| sõnumid EL 2009/10 |
 |
Matsalu festivali peaauhinna sai Joosep Matjus |
| 14.–20. septembril peeti Lihulas 7. |
Ahhaa keskus sai nurgakivi |
25. septembril toimus Tartus Tigutorni ja Aura veekeskuse vahel ehitusplatsil TÜ teaduskeskuse Ahhaa hoone nurgakivitseremoonia.
Mullu 26. |
Uuring: eestlane peab metsa oluliseks tuluallikaks |
15. septembril metsasektori infopäeval avalikustatud arvamusuuring näitab, et inimestele teevad muret aspektid, mille üle tegelikult pole vaja muretseda: metsauuendus ja liigne raie.
Uuringu tegi augustis Eesti metsaseltsi tellimusel uuringufirma Faktum & Ariko. |
Rahvusvaheline osoonipäev keskendub riikide koostööle |
| 16. septembril tähistas paarsada riiki üle maailma juba 15. |
Fauna- ja tuletornisari said jätku |
| 10. septembril andis Eesti Post välja järjekordse margi suures ruutformaadis postimaksevahendite seeriast „Eesti fauna”. |
Riikidel pole plaani, mis päästaks Läänemere |
Eestimaa looduse fond (ELF) vahendas septembri algul maailma looduse fondi WWF raportit, mida tutvustati maailma veenädalal Stockholmis ja mille kohaselt ei suuda riigid siiani tegelda Läänemere probleemidega terviklikult, ehkki see oleks hädavajalik.
Raportis uuriti, kuidas Läänemereriigid planeerivad ja majandavad oma ühist merd ning selle loodusvarusid, samuti hinnati riikide võimekust Läänemere kaitsel. Eesti oli raporti järgi mere majandamises ja planeerimises viimaste seas.
Seni on püütud lahendada merega seotud probleeme ükshaaval, sektorite kaupa, kuid praeguseks on selge, et vaja on koostööd riikide, sektorite ning valdkondade üleselt.
Ehkki Eesti oli raportis mere majandamises ja planeerimises viimaste seas, on ELF-i hinnangul ka meil hakatud aru saama vajadusest terviklikuma merekasutusmudeli järele. |
Linnukaitsjad hurjutavad eurovolinikku |
Maailma linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife tegi 15. septembril etteheiteid Euroopa Komisjoni kalandusvolinikule Joe Borgile, kes pole linnukaitsjate arvates hoolinud merelindude hulgihukkumisest kalapüünistes.
BirdLife’i hinnangul tapab kalandus Euroopas aastas 200 000 merelindu. |
Himaalajas on ilmselt veel palju avastada |
Maailma looduskaitsefond WWF avaldas raporti, mis kinnitab, et viimase kümne aasta jooksul on Ida-Himaalajas – Bhutanis, Kirde-Indias, Põhja-Myanmaris, Nepalis ja Lõuna-Tiibetis – avastatud üle 350 uue liigi, nende seas 244 taime, 16 kahepaikset, 16 roomajat, 14 kala, 2 lindu, 2 imetajat ja vähemalt 60 selgrootut.
Raporti autorid toonitavad ühelt poolt seda, kui palju ilmselt on selles raskesti ligipääsetavas mägirajoonis veel uurida, teiselt poolt aga muretsevad selle üle, et just see erakordne ja kaunis kant on väga ohustatud kliimamuutuse tõttu. Selle üks ilmselgeid kinnitusi on sealsete liustike kiire taandumine. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
