2010/5



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Looduskaitse 100 EL 2010/5
Pikk tee looduskaitsemrgini

Inimesi innustab phimtete ja aadete krval ka avalik kiitus ja tunnustus. Need, kes on seatud mingi tegevusala korraldama, teevad targalt, kui arvestavad sellega. 1940. aasta talvel oli looduskaitse valdkonnas tegev 497 usaldustegelast, looduskaitsemrgi sai aga vaid 23 inimest. Looduskaitsemrk oli suur tunnustusavaldus.

Looduskaitseseaduse 14 aastast 1935 stestas, et looduskaitse alal tegutsevaile isikuile vidakse annetada hoolsa ja tulemusrikka tegevuse eest eriline looduskaitsemrk riigivanema kinnitatud statuudis ettenhtud alustel. Looduskaitsemrk silis ka 1938. aasta loodushoiuseaduse paragrahvis 25, mrgi statuudi kinnitajaks nd juba vabariigi president. Riigiarhiivis tallel hoitavate dokumentide (f. 983, n. 2, s. 8) phjal vib elda, et 1938. aasta kevadeks oli jutud mrgi kavandi ja statuudi eelnu koosklastamiseni.

Mrgi kujunduse lugu. Looduskaitsemrk kavandati kolmes jrgus. ks varasemaid, dateerimata kirjeldusi on jrgmine: I jrk: sinine phi, kullatud prg ja tammelehed, plaat I-ga valge. II jrk: must phi, kullatud prg ja tammelehed, plaat II-ga sinine. III jrk: valge phi, oksd. hbeprg ja tammelehed, plaat III-ga must.
Vlja pakuti ka sinisel phjal kahe reljeefse tammelehe kujutisega, ovaalse loorberiprjaga mbritsetud mrk, mille all oleks vike riigivapp. Prg oleks olnud jrgu alusel kas kuldne, hbedane vi pronksjas. Mrgi suurus olnuks 5 x 3,5 cm. Dokumendile pliiatsiga tehtud paranduste jrgi oleks prjal kujutatud luuderohulehti. htlasi tehti ettepanek eristada jrke oksdeeritud tammelehtede kujutise taustaks oleva vrvi alusel: kuldne, hbedane vi sinine. Kaaluti ka tammelehtede rohelist vrvi.
11. augustil 1938 saatsid sotsiaalministri kt. Aleksander Jaakson ja loodushoiu- ja turismiinstituudi (LTI) direktor Peeter Pts vabariigi valitsusele looduskaitsemrgi statuudi eelnu. Selle eelnu jrgi oli mrk kumer ja pidi kujutama luuderohuprjale asetatud kahte tammelehte riigivapi kujutisega mrgi allosas. I jrk oleks olnud kullakarva, II jrk hbedane ja III jrk tumepronks. Iga jrk oleks olnud kahes suuruses. Suurt mrki tulnuks kanda paremal pool rinnal ja vikest vasakpoolse revri npaugus.
11. jaanuaril 1939 prdusid instituudi direktor Peeter Pts ja sekretr P. Tamm riigisekretri poole palvega anda looduskaitsemrgi statuudi kinnitamisele vimalikult kiire kik, et seda juba vabariigi aastapeval kasutada. Vastus tuli riigikantseleist 31. jaanuaril 1939, parandusettepanekuid ei olnud.
Eelnu oli olnud riigikantseleis le viie kuu, ilma et oleks tehtud tiendusi. Statuudi kinnitamiseni kulus veel aasta. Tekib ksimus, miks ei kinnitatud statuuti 1938. aasta lpus. Arvatavasti ei oldud rahul mrgi kujundusega, sest 11. veebruaril 1939 lkitasid instituudi direktor ja sekretr riigi krgema kunstikooli direktorile jrgmise kirja: Saadame siin juures kaheksa eksemplari looduskaitsemrgi vistlusnudeid ja palume, kui see vimalik on, anda pilastele nende tingimuste alusel kavandite valmistamine. Ligikaudse mrgi kavandi lisame siia juurde. Mrgi valiku otsustamine kuulub Vabariigi Presidendile.

