16. septembril tähistas paarsada riiki üle maailma juba 15. korda rahvusvahelist osoonipäeva, mille tänavune deviis oli „Ühine osalemine: Osoonikihi kaitse ühendab maailma”.
Abinõud osoonikihi kaitseks näeb ette 1987. aastal sõlmitud Montreali protokoll, mille kohaselt peab iga protokolliga liitunud riik kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Selle ülemaailmse keskkonnalepinguga on liitunud 195 riiki.
Eesti ühines Montreali protokolliga 1996. aastal. Sellest ajast alates on osoonikihti kahandavate ainete kasutus Eestis 98% ulatuses lõpetatud.
„Kui riigid poleks osoonikihi ühises kaitsmises kokku leppinud ja selleks vajalikke abinõusid rakendanud, paiskuks õhku praegusest viis korda rohkem osoonikihti kahandavaid ühendeid,” kinnitas keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialist Valentina Laius Laius. „Selle tagajärjel kahaneks osoonikiht aastaks 2050 põhjapoolkeral 50%-ni ning lõunapoolkeral 70%-ni, mis omakorda põhjustaks 20 miljonit nahavähi ja 130 miljonit silmakae lisajuhtu.”
Suur oht osoonikihile on nn. freoonid: kloori ja fluori sisaldavad orgaanilised ühendid, mida kasutatakse peamiselt külmutusseadmetes, konditsioneerides, vahutekitajatena mitmete materjalide tootmisel jne. Teised osoonikihti kahandavad ained on haloonid, kuid neid kasutatakse tunduvalt vähem.
Eesti ettevõtete klorofluorosüsinike (CFC) heide keskkonda oli 2007. aastal 14 kilo, mis on võrreldes 1998. aastaga üle 100 korra vähem. Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike (HCFC) heitkogused on küll suuremad, kuid need pole osoonikihile nii ohtlikud.
Osoonikiht moodustab Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Tegu on õrna ja kergesti purustatava kihiga, mille täielikul kadumisel steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava. Osoonikihi hõrenemine avastati 1970. aastatel pooluste kohal, kuid seda on täheldatud ka kõikjal mujal.