2009/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 2009/10
Maalammas ja kodumaine ndisteadus

Septembri alul Tallinnas peetud teadusmeedia konverentsil Bermuda kolmnurk vaeti jrjekordselt teaduse populariseerimise edu ja edutust. Muu hulgas rhutati, nagu korduvalt varemgi, et eriti raske on teha teadusuudist kodumaise teaduse kohta: uurijad pole altid ajakirjanikega suhtlema ning ajakirjanikud kipuvad esmapilgul le ju kivatest raskematest teadusteemadest hoiduma.
Eesti Loodus on paremas olukorras: philise osa ajakirjast tidavad autorite originaallood ehk tekstid otse algallikast. Nii jb vhem vimalusi ajakirjanduslikele mberjutustustele, mille kigus vib algne snum kergesti, kas vi pisut muunduda. See pole nii meie toimetajate mugavuse tttu, vaid on olnud aimeajakirja traditsioon algusaegadest peale. Jtkuna eelmise numbri huntkoerte loole on praeguses numbris vaatluse all uuemad maalamba geneetika- ja pritolu-uuringud.
Viimati kirjutasime maalambast kuus aastat tagasi oktoobris. Ei varasemas kirjanduses ega ka tol ajal uuritud loomi ei peetud plistuks. Ametlike loomatugude uurijad on aastaid seisnud vastu maalamba tunnustamisele plistuna. Kll on peetud vikseid Kihnu lambaid inbriidingu kngunud ohvriteks, kes kestva sugulusaretuse tttu on omandanud vikese peni mtmed, kll arvati nad olevat tugevasti segunenud hilisemate lambatugudega.
Ndisaegne geneetikauuring ning lammaste ajaloo tundmappimine retroviiruseid kasutades ei tohiks kll jtta kahtlust, et pline lambatug on Eestis ja iseranis Kihnus praegusajani silinud. Jrgnevad uuringud toovad ehk ka selgust kihnu plislamba sissetoomise ajas: lambaid hakati Eestis koduloomana pidama umbes 4500 aastat tagasi ning pole vimatu, et meie plistug on htlasi lammaste esimese migratsioonilaine kauged jreltulijad.
Eraldi vrib tunnustust maalambahuviliste tegevus, mille kaudu on plistu olemasolu testatud ja mille tttu viimased plislambad on ndisajani silinud. Algul kllap pigem ullikeste ettevttena tundunud maalammaste kaitse on veenvalt nidanud, et igus oli sedapuhku entusiastidel. Neile avaldab tnu Urmas Saarma oma artikli lpus, siin viks eraldi mainida Eesti maalamba hingut, Eestimaa looduse fondi ning Kihnu maalambakasvatajate seltsi, kelle president Anneli rmpalu-Idvand on ka seekordse philoo autor.
Teiste artiklite krval on kindlasti mtlemisainet pakkuv intervjuu Iisraeli zooloogi Amotz Zahaviga, kes septembri alguses pidas Tartus likooli kutsel kaks loengut. Tema teene on sugulise valiku raiskamiseprobleemi lahendamine, mis oli peavalu valmistanud Darwinile ja ka hilisematele evolutsionistidele. Pealtnha vib tema mte tunduda vga lihtsana: toretsemisega annavad elusolendid vimalikele sigimispartneritele usaldusvrset teavet enda thususe kohta. Mida thusam isend, seda kulukamad kaunistused ja kitumine. Sama phimte toimib edukalt ka inimhiskonnas.
Lpetuseks tasub meenutada ka Eesti Looduse kmnendat fotovistlust piltide esitamise thtaeg on 31. oktoober. Pildid tuleb les laadida meie kodulehel, erandkorras vib saata vistlustid ka CD-l. Sellest kuust alates saavad koolipilased, aga miks mitte ka tiskasvanud judu proovida viktoriinis, mis on phendatud tuleval aastal thistatavale Eesti looduskaitse saja aasta juubelile.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet