Hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püük jääb kontrollimatult kestma. See selgus ohustatud liikide rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni CITES nõupidamisel Dohas: ettepanek keelata kohe tuunikala müük teenis vaid 20 poolt- ja tervelt 68 vastuhäält.
Maha hääletati (43 : 72) ka Euroopa Liidu toetatud lahjem abinõu keelata müük 2011. aastal. Põhilised keelu vastu töötajad olid Kanada ja Jaapan, kes väidavad, et keeld hävitaks maailma kalakaubanduse, ja on oma kiiluvette suutnud värvata hulga arengumaid.
Harilikku tuuni, sushirestoranides kõrgelt hinnatud kala, ähvardab peatne häving: tema arvukus on kahanenud kunagisest vaid 15 protsendini. See üks maailma kõige majesteetlikumaid kalu, keda on vahel nimetatud „allvee-Ferrariks”, võib kasvada kolme meetri pikkuseks. Tuuni rändeparved satuvad kalurite iga-aastase hävitustöö kätte teekonnal läbi Gibraltari väina Vahemerre kudema. Sest see juba antiikgurmaane võlunud kala on tänapäeval eriti Jaapanis lausa kullahinnas: kopsakate isendite hinnad küünivad kümnete tuhandete dollariteni. Üks 500-naelane tuun müüdi paari kuu eest Tokyo kalaturu oksjonil 111 000 naela eest; nii kalliks pole kunagi varem ühtegi kala hinnatud. Pole siis ime, et Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Malta ja Küpros on aastaid blokeerinud EL ettepanekuid keelata püük nende territoriaalvetes. Jaapan on aga otse välja öelnud, et kui CITES peakski müügikeelu kehtestama, ei kavatse nemad sellest kinni pidada.
Moodsa tehnoloogia toel suudetakse sonarite ja lennukite abil kindlaks teha lausa iga üksikisend. Sageli hoitakse kalu mereveepuurides ja toidetakse sel viisil, et rasvane liha saavutaks sushigurudele eriti meelepärase tekstuuri. Liiki vangistuses sigitada pole siiani õnnestunud.
Maailma looduse fondi WWF kalateadlase Sergi Tudela sõnul saaks olukorda päästa vaid tarbijate keeldumine tuunilihast. Aga Doha hääletus näitas üheselt, kui keeruline on 175 liikmesriigiga konventsioonil teha hädavajalikke ja igati põhjendatud otsuseid.