JÄRVAMAA PÄRANDKULTUURIST. PROJEKTIJUHT VAIKE POMMER, KOOSTANUD ELLE NÄPPO, KÜLJENDANUD EESTI LOODUSFOTO. PAIDE, 2008. 156 LK.

HARJUMAA PÄRANDKULTUURIST. PROJEKTIJUHT VAIKE POMMER, KOOSTANUD TRIIN NELJANDIK, KÜLJENDANUD EESTI LOODUSFOTO. TALLINN, 2008. 208 LK.

LÄÄNEMAA PÄRANDKULTUURIST. PROJEKTIJUHT VAIKE POMMER, KOOSTANUD LEMBITU TARANG, KÜLJENDANUD EESTI LOODUSFOTO. KULLAMAA, 2007. 200 LK.

RAPLAMAA PÄRANDKULTUURIST. PROJEKTIJUHT VAIKE POMMER, KOOSTANUD JÜRGEN KUSMIN, KÜLJENDANUD EESTI LOODUSFOTO. RAPLA, 2007. 176 LK.

VALGAMAA PÄRANDKULTUURIST. PROJEKTIJUHT VAIKE POMMER. KÜLJENDANUD EESTI LOODUSFOTO. VALGA, 2010. 144 LK.

VÕRUMAA PÄRANDKULTUURIST. PROJEKTIJUHT VAIKE POMMER, KÜLJENDANUD EESTI LOODUSFOTO. VÕRU, 2010. 150 LK.

Metsandusliku pärandkultuuri kaardistamine sai RMK eestvõttel alguse 2005. aastal. Praeguseks on inventeeritud pooled Eesti maakonnad, neist kuue kohta on ilmunud rikkalikult fotodega illustreeritud raamatud. Need on saadaval raamatukogudes.

Pärandkultuurina peetakse antud projektiseeria raames silmas mitmesuguseid märke, mis on jäänud eelmistest põlvkondadest. Näiteks vanad metsavahimajad, vanad talukohad, vanad teed, viina- ja telliskivivabrikud, vanad tuulikute asukohad jms. Üldjuhul ei ole need objektid seni kaitse all ning on suuresti peitunud metsaaladele ja on seega rahvusliku kultuuripärandina siiani teadvustamata. Pärandkultuuri inventeerimisel ongi põhirõhk pandud metsamaal paiknevale pärandkultuurile. Töö käigus kaardistatud pärandkultuuriobjektid kantakse maa-ameti avalikult kasutavasse andmebaasi http://xgis.maaamet.ee/ Inventeerimistöö on teinud põhjaliku väljaõppe saanud inimesed.
Raamatutesse on mahtunud siiski vaid väike osa maakondades inventeeritud metsandusliku pärandkultuuri objektidest. Üldjuhul on andmebaasi kantud tublisti üle tuhande objekti igast inventeeritud maakonnast, raamatukeste maht võimaldab anda lühiülevaate kuni sajakonnast kõige tähelepanuväärsemast objektist igas maakonnas. Iga objekti kirjeldab foto ja lühike tekst, samuti paiknemine kaardil.

KUIDAS VÄHENDADA OMA ÖKOLOOGILIST JALAJÄLGE. 365 ETTEPANEKUT ROHELISE MÕTTEVIISI JÄRGIMISEKS. JOANNA YARROW. TÕLKINUD KÄTLIN KAGANOVITÐ, TOIMETANUD ANNE ORUAAS. SINISUKK, 2009. 128 LK.

See hästi liigendatud, eri graafilisi võtteid ja illustratsioone hõlmav käsiraamat võiks olla küll iga keskkonnateadliku inimese öökapil. Raamatukese põhirõhk on suunatud energia säästmisele ning sajad ettepanekud, millest iga lugeja saab valida sobivad, tõestavad, et säästev eluviis pole kasulik mitte ainult planeedile ega mõnikord ka pangaarvele, vaid ka tervisele ja karmale. Igati asjalikud ja järgitavad nõuanded on koondatud teemaplokkidesse: küte ja jahutus, elekter ja elektroonika, toidu valmistamine, pesemine ja koristamine, aiandus ja remont, poeskäik, lapsed, töö, puhkus ja vaba aeg ning transport. Raamatu nõuanded kutsuvad üles eelistama kohalikku ja tegema ise nii palju, kui võimalik. Teada-tuntud tõed, aga kokku koondatuna mõtlemapanev ja inspireeriv lugemisvara.

LOODUSFOTO AASTARAAMAT 2009/2010. KOOSTANUD OÜ LOODUSKIRI/LOODUSE OMNIBUSS, TEKSTID KIRJUTANUD KAIDO EINAMA. PRINT BEST TRÜKIKODA JA LOODUSE OMNIBUSS, 2010. 240 LK.

Eesti loodusfoto viljelejad on oma tööde paremikku „Looduse aasta foto” võistlusele esitanud juba kümmekond aastat ja nende põhjal on ilmunud neli aastaraamatut. Selles aastaraamatus on valik ligi 24 000 fotost, 1400 autorilt kummagi aasta kohta. Konkursil on mitu temaatilist alajaotust ja seega on igal aastal võitjaid palju. Raamatus saavad iga kategooria võitjad end veidi tutvustada ja see avab meile toreda akna loodusfotograafide inimlikku maailma.
Loodusfoto aastaraamatust leiame Eesti loodust peegeldavate piltide kõrvalt ka fotosid, mis kirjeldavad laia maailma, sest üks loodusfoto võistluse kategooriaid on „Maailma loodus”.

POTIPÕLLUMEHE ABC. SAMM-SAMMULT LÄBI AASTA. TIINA PAASIK. TOIMETANUD ANU JÕESAAR. AS AJAKIRJADE KIRJASTUS, 2010. 96 LK.

Algajale köögiviljakasvatajale mõeldud raamat annab kuude kaupa nõu, milliseid töid teha, et saada oma aiast varasuvel värsket saaki ja sügisel hästi säilivat köögivilja. Selgeks tehakse põhilised külvi-, istutus- ja hooldustööd taimede kasvatamiseks aknalaual, anumas, peenral ja põllul. Üllataval kombel on see eelkõige pildiraamat, sest fotod õigetest töövõtetest hõlmavad märkimisväärse osa raamatust. Kahtlemata on raamat potipõllumeeste uute põlvkondade harimiseks teretulnud ning ahvatlevad pildid lopsakatest viljadest lausa kutsuvad näppe mulda ajama.

LEIDLIK AED. 220 PÕNEVAT IDEED. VICTORIA PARMAS. AS AJAKIRJADE KIRJASTUS, 2010. 112 LK.

Ehkki meie kauplused on täis vajalikku ja mitte nii vajalikku kaupa, armastavad paljud inimesed ikkagi ise asju teha ja põnevaid lahendusi välja mõelda. See ideeraamat toob lugejani üle 200 Eesti aedades kasutatud nutika lahenduse, mida poeletil ei kohta ega aiaärist koju ei too.
Seegi raamat on eelkõige pildiraamat, aga eks pilt ongi tavaliselt kõnekam kui tekst. Paljudel fotodel on juures ka selgitus, kuidas nutikas aiapidaja mingi mõtteni jõudis ja kuidas ta seda nüüd korras hoiab. Raamatus on näiteid huvitavate kasvukohtade, nutikate haljastusvõtete, ilmekate kujunduselementide ja omapäraste aiarajatiste kohta.