Kavandid konkursi korras. Vistlusnuded olid: 1) looduskaitsemrk kujutab emaileeritud rombi kahes suuruses 35x35 mm ja 18x18 mm, mille keskel vike riigivapp, rukkilillevrvi emailphjal (rombi sisu), selle kahel pool mustad thed L ja K ning vapi kohal ladina number I, II vi III, vastavalt jrgule. Rombi served erinevad vrvilt − kullakarva, hbe vi tumepronks − ja ris on mbritsetud luuderohu vi tammelehtede prjaga; 2) lint sobivat vrvi (htlane) vastav serva vrviga; 3) ldse vrvide ja kuju valikus jb vabadus; 4) esimene jrk kaelas kantaval lindil (mrk vib veidi suurem olla); 5) joonis normaalsuuruses (vi suurem); 6) kavade esitamine 18. veebruaril 1939 kell 12; 7) I auhind 15 krooni, II auhind 10 krooni, III auhind 5 krooni.
Konkursiks anti aega ks ndal, kuid hoolimata lhikesest ajast esitati sna arvukalt kavandeid. 20. veebruariks 1939 oli instituuti saadetud 16 aumrgi kavandit. Juba samal peval saatsid Peeter Pts ja looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste presidendi kantselei lemale konkursile laekunud kavandid palvega esitada need Hrra Presidendile oma seisukoha avaldamiseks. Riigi kunststuskooli ja Tavasti mrgitstuse kavandeid on arhiivis hoiul ka 1937. aastast.
Mdus jllegi kaheksa kuud ja 6. septembril saatsid Peeter Pts ja Gustav Vilbaste teenetemrkide broo juhatajale jrjekordse jreleprimise statuudi kinnitamise kigu kohta. Vabariigi presidendi kantselei sekretr A. Leesment lkitas 5. oktoobril 1939 Gustav Vilbastele kirja, kus teatas, et nende telefonikne phjal saadab Vilbaste korraldusse varem lhetatud 16 looduskaitsemrgi kavandit. Sotsiaalminister ja instituudi direktor saatsid 13. novembril 1939 vabariigi presidendile statuudi kinnitamiseks kaks mrgi eksemplari.

Statuudi kinnitamine. Ametliku kigu sai presidendi kantseileisse 27. novembril 1939 saadetud eelnu. Kaks peva varem olid sotsiaalminister Oskar Kask ja Peeter Pts lkitanud valitsusele otsuse teha vabariigi presidendile looduskaitsemrgi statuudi kinnitamiseks esitis.
Lisatud kirjas phjendavad nad mrgi olulisust: Looduskaitse teostamisel on Loodushoiu- ja Turismi Instituudil le maa abiks looduskaitse usaldustegelased. Usaldustegelaste amet on auamet ja tasuta. Et virgutada usaldustegelasi agaramalt tle ja hinnata nende td looduskaitse alal ning esile tsta ka teisi kodanikke, kellede tegevus sel alal on leidnud ldist tunnustamist, neb Loodushoiu seadus ette erilise looduskaitsemrgi annetamist nii oma- kui ka vlismaalastele. Looduskaitsemrgi annetamisega vib hinnata sarnaste vlismaalaste tegevust looduskaitse alal, kel rahvusvaheliselt tunnustatud teened ldse looduskaitse arendamisel ja kes kaasa aidanud Eesti looduskaitse populariseerimisel. Ligiolev looduskaitsemrgi statuudi kava sisaldab eneses looduskaitsemrgi kirjelduse, annetamise phimtted, annetamise mooduse ja nende hvede loetelu, milliseid vimaldab looduskaitsemrgi evimine. Loodushoiu seaduse (RT 1938, 31,253) 25 alusel kuulub Looduskaitsemrgi statuudi kinnitamine Vabariigi Presidendi vimkonda.
President kinnitas looduskaitsemrgi statuudi 27. veebruaril 1940 (RT 1940, 19, 150). Nii vttis looduskaitsemrgile igusliku vormi andmine alates looduskaitseseaduse justumisest ligi viis aastat, seejuures seisis eelnu sageli palju kuid kantseleide sahtlites. Kllap oli siis pakilisemaid probleeme.

Looduskaitsemrgi kirjeldus. Statuudi esimeses artiklis on mrgi kirjeldus: Looduskaitsemrk kujutab metall-rombi, rohelisel emaileeritud phjal, millele asetatud kullatud thed L K. Romb koosneb lemises osas stiliseeritud katuse olvilaudadest hobusepeadega valgel emailil, kuna alumises osas on mnnikbi, mbritsetud rohelistest okastest. Keskel on vike riigivapp, mbritsetud kiirtega mitmes pikkuses. Looduskaitsemrk on kahes suuruses: suur 56x59 mm, vike 18x19 mm. Rombi serva ilustused valgel emailil, alumine mnnikbi ning riigivappi mbritsevad kiired erinevad vrvilt: I jrk kullakarva, II jrk hbedane, III jrk tumepronks. Suuremat mrki kantakse paremal pool rinnal, kuna viksemat, mis on eelmise miniatuursuurus, kantakse vasakpoolse revri npaugus.
Suur mrk anti tasuta, vikese vis mrgi plvinu omandada omal kulul instituudi direktori teadmisel. Suured looduskaitsemrgid olid nummerdatud.
Nukogude ajal Tartu lipilaste looduskaitseringi tunnuseks saanud luuderohulehe kujutis ja riiklikku looduskaitset smboliseerinud tammeleht olid looduskaitsemrgi kavandite seas juba olemas, kuid ei leidnud kohta kinnitatud mrgil.

Saajate hindamise kriteeriumid. Esimese jrgu looduskaitsemrki vis anda isikule, kel on ldtunnustatud vi erilisi teeneid looduskaitse arendamise alal, samuti loodushoiu usaldustegelasele, kes on korralikult titnud usaldustegelase kohuseid viisteist aastat.
Statuuti tiendas 11. aprillil 1940 loodushoiu nukogus vastu vetud ja sotsiaalministri kinnitatud looduskaitsemrgi andmise kord. Selle jrgi pidid esimese jrgu mrgi plvima isikud, kel on eriti tunnustatud teeneid, arvestamata tegevuse kestust, ning isikuile, kelle looduskaitsele kasulik tegevus kannab kestva elukutse iseloomu.
Mrgi teise jrgu vriliseks tunnistati isikud, kes on thusalt kaasa aidanud looduskaitse elluviimisele ja propageerimisele statuudis ettenhtud aja (kmme aastat) kestel ja aluseks tuli vtta avalikult teadaolevad tegevused.
Kolmas jrk anti isikuile, kes olid looduskaitse ja loodusmlestusmrkide alalhoiu valdkonnas tegutsenud vhemalt viis aastat. Nendeks visid olla maaomanikud, kelle maa-alal on looduskaitseobjekte vi -alasid ja kes neid on korralikult kaitsnud; looduskaitse alal korralikult ja asjatundlikult tegutsenud usaldustegelased ning loodushoiu nukogu ja LTI ametnikud, kes on hoolsasti kaasa aidanud looduskaitse korraldamisele.
Mned statuudi eelnu variandid hindasid maaomaniku teeneid ka esimese jrgu vriliseks. Eelnudes on esimese jrgu vimalike saajatena nimetatud ka teadlasi, kes on uurinud Eesti looduskaitsealasid ja avaldanud nende kohta phjapanevaid tid.

Mrgiga kaasnevad igused ja kohustused. Statuut ngi ette mrgi I ja II jrgu omanikule eesiguse viibida vastava loata kigil looduskaitsealadel nende uurimise otstarbel. Uurimismaterjali (botaanilise, zooloogilise vi mineraloogilise) kogumiseks pidi saama LTI nusoleku.
Iga looduskaitsemrgi saaja pidi kandma mrki korralikult ning andma selle kohta allkirja. Kui testati, et kohustust ei tidetud nuete jrgi, vis nukogu keelata mrgi kandmise ajutiselt vi jdavalt. Nukogu otsus oleks tehtud sdlasele teatavaks politsei kaudu. Statuudi eelnude jrgi vis keelata mrgi kandmise vi selle ra vtta, kui oli rikutud teenetemrgiga kaasnevaid eesigusi.
Nii oli hes varasemas ettepanekus kirjas, et I ja II jrku mrgi omanikel on igus viibida uurimise otstarbel ilma loata kigil looduskaitsealadel, kusjuures sellest tulnuks siiski teatada ndala aja jooksul looduskaitseinspektorile. Lisatud oli mrkus, et mrgi omanik oleks olnud kohustatud kigist looduskaitse korraldustest tpselt kinni pidama ning et raskemate eksimuste korral oleks looduskaitse nukogul igus keelata mrgi kandmine vi koguni mrk ra vtta.

Mrgi saajate le otsustamine. Mrk anti loodushoiu nukogu otsusel. Ettepaneku tegi instituudi direktor, kusjuures nutavad andmed ja phjendused esitas looduskaitseinspektor. Nukogu vis jagada mrke ka omal algatusel, kui liikmed esitasid ldise phjenduse. Hletamine oli salajane ja vajalik oli koosolekust osavtjate hlteenamus. Tunnustatu sai koos mrgiga ka diplomi, millele kirjutasid alla nukogu esimees (instituudi direktor), looduskaitseinspektor ja instituudi sekretr.

Mrgi andmise kord. Ette oli nhtud jagada mrke ks kord aastas 1. mail. Erandjuhul vis mrke anda ka esildatavale eriliselt thtsal peval. LTI tegi mrgi andmise korra kinnitamisel ettepaneku thistada 1. maid kevade smbolina ja looduse rkamise ajana. Mrgi andmise korra kavandites on 1. maid nimetatud ka looduskaitsepevaks.

Mrkide tellimine. 30. mrtsil 1940 saatsid looduskaitseinspektor ja looduskaitse asjaajaja kirja R. Tavasti vrismetallasjade ja mrkide tehasele palvega valmistada jooniste ja eeskujumrgi (mis paluti tagastada) jrgi ks I jrgu, kmme II jrgu ja viisteist III jrgu looduskaitsemrki. Tellimus paluti tita vimalikult ruttu.
Kirjast ei selgu he mrgi hind, kuid vrdluseks vib tuua Vilbaste mrkme novembrist 1937: Teenetemrk hbedast, peal tammeleht, tarbekorral emailitud, tuleks maksma keskmiselt Tavasti ris Kr. 6.-.

Looduskaitsemrgi saajad. Loodushoiu nukogu otsustas esimesed looduskaitsemrgi nominendid 24. aprillil 1940. Kokku said mrgi 23 inimest. Esitatud oli ka mni nominent, kes ei saanud vajalikku hlteenamust. Kokku oli kaalumisel 30 vimalikku mrgisaajat, koosolekule neid kiki ei esitatud. Phjalikuma levaate esimestest mrgi plvinutest on Vilbaste teinud ajakirja Loodushoid ja Turism viimases ilmunud numbris (1940, nr. 3).
Loodushoiu nukogu otsustas oma eelviimasel koosolekul 20. juunil 1940 anda II jrgu mrk ka kindral Aleksander Tnissonile, tollasele Tallinna ja endisele Tartu linnapeale parkide ja Emaje kaldapealse haljastuse rajamise eest ning Prnu politseikomissar Albert Sooverele loomakaitse edendamise eest. Nendele kavatseti mrgid ktte anda viduphal, kuid alanud okupatsiooni oludes ji selle pha thistamine ra. htegi dokumenti selle kohta, et mrgid oleks neil annetatud, ei ole olemas ja nii vib arvata, et mrgid jidki le andmata.

