2009/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2009/10 | SISUKORD
toimetaja veerg EL 2009/10

Maalammas ja kodumaine ndisteadus
Septembri alul Tallinnas peetud teadusmeedia konverentsil Bermuda kolmnurk vaeti jrjekordselt teaduse populariseerimise edu ja edutust. Muu hulgas rhutati, nagu korduvalt varemgi, et eriti raske on teha teadusuudist kodumaise teaduse kohta: uurijad pole altid ajakirjanikega suhtlema ning ajakirjanikud kipuvad esmapilgul le ju kivatest raskematest teadusteemadest hoiduma.
  • Loe lähemalt...
  •  

    intervjuu EL 2009/10

    Iga signaal looduses kannab koormist
    ZOOLOOG AMOTZ ZAHAVIT KSITLENUD JUHAN JAVOI

    Millega te praegu tegelete?
  • Loe lähemalt...
  •  

    viktoriin EL 2009/10

    Viktoriinisari Eesti looduskaitse 100
    Tuleval aastal titub sada aastat Eesti esimese looduskaitseala loomisest: 14. augustil 1910.
  • Loe lähemalt...
  •  

    in memoriam EL 2009/10

    TOIVO MAKK 3. veebruar 1939 17. juuli 2009
    Mehe teele pannakse alus isakodus see tdemus leiab tit kinnitust Toivo Maki sravas isikus. Ta on meenutanud oma esimesi ngemehekogemusi Emaje kaldal isa pilgu all.
  • Loe lähemalt...

  • EINO KRALL 9. oktoober 193127. august 2009
    Meie hulgast on lahkunud rahvusvaheliselt tunnustatud nematoodide uurija, zooloogia ja botaanika instituudi kauaaegne ttaja, bioloogiadoktor, Tartu likooli emeriitprofessor.
    Lpetanud Tartu likooli bioloogiaosakonna zooloogina 1955.
  • Loe lähemalt...
  •  

    poster EL 2009/10

    Loodus kutsub
    Olen sndinud 1939. aastal Kohtla-Nmmel metsamehe peres ja ka ise metsandust ppinud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL ksib EL 2009/10

    Kui palju ndisaegsest pinnamoest on kujundanud jaeg ja kui palju inimene?
    Eesti ndisaegne pinnamood on kujunenud pikaajalise geoloogilise arengu tulemusel, mis on kestnud sadu miljoneid aastaid. Hiliseim suurem reljeefimuutus looduslike tegurite toimel leidis aset pleistotseenis viimasel mandrijtumisel ja eriti selle taandumisel umbes 13 000 10 000 aastat tagasi.
  • Loe lähemalt...

  • Miks on sgisel samal puul nii kollaseid kui ka punaseid lehti?
    Mis phjustavad kauneid sgisvrve? Kollase vrvuse annavad leherakkude kloroplastides ja kromoplastides leiduvad rasvlahustuvad pigmendid karotinoidid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    snumid EL 2009/10

    Matsalu festivali peaauhinna sai Joosep Matjus
    14.20. septembril peeti Lihulas 7.
  • Loe lähemalt...

  • Ahhaa keskus sai nurgakivi
    25. septembril toimus Tartus Tigutorni ja Aura veekeskuse vahel ehitusplatsil T teaduskeskuse Ahhaa hoone nurgakivitseremoonia.
    Mullu 26.
  • Loe lähemalt...

  • Uuring: eestlane peab metsa oluliseks tuluallikaks
    15. septembril metsasektori infopeval avalikustatud arvamusuuring nitab, et inimestele teevad muret aspektid, mille le tegelikult pole vaja muretseda: metsauuendus ja liigne raie.
    Uuringu tegi augustis Eesti metsaseltsi tellimusel uuringufirma Faktum & Ariko.
  • Loe lähemalt...

  • Rahvusvaheline osoonipev keskendub riikide koostle
    16. septembril thistas paarsada riiki le maailma juba 15.
  • Loe lähemalt...

  • Fauna- ja tuletornisari said jtku
    10. septembril andis Eesti Post vlja jrjekordse margi suures ruutformaadis postimaksevahendite seeriast Eesti fauna.
  • Loe lähemalt...

