|
 |
Eesti Loodus 2008/8 | SISUKORD
| Intervjuu EL 2008/8 |
|
Putukatest ei tea me kunagi liiga palju |
| Mati Martin on sündinud 27. septembril 1951 Elvas. |
|
| Poster EL 2008/8 |
|
Looduse sügavuses |
| „Kui tahad kohata uut, vali tuttav rada,“ on öelnud Fred Jüssi. Nõnda otsustasingi ühel päikeselisel varasuvisel hommikul Rannapungerjal olles võtta suuna oma lemmikradadele. |
|
| EL küsib EL 2008/8 |
|
Kuidas jõuab teave kaitstavate liikide leiupaikade kohta keskkonnaregistrisse? |
| Suurem osa kaitstavate liikide leiuandmeid laekub keskkonnaregistrisse riikliku looduskaitsekeskuse, keskkonnaministeeriumi või selle maakondlike teenistuste tellitud inventuuride põhjal. Töö tellija on kohustatud edastama seda laadi inventuuride tulemused keskkonnaregistrisse. |
Millega tegeleb mittetulundusühing Piusamaa? |
| MTÜ Piusamaa loodi 2000. aastal. |
|
| Sõnumid EL 2008/8 |
|
LIFE+ programmi keskkonnaprojektidele saab nüüd raha küsida |
p>Foto (LIFE): Aastatel 2001–2006 sai Eesti LIFE programmist 17 projektile toetusi üle 140 miljoni krooni eest. Üks LIFE-Nature projekt edendas Hiiumaal Kõpu poolsaare Nature-alade kaitsekorraldust (Foto: Toomas Jüriado)
15. |
Eesti õpilased olid olümpiaadidel taas edukad |
Tartu ülikooli (TÜ) teaduskooli kasvandikud tulid rahvusvahelistelt bioloogia-, keemia-, matemaatika- ja füüsikaolümpiaadidelt tagasi medalitega: kokku toodi Eestisse neli hõbe- ja seitse pronksmedalit.
12.−21. juulini Budapestis peetud 40. |
Viljandi, avastamata aare |
| Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse konkursi “Eesti avastamata aarded” võitjaks osutus Viljandi. Teise koha pälvis Avinurme ja kolmanda Põlvamaa. |
Linna liikumiskeskkonna arendamise uued suunad |
Europarlament (EP) võttis juuli alguses vastu raporti, milles märgitakse, et linnalise liikumiskeskkonnaga seotud uue mõtlemise ja uuenduslike käsitusviiside järele on suur vajadus, sest linnatransport mõjutab suuresti kliimamuutusi, saastet ja keskkonnaprobleeme.
Raportis nõutakse konkreetseid Euroopa standardimis- ja ühtlustamiseeskirju ja/või juhiseid näiteks roheliste tsoonide, teemaksude ja transpordi koostalitlusvõime kohta, samuti selle kohta, kuidas saavad liigelda puuetega ja eakad inimesed, väikelastega isikud ja vaesed. Otsused tuleb teha siiski kohalikul tasandil.
Raporti kinnitusel on vaja soodustada heade kogemuste vahetust sellistes valdkondades nagu mitmeliigilise transpordi ja liikuvuslahenduste rakendus (maantee-, raudtee- ja veetransport); ühendatud pileti- ja maksusüsteemid, mis lihtsustavad eri transpordiliikide kombineeritud kasutusvõimalusi; säästvad transporditeenused, tagamaks turistide liikuvust linnades ja lähipiirkondades.
Raportis leitakse, et Euroopa Liit saab oluliselt kaasa aidata reisijate ja kauba linnatranspordi meetmete rahastamisel, näiteks tõukefondi ja ühtekuuluvusfondi summadest, ning kutsutakse komisjoni üles oma vastutust sellel alal tõsiselt võtma.
|
Soomlased hakkavad tootma odavat bioaktiivset paberit |
Soome tehnilise uurimiskeskuse VTT eestvõttel töötatakse välja meetodeid, tootmaks hulgi ja odavalt bioaktiivseid pabertooteid.
Bioaktiivne paber on selline paber, millele on seotud funktsionaalsed struktuuriüksused, mis annavad valikulisi reaktsioone teatud biomolekulide, näiteks ensüümide või antikehadega. Niiviisi on võimalik valmistada filtritele ja toidupakendeile indikaatoreid või sensoreid, samuti lihtsaid diagnostikavahendeid. |
Jeemen sai rahvuslinnu, -looma, -puu ja -taime |
| Jeemeni ministrite nõukogu kinnitas riigi rahvuslinnuks piimalillevindi (Rhynchostruthus socotranus, fotol), rahvusloomaks leopardi araabia alamliigi Panthera pardus nimr, rahvuspuuks draakonipuu (Dracaena cinnabari) ja rahvustaimeks aaloeliigi Aloe irafensis. |
WWW.NISSAN-GLOBAL.COM |
Nissani Barcelonas asuv tehas kulutab sel aastal tänu uuele taaskasutusprotsessile 21,6 miljonit liitrit ehk umbes viiendiku vett vähem kui varem.
Tegemist on osaga Nissani keskkonnaprogrammist “Nissan Green Program 2010”, mille siht on vähendada ülemaailmse kompanii mõju keskkonnale kõigis tootmispaikades; esimeses järjekorras kärbitakse süsihappegaasi heidet.
Enne suunati värvimise eel autokerepesuks kasutatud vesi esmaseisse puhastusseadmeisse ja sealt edasi linna reoveepuhastisse, siis nüüd filtreeritakse iga päev umbes 900 autokere pesuks vajalik vesi ja kasutatakse seda veel kord, hoides nõnda vett kokku. Niiviisi väheneb tunni jooksul puhastusseadmeisse saadetava vee kogus 4000 liitri võrra. |
Aafrika flamingodel rasked ajad |
Lõuna-Aafrika linnukaitsjad on mures Sol Plaatje omavalitsuse arendusplaanide pärast Põhja-Kapimaa keskuse Kimberley lähistel. Sealsel tehissaarel Kamfers Dam pesitseb riigi ainus väikeflamingo (Phoeniconaias minor) asurkond, nüüd on aga elamuehituskavad ja rikkis veepuhastusseadmed seadnud selle tuleviku suured ohtu.
Tänavu koorus tehissaarel uskumatult palju flamingotibusid: koguni 9000. |
|
| Panin tähele EL 2008/8 |
|
Iseäralik äike |
Kommenteerib Sven-Erik Enno:
Kirjeldatud nähtus on tõepoolest üsna iseäralik, sestap on keeruline arvata, millega võis täpsemalt tegu olla. Võimalik, et J. |
|
| Kaitsealad EL 2008/8 |
|
Agusalu “kõverad” maastikud Alutaguse rüpes |
| Pole palju inimesi, kes teaksid, et kunagi asus just Ida-Virumaal Eesti suurim soostik – Puhatu –, hõlmates ligikaudu 57 000 ha. Praeguseks on selle laama põhjaosa ära hammustanud põlevkivikaevandused. |
|
| Tööjuhend EL 2008/8 |
|
Meie puravikke 8 |
VÕITATIK tinglikult söödav
Suillus luteus
Kübar hallikas- kuni tumepruun, tihti violetja või punaka varjundiga, paksult limane, tugevalt radiaalkiuline, tihti üle serva ripnevate looriebemetega, läbimõõt kuni 10 cm. Torukesed võikollased, vanalt oliivjad, nõrgalt jalale laskuvad; poorid väikesed, ümarad. |
|
| Artikkel EL 2008/8 |
|
Mis on bioeetika? |
| Nii nagu Tallinna linn ei saa iialgi valmis, ei jõua inimesed kunagi lõplikule kokkuleppele, mis on hea või sünnis ning mis halb või kohatu. Kuid vaidlused on seda kirglikumad. |
Kas Tunguusi plahvatus jääbki mõistatuseks? |
| Sajand tagasi, täpsemalt 1908. aasta 30. |
Ilumetsa kraatrid: rahvalugudest teaduseni |
| Ilumetsa raudteejaama lähedal Võrumaa männimetsade värskuses on põnevad „hauad”, mis avastati alles möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel, kui geoloogid otsisid savileiukohti tellisetehase jaoks. Siiski olid need kummalised lohud vanarahvale teada varemgi. |
Pilistvere meteoriidisaju saladus |
| Eestis ei ole kuigi palju selliseid kohti, kus inimesed on pealt näinud meteoriidisadu. Üks säärane kant asub Pilistveres. |
Naftareostus, meie kalade argipäev |
| Õlistest lindudest on palju juttu olnud, naftareostuse mõju muule elustikule aga jäänud üldsusele märkamata. |
Loodusdirektiivi metsaelupaigad: kui palju me nende seisundist teame? |
| Eesti riik ei hoia oma metsi piisava hoolega. Põhjust muretseda annavad nii puudulikud õigusaktid kui ka see, et riigil on kaitset väärivatest metsadest väga vilets ülevaade. |
PEKTIINI MITU AMETIT |
| Pektiini lühiiseloomustuse võib kokku võtta märksõnadega: looduslik, taimset päritolu, süsivesikulise olemusega tarretaja. |
Salapärane vetevaim Kolju-taat |
| Harjumaal Maardust pisut ida pool küünitab merre väike poolsaar – Koljunukk. Seda omapärast nime on seostatud Kolju-taadiga, mõistatusliku vetevaimuga, keda kohalikud elanikud on ammustel aegadel kartnud ja austanud. |
|
| summary EL 2008/8 |
|
|
What is bioethics?
Andres Soosaar takes a glance at a scientific field which can generate a lot of passionate discussions and disagreements. Bioethics becomes increasingly topical as molecular biology advances rapidly. |
|
| Toimetaja veerg EL 2008/8 |
|
Mida ma tean bioeetikast või Tunguusi katastroofist? |
| Aus vastus: mõlemast seni üsna vähe ja pinnapealselt, nagu ajakirjanikule või botaanikule tavapärane. Küllap peaks sellele küsimusele umbes samamoodi vastama suur hulk lugejatest, mistõttu seekordne, Eesti Looduse jaoks esmapilgul ootamatu teemavalik saabki lihtsa põhjenduse – millest siin veel kirjutada, kui mitte vähe tuntud teemadest. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
