| artikkel EL 2009/10 |
 |
Meemaitseline keelekaste Aafrikast |
Seda pakub Lõuna-Aafrikas kasvav taim tee-mesilasepõõsas, kelle lehtedest, õitest ja oksaraagudest saab valmistada üha enam kuulsust koguvat honeybush’i ehk meeteed.
|
Walter Kremser 100 |
| Järvseljal sündinud baltisakslane Walter Kremser saavutas tuntuse metsandusloolase ja Saksamaa liitvabariigi kõrge metsaametnikuna. Saksamaal, vähemalt selle lääneosas leidub vaevalt metsandusspetsialisti, kellele oleks võõras Walter Kremseri nimi. |
Tartu ülikooli esimene looduslooprofessor Gottfried Albrecht Germann |
| 22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikool. |
Jääaja reliktid Peipsi-Pihkva järves |
| Kvaternaariajastu ehk viimase umbes pooleteise aastamiljoni jooksul on jääaegu olnud mitu. Viimane oli Würmi ehk Visla ehk Valdai jääaeg, mil Skandinaavia mägedest aegapidi allapoole valguv paari kilomeetri paksune mandrijää kilp kattis umbes 70–100 000 aasta jooksul suuremat osa Põhja-Euroopast. |
Kihnu maalammas on elus ja hea tervise juures |
| 2001.–2009. aastal tehti kolm uuringut, et selgitada välja, kas Eestis on säilinud kultuurtõugudest oluliselt mõjutamata kohalikke põliseid ehk maalambaid (ingl. |
Eesti ja Euroopa põlislammaste lugu kahe teadusuuringu valguses |
| Nii Eesti kui ka Euroopa põlis- ehk maalammaste lugu on pikk ja nüansirohke, siinne kirjatükk toob lugejani vaid mõne olulise tahu. Kõne all on eelmises artiklis juba põgusalt käsitletud Eesti maalammaste geneetiline uuring, kuid ka rahvusvaheline projekt, mis selgitas lammaste ajalugu viirusjärjestuste abil. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