  • Riikidel pole plaani, mis pstaks Lnemere
    Eestimaa looduse fond (ELF) vahendas septembri algul maailma looduse fondi WWF raportit, mida tutvustati maailma veendalal Stockholmis ja mille kohaselt ei suuda riigid siiani tegelda Lnemere probleemidega terviklikult, ehkki see oleks hdavajalik.
    Raportis uuriti, kuidas Lnemereriigid planeerivad ja majandavad oma hist merd ning selle loodusvarusid, samuti hinnati riikide vimekust Lnemere kaitsel. Eesti oli raporti jrgi mere majandamises ja planeerimises viimaste seas.
    Seni on ptud lahendada merega seotud probleeme kshaaval, sektorite kaupa, kuid praeguseks on selge, et vaja on koostd riikide, sektorite ning valdkondade leselt.
    Ehkki Eesti oli raportis mere majandamises ja planeerimises viimaste seas, on ELF-i hinnangul ka meil hakatud aru saama vajadusest terviklikuma merekasutusmudeli jrele.
  • Loe lähemalt...

  • Linnukaitsjad hurjutavad eurovolinikku
    Maailma linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife tegi 15. septembril etteheiteid Euroopa Komisjoni kalandusvolinikule Joe Borgile, kes pole linnukaitsjate arvates hoolinud merelindude hulgihukkumisest kalapnistes.
    BirdLifei hinnangul tapab kalandus Euroopas aastas 200 000 merelindu.
  • Loe lähemalt...

  • Himaalajas on ilmselt veel palju avastada
    Maailma looduskaitsefond WWF avaldas raporti, mis kinnitab, et viimase kmne aasta jooksul on Ida-Himaalajas Bhutanis, Kirde-Indias, Phja-Myanmaris, Nepalis ja Luna-Tiibetis avastatud le 350 uue liigi, nende seas 244 taime, 16 kahepaikset, 16 roomajat, 14 kala, 2 lindu, 2 imetajat ja vhemalt 60 selgrootut.
    Raporti autorid toonitavad helt poolt seda, kui palju ilmselt on selles raskesti ligipsetavas mgirajoonis veel uurida, teiselt poolt aga muretsevad selle le, et just see erakordne ja kaunis kant on vga ohustatud kliimamuutuse tttu. Selle ks ilmselgeid kinnitusi on sealsete liustike kiire taandumine.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2009/10

    The native sheep of Kihnu are alive and doing well

    Anneli rmpalu-Idvand introduces the native sheep of Kihnu, a unique sheep breed in Europe, its particularities and useful features. In 2001-2009 three researches were carried out in order to make sure if there still are truly native sheep in Estonia.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kroonika EL 2009/10

    ELF-i vabatahtlikud koristasid 17 kilomeetrit randa
    20. septembril koristasid Eestimaa looduse fondi (ELF) vabatahtlikud merekoristuspeval rannaala Tabasalu looduspargis, mis on ks omaprasemaid ja mitmeklgsemaid rannikualasid Tallinna lhimbruses.
    Plaanis oli koristada 14 kilomeetrit randa, kuid peva lpuks olid 45 vabatahtlikku lbinud kokku 17 kilomeetri pikkuse rannaala, prgi korjati umbes tonni jagu.
  • Loe lähemalt...

  • Keskkonnaamet katsetas uusi loodusppeprogramme
    21.23. septembril katsetati Meenikunno ja Luhasoo maastikukaitsealal Eesti-Lti programmi projekti Back to Nature raames loodusppeprogramme.
    Keskkonnaameti (KA) ja mittetulundushingu Hared koosts on valminud kolm mrgalateemalist ppeprogrammi eri vanuseastmetele, et kinnistada koolis pitut praktilise kogemuse kaudu.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti osaleb rannikulugaste suurprojektis
    29. septembrist kuni 1.
  • Loe lähemalt...

  • Kakujoonistuste vistlus
    Eesti ornitoloogiahing (EO) kuulutab kodukaku aasta raames vlja aasta linnu joonistusvistluse.
    Vistlustl tuleb kujutada kodukakku vi teisi Eesti kakke vi nende eluga seotut. Koosts Eesti rahvaluule arhiiviga algab ka kakufolkloori kogumine.
  • Loe lähemalt...

  • Emaje-teemaline fotovistlus ootab loodushuviliste jeelamusi
    RMK Emaje-Suursoo looduskeskus kuulutas septembri alguses vlja fotovistluse Elamusi Emajel. Igas vanuses loodushuvilistelt oodatakse fototabamusi nii Emajelt kui ka selle kallastelt.
  • Loe lähemalt...