Mrgi leandmine. Konstantin Ptsile pandi mrk rinda delegatsiooni poolt mrgi le presidendi residentsis. Minister Oskar Kask ja instituudi teenistujad said mrgi 1. mail peetud pidulikul aktusel. Maakondades otsustati mrgitseremoonia korraldada maavanemate, linnapeade ja -vanemate kaudu, paludes neil anda mrgid koos diplomite, mrgi kandmise korra ja allkirjaplankidega ktte 1. mail vi mai esimestel pevadel. htlasi paluti neil tagastada instituudile ka ametlik paber mrgisaaja allkirjaga mrgi korraliku kandmise kohta.
Arhiivis ei ole hoiul Konstantin Ptsi allkirjaga paberit mrgi korraliku kandmise kohta; arvatavasti seda temalt ei vetudki. Harjumaa usaldustegelased pidid mrgi saama instituudi direktori kest. Paraku ei olnud ka Harjumaa usaldustegelastel hlbus Tallinnasse tulla. Nii palus Eduard Keeleste 2. mail 1940 saata mrk endale postiga, kuid talle vastati, et tulla tuleb isiklikult, sest mrk antakse le vastava tseremoonia ajal. Keelestele saigi mrgi ktte mni ndal hiljem.
Jrgnenud suve sndmuste mjul otsustati tseremooniatest loobuda. Nii on Viinistu usaldusmehele Eplikule 4. juulil saadetud kiri, milles paluti tulla looduskaitsemrgile ja diplomile jrele vi kui see vimatu, siis teatada, kas vib mrgi lhetada postiga vi Viinistu omnibussi juhiga. Eplik vastas, et neljalapselise perega petajal, kes ttab ranna-algkoolis, kus puudub pllumaa, ei vimalda palgaolud teha mrgi prast mnesajakilomeetriseid site ajal, kui on vimalik teenida lisa heinatl. Suvel oli ta Ambla vallas, seega ei saanud omnibussiga enne sgist mrki saata. Tema sai mrgi ktte 4. septembril.
Statuudi eelnu mnes kavandis oli kirjas, et mrgi annab le riigiparkide valitsuse direktor, looduskaitse nukogu esimees vi looduskaitseinspektor. Vlja jeti see ste ilmselt tollaste liikumisvimaluste piiratuse tttu.
Mrkide jagamisel tekkis ka segadus, kuna maakondadesse saadeti mrgid, millest mnede numbrid ei klappinud diplomile kantud numbriga. Nii paluti mrgi saanutel kontrollida numbreid ja vale numbriga mrk tagasi saata, et viks selle le anda sellele autasustatule, kelle diplomil on vastav number.

Mrgisaajate saatus. Kolm mrgi saanut mistis nukogude vim surma (Artur Toom, Aleksander Tnisson ja Albert Soovere); Konstantin Pts, Oskar Kask, Hans Alver ja Georg Janno surid vangistuses vi asumisel olles. Mihkel Sild lks ise sja eest Venemaale ja suri seal. Johannes Maide oli nukogude vim 1941. aastal lhikeseks ajaks vangistanud; ta pgenes Eestist Moerol ja uppus 1944. aastal, kui laeva torpedeeriti. Peeter Pts ji ilma tst, pensionist ja korterist, astus sja ajal omakaitsesse, klmetas vahiteenistuses olles ja suri sja ajal haigusse. Tartu pommitamisel hukkus Teodor Lippmaa. Saksa okupatsioonivimud hukkasid Olga Kalmu, Saksa vangistuses surid Joosep Eplik ja Artur Vainola. Pagulusse lksid Andres Mathiesen, Eduard Keeleste, Lui Jgi ja Bernhard Tuiskvere. lejnud seitsme mrgisaaja vastu oli saatus armulisem, nad said surra Eestis.

Vootele Hansen (1962) on geograaf ja petaja.



Vootele Hansen
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet