2009/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/10
Walter Kremser 100

Järvseljal sündinud baltisakslane Walter Kremser saavutas tuntuse metsandusloolase ja Saksamaa liitvabariigi kõrge metsaametnikuna. Saksamaal, vähemalt selle lääneosas leidub vaevalt metsandusspetsialisti, kellele oleks võõras Walter Kremseri nimi. Kuid oma sünnimaal on ta jäänud üsnagi tundmatuks.

Eesti metsanduse ajaloost on teada baltisakslane Gerhard Kremser (1873–1957) kui Kastre-Peravallas ehk Järvseljal legendaarse metsaülema Martin Maurachi tööde jätkaja ja edasiarendaja. Eesti vabariigis töötas ta metsanduslikus keskasutuses ja metsaülemana, sealhulgas pikemat aega (kuni pensionini minekuni) revidentmetsaülemana Aakres. Metsaametniku elukutse valisid ka ta pojad Felix ja Walter [3].

Walter Gerhard Friedrich Kremser sündis 16. oktoobril 1919 Järvseljal. Lõpetanud 1933. aastal Tartu ülikooli metsaosakonna teoreetilise kursuse, tegutses ta kõigepealt Kõpu metskonna Tipu metsnikuna (1934–1935) ja seejärel Märjamaa metskonna abimetsaülemana (1935–1938).
Omandanud 1937. aastal pärast diplomitöö kaitsmist ülikooli lõpudiplomi, määrati ta 1938 Permisküla ja 1939 Roela metsaülemaks. Lükanud kaua edasi kodumaalt lahkumist, tuli tal see teekond 1941. aasta veebruaris oma perekonna ja vanematega ometi ette võtta.
Edasi järgnes metsateenistus Saksamaal, sõdimine Idarindel, sõjavangiaastad Venemaal (1945–1949), metsateenistus Alam-Saksi liidumaal. Metsateenistus algas metsakorralduses, 1962. aastal edutati ta peametsaülemaks. 1966 kutsuti Kremser Alam-Saksi toitlustus-, põllumajandus- ja metsandusministeeriumi metsaosakonna juhatajaks, 1967 sai temast liidumaa metsaülem (Landesforstmeister), 1971 liidumaa peametsaülem (Landesoberforstmeister) ehk liidumaa kõrgeim metsaametnik ja metsamajanduse juht.
Tema juhtida oli metsakasvatus, -korraldus, -parandus ja -kaitse, metsakatseasjandus, metsanduslik õppe- ja uurimistöö, looduskaitse, erialane ajakirjandus – ta oli aastail 1966–1980 Hannoveris ilmunud ajakirja „Aus dem Walde” peatoimetaja jne. Pensionile siirdumise järel luges ta 1974–1978 Göttingeni kõrgemas metsakoolis Alam-Saksimaa metsandusloo kursust. Walter Kremser suri 7. novembril 2000 Iserlohnis.

Walter Kremseri teadushuvi sai alguse Märjamaa abimetsaülemaks olemise päevilt, sealsete võluvate loometsakoosluste tõttu. Ise on ta maininud, et Märjamaa aastad andsid talle seda, mida tookordses metsaosakonna õppekavas ei olnud, s.o. teadmised metsavegetatsioonist, -tüpoloogiast ja -ökoloogiast.
Teoreetilise põhja saamisel oli talle suureks abiks prof. Teodor Lippmaa, keda ta pidas oma olulisemaks õpetajaks ja hilisema edu aluseks. Olgu mainitud, et Lippmaa mõju on tunnetatav ka tema diplomitöös „Uurimusi Aakre metskonna männimetsade kasvutingimusist ja kasvukäigust”. Märjamaa päevil koostas ta mahuka herbaariumi, mille ta Saksamaale kaasa võttis. Sel ajal ilmus Kremserilt ka paar tähelepanekut ajakirjas „Loodusevaatleja” [1, 2].
Walter Kremseri teaduspärandisse kuulub umbes 140 kirjutist, nende seas neli raamatut. Aastail 1955–1974 käsitlesid tema tööd eeskätt metsakorraldust, keskkonna-, loodus- ja (metsa)maastike kaitset, metsakasvatust ja -kaitset, metsakultuure jne., kusjuures paljudel uurimustel on tugev ajalooline tagapõhi. Olulisem osa neist ja mitu hilisemat metsandusloolist käsitlust on avaldatud 1996. kogutud tööde köites [6].
Walter Kremser ei olnud ainult metsateadlane, tema rahvusvaheline tuntus tulenes eeskätt metsandusloolistest uurimustest. Uurimisobjekt oli küll Alam-Saksimaa, kuid käsitluste sügavus ja üldistusjõud tegi temast Saksa möödunud sajandi viimase veerandi juhtiva metsandusloolase. Aga ta oli selle kõrval veel ajaloolane laiemas tähenduses ning filosoof.
Kremseri ajaloohuvi ilmneb esimest korda juba ülikooli diplomitöös. Tõsisem uurimistöö algas kõrgkooli õppejõuna töötades, kui ta hakkas publitseerima laiendatud peatükke oma loengutsüklist. Nende edasiarendusena ilmus 1990. aastal W. Kremseri põhiteos – 965-leheküljeline „Niedersächsische Forstgeschichte. Eine integrierte Kulturgeschichte des nordwestdeutschen Forstwesens”. Selle ja teiste uurimuste ning metsanduslike teenete eest tuli mitu olulist tunnustust, 1992. aastal valiti ta Göttingeni ülikooli audoktoriks.

Omaette peatükk on Walter Kremser ja Eesti. Kohe pärast taasiseseisvumist hakkas ta otsima kontakte siinsete metsateadlastega, ta käis Eestis 1995. ja 1997. aastal. Juba enne seda hakkas ta koguma Eesti metsanduse ajalugu käsitlevat kirjandust.
Kodumaa külastamine ja kontaktid siinsete metsateadlastega ärgitasid temas kui ajaloolases veelgi huvi Eesti metsanduse arenguloo vastu. Selle väljundiks sai üllatavalt kiiresti Eesti metsanduse ajaloo ülevaate koostamine [4]. Ühtlasi on siinseis väljaandeis ilmunud veel hulk Kremseri töid, sealhulgas surma järel ka autobiograafia [5].
Akadeemiline metsaselts (liitunud Eesti metsaseltsiga) valis Kremseri 1994. aastal oma auliikmeks, 1997. aastal andis Eesti põllumajandusülikool talle teenetemedali. Eesti maaülikooli Metsamajja/ metsandushoonesse on jõudnud Kremseri rikkalik metsanduslooline ja jahinduslik raamatukogu – võib kindlalt öelda, et Eesti ja võib-olla ka Balti riikide täiuslikum vanema saksa metsanduskirjanduse kogu.
Rahvuselt sakslasena oli Walter Kremser alati oma esimese kodumaa patrioot. Seetõttu lahkuski perekond Eestist 1941. aastal viimaste hulgas, alles pärast seda, kui „ ..1940. aasta jooksul muudeti minu kodumaa vägivaldselt nõukogude osariigiks, kelle ees ma ei tundnud olevat mingeid kohustusi” [3]. Võib aru saada tema rõõmust, kui ta 1990. aastail suutis taastada katkenud sidemed kodumaaga ja juba vana mehena anda oma panuse ka Eesti metsa heaks.



Toivo Meikar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012