  • Linnujahil toime pandud rikkumised tid jahimeestele karistuse
    Keskkonnainspektsioon (KI) teatas 16. septembril, et Phja regiooni inspektorid mrasid kahele itaallasest jahituristile ja hele siinsele jahimehele linnujahil toime pandud seadusrikkumiste eest rahatrahvi.
    Selle aasta augustikuus Harjumaal Padise vallas linnujahti pidanud itaallased kasutasid lindude kohalemeelitamiseks elektroonilist peibutusvahendit, mis ei ole jahieeskirja jrgi lubatud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    raamatud EL 2009/10

    VESI: ELU ALUS
    Mark Niemeyer. Esmatrkk hendkuningriigis ja Iirimaal 2008.
  • Loe lähemalt...

  • Toitvad ja tervislikud krvitsaroad
    Pille Enden. Toimetanud Velve Saar.
  • Loe lähemalt...

  • Pojeng
    Pojengikollektsionr Sulev Savisaar tutvustab raamatus oma aastatepikkusi kogemusi ja soovitab koduaedades kasvatamiseks parimaid sorte. Raamat petab pojenge meie oludes igesti kasvatama ja paljundama ning annab nu probleemide korral.
  • Loe lähemalt...
  •  

    panin thele EL 2009/10

    Ambroosia linnutoidus
    Selle aasta juulikuu keskpaigas hakkas Jgevamaal Saare vallas keset talupldu kasvama meie tavalistest umbrohtudest mnevrra erinev taim, kes sai kasvama jetud, ajendatuna uudishimust. Foto on tehtud 27.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Tjuhend EL 2009/10

    Meie krbseseeni 5
    LEPA-KRBSESEEN mrgine Eesti punases raamatus
    Amanita friabilis
  • Loe lähemalt...

  • Kuidas salvestada looduse hli 2
    Eelmises numbris avaldasime tjuhendi esimese osa, kus oli juttu lindistamise varustusest. Seekord tutvustame praktilist poolt: kuidas pda loodusest soovitud hled ning kuidas neid aastateks talletada.
  • Loe lähemalt...

  • Kuidas pildistada rannalinde
    Eestis on rannalinde ja eriti kahlajaid parim pildistada kevad- vi sgisrnde ajal. Mistagi on neid siin ka rnnetevahelisel ajal, kuid suvi on htlasi pesitsusaeg, mil ei tohi vrskeid pereloojaid hirida.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artikkel EL 2009/10

    Meemaitseline keelekaste Aafrikast
    Seda pakub Luna-Aafrikas kasvav taim tee-mesilasepsas, kelle lehtedest, itest ja oksaraagudest saab valmistada ha enam kuulsust koguvat honeybushi ehk meeteed.
  • Loe lähemalt...

  • Walter Kremser 100
    Jrvseljal sndinud baltisakslane Walter Kremser saavutas tuntuse metsandusloolase ja Saksamaa liitvabariigi krge metsaametnikuna. Saksamaal, vhemalt selle lneosas leidub vaevalt metsandusspetsialisti, kellele oleks vras Walter Kremseri nimi.
  • Loe lähemalt...

  • Tartu likooli esimene looduslooprofessor Gottfried Albrecht Germann
    22. aprillil 1802 taasavati Tartu likool.
  • Loe lähemalt...

  • Jaja reliktid Peipsi-Pihkva jrves
    Kvaternaariajastu ehk viimase umbes pooleteise aastamiljoni jooksul on jaegu olnud mitu. Viimane oli Wrmi ehk Visla ehk Valdai jaeg, mil Skandinaavia mgedest aegapidi allapoole valguv paari kilomeetri paksune mandrij kilp kattis umbes 70100 000 aasta jooksul suuremat osa Phja-Euroopast.
  • Loe lähemalt...

  • Kihnu maalammas on elus ja hea tervise juures
    2001.2009. aastal tehti kolm uuringut, et selgitada vlja, kas Eestis on silinud kultuurtugudest oluliselt mjutamata kohalikke pliseid ehk maalambaid (ingl.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti ja Euroopa plislammaste lugu kahe teadusuuringu valguses
    Nii Eesti kui ka Euroopa plis- ehk maalammaste lugu on pikk ja nansirohke, siinne kirjatkk toob lugejani vaid mne olulise tahu. Kne all on eelmises artiklis juba pgusalt ksitletud Eesti maalammaste geneetiline uuring, kuid ka rahvusvaheline projekt, mis selgitas lammaste ajalugu viirusjrjestuste abil.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet