Looduskaitse on valdkond, mis ei saa tugineda vaid riigi algatusele või võimalustele. Suure osa tegelikust looduskaitsetööst teevad mitmesugused valitsusvälised keskkonnaühendused. Looduskaitse juubeli puhul teeme ülevaate suurematest Eestis tegutsevatest keskkonnaorganisatsioonidest ning nende tegevusest ja tulemustest viimaste aastate jooksul.

EESTI KESKKONNAÜHENDUSTE KODA (EKO)
2002. aastal asutasid kümme Eesti keskkonnaorganisatsiooni Eesti keskkonnaühenduste koja. Praeguseks kuulub kotta üheksa valitsusvälist keskkonnaühendust: Eestimaa looduse fond, Eesti ornitoloogiaühing, Säästva Eesti instituut, Eesti roheline liikumine, Nõmme tee selts, pärandkoosluste kaitse ühing, Tartu üliõpilaste looduskaitsering, Läänerannik ning Eesti üliõpilaste keskkonnakaitseühing Sorex. EKO eesistuja aastal 2010 on Eesti roheline liikumine.
EKO on mittejuriidiline poliitiliselt sõltumatu koostöövõrgustik, mis aitab keskkonnakaitsjatel ühiste jõududega saavutada kõigile meile tähtsaid eesmärke. Tihedam koostöö Eesti suuremate keskkonnaühenduste vahel sai alguse 2000. aastal, võideldes Vilsandi rahvuspargi lähikonda haruldaste kirjuhahkade talvituspaika plaanitud süvasadama rajamise vastu. Üks koondumise põhjusi oli ka Eestis üha jätkuvad illegaalsed ja keskkonnavaenulikud metsaraied, mis seavad ohtu metsaelustiku säilimise.
EKO liikmed on teinud koostööd peamiselt Eesti metsandus-, põllumajandus- ja energiapoliitika ning planeeringute keskkonnahoidlikumaks muutmise nimel. Viimastel kuudel on EKO keskendunud tuuleparkide temaatikale. Tehtud on oma ettepanekud Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu keskkonna strateegilise hindamise programmile.
EKO kohtub regulaarselt riigikontrolli, keskkonnaameti, riigimetsa majandamise keskuse ning keskkonnaministeeriumi esindajatega. Samuti on EKO esindatud üle kolmekümnes komisjonis ja töörühmas.
Igal aastal annab EKO välja aasta keskkonnateo auhinda ja keskkonnakirvest keskkonnavaenuliku teo eest. Tänavu said keskkonnakirve Utileek ja Utileek Lõuna; keskkonnateo tiitli vääriliseks tunnistati Tarmo Soomere ja Ivar Puura tegevus.
www.eko.org.ee

SA EESTIMAA LOODUSE FOND (ELF)
ELF on valitsusväline, poliitiliselt ja majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitseorganisatsioon. 1991. aastast peale on vabatahtlik kodanikeühendus olnud mitme kaaluka looduskaitsetöö eestvedaja koostöös paljude inimeste ja organisatsioonidega. 2009. aastal oli ELF-il 250 eraisikust toetajat. Vabatahtlikena osales eri tegevustes umbes 1500 inimest.
ELF-i põhieesmärk on loodusliku mitmekesisuse hoid Eestis ja maailmas. Tähtsad valdkonnad on ohustatud liikide (eelkõige hülged, käsitiivalised ja lendorav) ja nende elupaikade kaitse, Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste hoid, loodusvarade säästlik tarvitus, keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas ning puhta elukeskkonna hoid tulevastele põlvedele. Igal aastal osaleb ELF 30−40 projektis.
ELF-i algatusel on loodud rahvusparke, looduskaitsealasid ja tehtud Eesti loodusväärtuste ulatuslikke inventuure. Viimaste aastate olulisemaid tulemusi: on selgitatud merealade ruumilise planeerimise tähtsust, sh. inventeeritud Gretagrundi madalikku ja esitatud see mereala kaitsealaks; on suurendatud naftareostustõrje valmisolekut, sh. kaasatud vabatahtlikke. Üks suuremaid käimasolevaid töid on soode inventeerimine: plaanis on teha ligi 1200 soo geobotaaniline inventuur ja koostada nende põhjal märgalade kasutamise soovitused, sh. looduskaitsepiirangute kohta.
Igal aastal korraldab ELF ligi 30 looduskaitsetalgut; 2008. aastal osaleti aktiivselt „Teeme ära!” koristustalgutel. Tööle on pandud Palupõhja ja Muraste looduskool. Metsanduspoliitikas ja -majandamises seisab ELF looduskaitseliste eesmärkide, sh. vääriselupaikade eest. ELF täiendab pidevalt oma looduskaitse andmebaasi, sh. koostab ja esitab Natura 2000 varinimekirja Euroopa Komisjonile. Tähtsal kohal on Eesti keskkonnaõiguse arengu toetamine.
www.elfond.ee

EESTI ORNITOLOOGIAÜHING (EOÜ)
1921. a. asutatud ühingusse kuulub 538 liiget (2009). Enamik ühingu liikmeskonnast on harrastuslinnuvaatlejad või lihtsalt linnuhuvilised. Ühing on seadnud sihi uurida, kaitsta ja tutvustada Eesti linnustikku. Selleks on koostatud asjaomased programmid ja tegevuskava, mille aluseks on liigid, alad, elupaigad ja inimesed. Tähtsat rolli etendavad pikaajalised seireprojektid: ornitofenoloogilised vaatlused, kesktalvine veelinnuloendus, maismaa talilinnuloendus, haudelindude punktloendus, röövlindude seire ja pesakaardi koostamine. Viimase viie aasta suurim ettevõte on olnud uue Eesti haudelindude levikuatlase välitööd, milles on osalenud ligi 800 inimest.
Liigikaitse vallas keskendub EOÜ kaitse- ja tegevuskavade elluviimisele (kassikakk, kanakull, siniraag, tutkas, metsis), annab soovitusi, kuidas tõhustada lindude kaitset ja muuta kaitsekategooriaid, hindab regulaarselt Eesti lindude arvukust ja selle muutusi jms. Ühing peab ametlikku Eesti lindude nimestikku ning ühingu juures tegutsev Eesti linnunimetuste komisjon annab maailma lindudele eestikeelsed nimetused.
Viimastel aastatel on EOÜ aktiivselt osalenud meie merelinnustiku uuringutes, koostanud hoiualade mereosadele kaitsekorralduskavasid ning teinud ettepanekuid võtta väärtuslikke meremadalaid kaitse alla. Jälgitakse arendustegevust (tuulepargid, sadamad, sillad jms.), mis võib mõjutada meie linnualasid, esitades vajaduse ja võimaluse korral oma ettepanekud ja seisukohad.
Oma liikmetele ning üldsusele korraldab EOÜ iga-aastaseid suvepäevi, ettekandekoosolekuid, linnuvaatluspäevi ja väljasõite. Traditsioonilised on aasta linnu väljakuulutamine ja asjaomane tegevus, internetipõhine lindude saabumise registreerimine „Kevad ärkab!” (www.springalive.net) ning kevadised ja sügisesed linnuvaatluspäevad. Koostöös piirkondlike linnuklubidega peetakse linnadevahelisi linnuvõistlusi ning uue algatusena korraldatakse talvist aialinnuvaatlust.
www.eoy.ee

EESTI ROHELINE LIIKUMINE (ERL)
1988. aastal asutatud liikumise eesmärk on suunata Eesti ühiskonda loodushoiule ja säästlikule eluviisile. ERL tegutseb eelkõige keskkonnapoliitika ja -teadlikkuse valdkonnas. ERL-il on üle tuhande liikme, neist suurem osa on noored – õpilased ja üliõpilased.
ERL on viimased kümme aastat jälginud Euroopa Liidu tõukefondide ja investeerimispankade rahaliste vahendite kasutamise keskkonnasäästlikkust: osaletakse planeerimisprotsessis, hinnatakse tegevusi ning esitatakse vastuväiteid ja kommentaare.
Ühtlasi jälgib ERL planeeringuid. Tänavuse aasta alguses avati Osalusaabitsa kodulehekülg (eko.org.ee/osalusaabits), mis hõlmab nii seniste planeeringujuhtumite andmebaasi, millesse ERL on mingil moel sekkunud, kui ka osalusjuhendit, mis õpetab inimesi planeeringute protsessi vajaduse korral sekkuma.
Aastast 2006 on aktiivselt jagatud teavet õiglase kaubanduse kohta. Viimastel aastatel on mitu korda korraldatud „Rohelise toote” kampaaniat (varem „Loodussõbralik toode”), et juhtida tähelepanu ökotoodetele ja koguda poolehoidjaid loodusäästlikele toodetele. Tarbimisega on seotud veel mitu väiksemat projekti: koolides on peetud loenguid, korraldatud jäätmelava esitlusi, tehtud pesupulbrite keskkonnahoidlikkuse analüüs, antud välja voldikuid pakendamise, jäätmete sortimise ning lisaainete kohta. 2009. aastal töötati säästliku jaekaubanduse projekti raames välja veebileht roheline24.ee.
Korrapäraselt osaletakse transpordi valdkonna töörühmades. Planeerijatele on koostatud „Säästva transpordipoliitika käsiraamat”, veebileht autovaba.ee ja voldik rattaliikluse kohta. Eelmisel aastal korraldati kodanikualgatus „Eesti Rattarikkaks!”, mille eesmärk oli propageerida rattaliiklust. Ühtlasi aidatakse korraldada autovaba päeva nii Tallinnas kui ka Tartus.
www.erl.ee

EESTI ÜLIÕPILASTE KESKKONNAKAITSE ÜHING SOREX
Sorex on loodud 1998. aastal. Ühingusse kuuluvad peamiselt 20−26-aastased Tallinna ülikooli tudengid. Põhieesmärgid on arendada üldsuse ökoloogilist teadlikkust ja loodushuvi, kujundada noorte hulgas loodust ja keskkonda säästvat mõtteviisi ning edendada keskkonnaharidust. Muu hulgas osaleb Sorex talveakadeemia korraldamisel ja korraldab matku oma liikmetele.

LÄÄNERANNIK
1999. aastal rajatud ühingu eesmärk on edendada kohalikku elu ning otsida uuenduslikke ja alternatiivseid arenguteid kohalikus majanduselus ja piirkonna traditsioonilistes tegevusalades. Ühingu põhiline tegevuspiirkond on Lääne-Eesti, eeskätt Vormsi saar. Ühing on koostanud arengu- ja kaitsekorralduskavasid, osaleb piirkondlikus planeerimistegevuses, teeb rakenduslikke uurimistöid, mis käsitlevad piirkonna loodust ja selle ressursse ning inimese ja looduskeskkonna vahelisi suhteid. Läänerannik koostab ja viib ellu projekte, mille märksõnad on loodushoid, keskkonnahoidlik põllumajandus, loodusturism ja kohalikul ressursil rajanev käsitöö. Oluline on koostöö kohaliku kogukonnaga. Tulemuslikud on olnud rannikualade traditsioonilist majandamist toetav Väinamere projekt (koostöös Rootsi WWF-ga, uurimuskeskusega Arhipelaag ja Matsalu rahvuspargiga) ning Life-Nature rannikuelupaikade taastamise projekt (koostöös Silma looduskaitsealaga).
Oluline osa tegevuses on keskkonnaharidusel. Pikka aega on tehtud rahvusvahelist koostööd Brightoni ülikooliga Earthwatch’i programmi raames rannikuelupaikade uurimise ja vabatahtlike looduskoolituse alal. Koostöös Vormsi lasteaed-põhikooliga valmivad Vormsi aabitsad ja muud loodusõppematerjalid ning korraldatakse laste looduslaagreid ja õppekäike.
www.l-rannik.ee

NÕMME TEE SELTS (NTS)
1998. aasta sügisel lõid Nõmme elanikud Nõmme algatusrühma, et koos kaitsta Nõmme loodust elavnenud ehitustegevuse eest. Selle põhjal asutati 1999. aastal mittetulundusühing Nõmme tee selts, mille eesmärk on eelkõige nõmmeliku Nõmme, selle põliste loodus- ja kultuuriväärtuste kaitse ning hoid ja üldiselt inimliku linnakeskkonna kujundamine. Oma sihi saavutamiseks on selts elanikke kaasa haaranud nii Nõmme kui ka Tallinna metsade ja parkide kaitsele, detail- ja üldplaneeringute aruteludele ning liiklus,- transpordi- ja ehitusprobleemide lahendamisele. Selleks on koostööd tehtud teiste asumiseltside ja keskkonnaorganisatsioonide, samuti ametkondadega linna ja ka riigi tasandil.
www.nommeteeselts.ee

PÄRANDKOOSLUSTE KAITSE ÜHING (PKÜ)
1997. aastal loodud ühingu eesmärk on tagada Eesti pärandkoosluste – puisniitude, alvarite, luhaheinamaade ja rannaniitude püsimine. Ühingu loomise ajendiks oli kurb tõdemus, et viimase sajandi jooksul on Eestis kunagi nii levinud poollooduslikud kooslused ja maastikud hävinud või hävimas sobiva majandamise lakkamise tõttu.
Senise tegevuse võib laias laastus jagada kolmeks: andmebaasi pidamine poollooduslike koosluste kohta (inventuurid), pärandkoosluste tutvustamine üldsusele ning alade majandamine või selle korraldamine.
Paljude suuremate ja väiksemate inventuuride käigus kogutud andmed Eesti pärandkoosluste kohta on koondatud GIS-põhisesse andmebaasi, mis pidevalt täieneb ning mida kasutavad keskkonnaministeerium, keskkonnaamet jt. asutused. Ühingult tellitakse ka ekspertiise, kaitsekorralduskavu ja muid pärandkoosluste hoidu soodustavaid töid.
Tavapäraselt korraldab PKÜ igal aastal mõned suuremad talgud, mille käigus taastatakse mõni ala. Enamjaolt on talguid peetud puisniitudel, kuid ka pidevalt näiteks Puhtu rannaniitudel. Samal ajal talgutega tehakse talgukoolitusi ja peetakse loenguid; inventuuride käigus nõustatakse keskkonnaameti ja PRIA spetsialiste.
www.pky.ee


SA SÄÄSTVA EESTI INSTITUUT / STOCKHOLMI KESKKONNAINSTITUUDI TALLINNA KESKUS (SEI TALLINN)
1992. aastal asutatud SEI Tallinn on osa rahvusvahelise keskkonnapoliitikauuringute instituudi SEI võrgustikust. SEI Tallinna töö on sõltumatud poliitikaanalüüsid, interdistsiplinaarsed uuringud, säästva arengu ja keskkonnakorralduslike meetodite arendamine ning rakendamine, osalemine poliitikakujundamisel, koolitused ja nõustamine. Töö on korraldatud nelja programmi kaudu: keskkonnakorralduse, säästva arendamise meetodite, energia ja kliima ning keskkonnaökonoomika ja -arvepidamise programm.
Looduskaitse valdkonnas teeb SEI Tallinn linnaökoloogia, looduskaitsehalduse ning Natura-hindamise praktika uuringuid. Tallinna linnaelustiku 2009. aasta uuringute käigus saadi arvukalt uusi teadmisi nahkhiirtele oluliste elu- ja talvituspaikade, linnustiku ja tolmeldajate kohta ning leiti uued esinduslikud orhideede kasvukohad. Valminud on juhend elustiku mitmekesisuse arvestamiseks kohalikul tasandil. Valmimas on käsiraamat, kus tutvustatakse linnaelustiku hoiu meetmeid ning ülevaade Tallinna fauna seisundist. Jätkatud on looduskaitsehalduse perioodilisi uuringuid ning Natura-hindamise metoodika väljatöötamist ning parima praktika uurimist Eestis. SEI Tallinn teeb ekspertidele ja omavalitsuse spetsialistidele koolitusi keskkonnamõju ja Natura-hindamise kohta.
www.seit.ee

TARTU ÜLIÕPILASTE LOODUSKAITSERING (TÜLKR)
TÜLKR on 1958. aastal asutatud noorteühendus, mille eesmärk on oma liikmete keha ja vaimu harimine keskkonna, ühiskonna ja inimkonna asjus. Ringiga võivad liituda kõik Tartu üliõpilased. Looduskaitseringi liikmeks võib saada iga üliõpilane, kui ta on käinud vähemalt kolmel ringi üritusel ja saanud oma nime aidaraamatusse. Aidaraamat on ringi „logiraamat”, kuhu kantakse kõigi üritustel osalenute nimed. TÜLKR osaleb aktiivselt Tartu keskkonnaelus, korraldab tudengipäevade raames linnulauluhommikuid ja harivaid jalutuskäike, matkab mööda Eestimaad ning korraldab loenguid ja seminare tudengite jaoks huvipakkuvatel teemadel.
looduskaitsering.blogspot.com

MTÜ LOODUSAJAKIRI
Loodusajakiri on asutatud 2001. aastal katuskirjastusena loodusajakirjade väljaandmiseks. Ühingu omanikud-taustorganisatsioonid on Eesti teaduste akadeemia oma looduskaitsekomisjoni kaudu, Eesti looduseuurijate selts, Eesti ornitoloogiaühing, pärandkoosluste kaitse ühing, geenikeskus, Tartu üliõpilaste looduskaitsering, Eesti looduskaitse selts, OÜ Looduskiri ja OÜ Horisont.
MTÜ on taganud loodusajakirjade − Eesti Loodus, Eesti Mets, Horisont ja Loodusesõber (ilmunud kolmandat aastat; varem kirjastas ühing ajakirja Loodus, mis nüüdseks on tagasi antud omanikele) − tõrgeteta ilmumise. Ühingu põhisiht on hoida ja tõsta nimetatud ajakirjade sisulist ja vormilist taset. Tegevuse hindamise tähtsaim kvantitatiivne kriteerium on väljaannete tiraaþ, mis on aastaid püsinud juhatust ja üldkoosolekut rahuldaval tasemel. KIK-i toetusel on MTÜ Loodusajakiri kirjastanud koguteost „Lehed ja tähed” (2009 ilmus viies osa) ning venekeelsele lugejale mõeldud almanahhi Gorizontõ Estonii.
www.loodusajakiri.ee

ARHIPELAAG
Eelkõige Hiiumaal tegutseva MTÜ Arhipelaag eesmärk on edendada jätkusuutlikku elukorraldust Eestimaa saartel. Alates loomisest 1997. aastal on tegutsetud valdkondades, mis jäävad looduskaitse, kultuuri ja maamajanduse piirimaile. Looduskaitse vallas tahetakse suurendada teadmisi saarte ja mereranniku looduskaitse ja säästva arengu kohta UNESCO biosfäärikaitsealade ideoloogia alusel. Oma töös tugineb Arhipelaag biosfäärikaitsealade põhimõtetele. Olemuselt on MTÜ Arhipelaag pigem mittetulunduslik „konsultatsioonifirma”, kelle siht on olla ettevõtmiste piirkondlik promootor (mitte oma liikmete huvialaühendus).
Arhipelaag korraldab mitmesuguseid loodussäästliku elukorralduse ja loomemajanduse projekte. Neist ulatuslikumad on Väinamere koostööprogramm ja „Loomemajandus Hiiumaa arengu huvides”. Partnerite võrgustik ulatub üle saja. Viimase kolme aasta jooksul on keskkonnaprojektide kõrvale tulnud rohkem arendusprojekte (näiteks kaugtöö) ja loomemajandust (festivalid, filmid, etendused).
www.arhipelaag.ee

EESTI LOODUSKAITSE SELTS (ELKS)
Selts loodi 1966 Jaan Eilarti algatusel üleriigilise kodanikuühendusena, asutajaid oli 150. Praegu on seltsil umbes 8000 liiget, kes tegutsevad 47 piirkondlikus osakonnas. Aktiivselt tegutseb umbes kolmandik liikmeist. Seltsil on toimiv osakondade võrgustik.
Põhikirja järgi on seltsi ülesanne arendada ühiskondlikku ja teaduslikku tegevust ökoloogia ning säästva looduskasutuse, -kaitse ja maastikuhoolduse ning loodust ja inimest hoidva tehiskeskkonna kujundamise valdkonnis. Selts käsitab loodushoidu loomuliku osana üldises rahvuskultuuri kontekstis. Seltsi püüe on selgitada ühiskonnale arusaama loodushoiust kui säästva arengu vältimatust eeldusest ning kohandada ühiskonna toimimist ja igaühe praktilist käitumist selle arusaamaga.
Viimaste aastate olulisemaid saavutusi on Århusi konventsiooni jõustumise tõttu võimalikuks saanud kohtuasi – Jämejala pargi juhtum. Ainsa keskkonna-kodanikuühendusena toetas ELKS Eesti astumist Euroopa Liitu. Tähtsad on järjepidevad üritused: kõigile avatud iga-aastased üleriigilised kokkutulekud-konverentsid ja aastalõpukonverentsid, loodusõhtud rahvusraamatukogus, Looduse Omnibussi retked ja loodusfotovõistlused. Selts annab välja teaberikkaid ja rahvuskultuuri väärtustavaid raamatuid. Seltsi algatusel on asutatud ja tegutseb tippintellektuaalidest liikmeskonnaga Eesti Rooma klubi. Suuresti ELKS-i mõjul on energeetikateemaline diskussioon jõudnud reaalsuse tasandile. Üleriigilise rohujuuretasandi kodanikuühendusena toetab selts kõike edumeelset riigi keskkonnapoliitikas ja aitab seda ellu viia nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil üle-euroopaliste ühenduste kaudu.
http://www.elks.ee/

EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS (LUS)
1853. aastal asutatud selts on Baltimaade vanim pidevalt tegutsenud teaduslik selts – sellele faktile annab kaalu ka seltsi raamatukogu, mis on Eesti suurim loodusteadustele spetsialiseerunud kogu. Nüüdseks on seltsist kujunenud loodusteadlasi ja teaduslikule uurimistööle aktiivselt kaasa aitavaid loodushuvilisi koondav mittetulundusühing. Seltsi põhitegevus on luua ja arendada teadussidemeid, vahendada ekspertteadmisi, toetada loodusteaduslikke uurimistöid ning korraldada mitmesuguseid üritusi (ekspeditsioone, ekskursioone, konverentse, nõupidamisi, teaduslikke ja populaarteaduslikke ettekandekoosolekuid, loenguid ja seminare, näitusi jm.). Seltsile on omane ka kirjastustegevus: avaldatakse üksikväljaannete, seeriate ja kogumikena teaduslikke ja populaarteaduslikke töid, tööjuhendeid ning muid trükiseid.
Oma ülesannete täitmiseks on seltsi juurde loodud hulk erialasektsioone, komisjone, haruseltse, töörühmi jt. allüksusi ning suur osa seltsi tegevusest käibki sektsioonide kaudu. Oma liikmete või sektsioonide kaudu osaleb selts kaitsekorralduskavade või eksperthinnangute koostamisel, keskkonnamõjude hindamisel, Eesti elustiku mitmekesisuse, veestiku ja maastike seireprogrammides, peamiselt harrastusvaatlejatele mõeldud loodusvaatluste andmebaasi töö arendamisel ning Eesti elurikkuse andmebaasi väljatöötamisel.
Koostöös teiste keskkonnaorganisatsioonidega on osaletud mõttevahetustes Eesti keskkonnahariduse ning oluliste looduskaitsega seotud päevaprobleemide ning teaduslike küsimuste üle (nt. Eesti metsanduse ja looduskaitsesüsteemi halduse ümberkorraldus). 2009. aastal võttis LUS osa kavandatava Nord Streami ja sellega kaasnevate keskkonnamõjude arutelus ning esitas oma seisukohad.
www.elus.ee

EESTI LOOMAKAITSE SELTS (ELS)
Selts on tegutsenud 2000. aasta kevadest peale. ELS on loomasõpru koondav mittetulundusühing, mille siht on tagada on abivajavate loomade heaolu ning ära hoida loomade väärkohtlemist. Põhitegevus on loomade otsene abistamine, avalikkuse teavitamine ja inimeste koolitamine ning õigusloomes osalemine ja loomakaitsealane järelevalve. Seltsil on üle 600 liikme, neist umbes 70 on noorliikmed (alla 15-aastased). Seltsi eri projektides aktiivselt osalevaid liikmeid on üle Eesti 40.
ELS ühe on maailma suurima loomakaitseorganisatsiooni Royal Society for the Prevention of Cruelty to Animals (RSPCA − kuninglik loomade julma kohtlemise ärahoidmise selts) liige ning kuulub ka rahvusvahelisse loomakaitseorganisatsiooni World Society for the Protection of Animals (WSPA). Samuti on ELS 2005. aastal loodud Euroopa juhtivate loomakaitseorganisatsioonide ja eluslooduse ekspertide võrgustiku ENDCAP (The European network to END the keeping of wild animals in CAPtivity) asutajaliige. Võrgustiku liikmeid ühendab püüdlus lõpetada metsloomade pidamine vangistuses ja metsloomade kasutamine.
Tänavu on korraldatud juba mitu kampaaniat. Suuremad neist olid jäävangis olevate luikede toitmisaktsioon ning üleriigiline kasside steriliseerimisekampaania koostöös mitme loomakliinikuga. Kasside soodushinnaga steriliseerimise/kastreerimise kampaania osutus väga edukaks. Kevaditi aitab selts vabatahtlike abiga konni kevadrändel.
www.loomakaitse.ee

EESTI NOORTE LOODUSKAITSE ÜHING
1997. aastal asutatud ühingu tegevuse üldine siht on süvendada teadmisi ja arusaamist loodusest. Eesmärgi saavutamiseks püütakse lahendada loodushoiuprobleeme ning korraldada looduskaitselaagreid, seminare ja aktsioone. Eelkõige soovib ühing seista hea säästliku tarbimise ja eluviisi eest. Ühingu aktiivseim tegevusperiood oli 1998−2004. Mullu valitud uus juhatus on koostanud järgmiste aastate tegevuskava.
2005−2007 korraldati koostöös Eesti Postiga postkastikleebiste kampaania „Ei tellimata reklaamile”. 2005. aasta aprillis toimus Tallinnas performance, mille eesmärk oli näidata rämpsposti elulugu: kuidas puust saab reklaam, mis tähelepanu saavutamata prügikasti kukub ja sealt edasi prügimäele viiakse. Eesti Postiga arendatud koostöö viljana saadeti soovijatele rämpspostivastased kleebised postkastidele. Koostöökatse otsepostitusfirmadega osutus aga edutuks.
2009. aastal korraldas ENLÜ koostöös RMK-ga „Säästliku renoveerimise ja elustiili suvepäevad EluSäde”. Päevade põhisiht oli õppida mõnusas seltskonnas vanade majade heakorrastamist looduslähedaste lihtsate materjalidega. Korraldati loodushoidliku siseviimistluse ja soojustamise õpitoad. Sada gümnaasiumit üle Eesti said ökoviimistluse DVD ja väikese ökoleksikoni. 2010. aastal saab alguse rahvusvaheline noorsoovahetus „Põhi kohtub lõunaga − kultuur ja permakultuur” (vt. www.enly.ee/permapar.htm).
www.enly.ee

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA LOODUSKAITSE KOMISJON
Komisjon asutati 23. novembril 1955 ja tegutseb praegu akadeemia bioloogia-, keemia- ja geoloogiaosakonna juures. Praegu TA juhatuses kinnitatud liikmete hulk on 31, kuid lähiajal see tõenäoliselt veidi muutub, sest liikmeskonda uuendatakse. Komisjoni eesmärk on tuua esile ja arutada läbi Eesti looduse, eriti loodusmälestiste ja unikaalsete loodusobjektide ning loodusvarade kaitse ja kasutamisega seotud probleemid, teha selles valdkonnas ettepanekuid teaduste akadeemiale, keskkonnaministeeriumile ja teistele pädevatele organitele ning aidata propageerida looduskaitse ideid ja kujundada loodushoidlikku ühiskondlikku arvamust.
Viimase viie aasta tähtsaim töö on olnud korraldada ja koordineerida uue Eesti punase nimestiku (raamatu) andmebaasi koostamist. Lisaks on komisjon paljude ühiskonnas tekkinud probleemide korral suutnud asjaosalised ühe ja sama laua taha kokku tuua ja algatada mõttevahetust. Komisjon osales väga aktiivselt NordStream torujuhtme keskkonnamõjude küsimustiku läbitöötamisel.
www.zbi.ee/talkk/

KESK- JA IDA-EUROOPA REGIONAALNE KESKKONNAKESKUS (REC ESTONIA)
Eesti kohalik esindus REC Estonia asutati 1995. aastal. Alates 1999. aastast toimib REC Estonia sihtasutusena, mille missioon on aidata lahendada keskkonnaprobleeme Kesk- ja Ida-Euroopas, arendades koostööd valitsusväliste organisatsioonide, valitsuste ja ettevõtete vahel, soodustades vaba infovahetust ja üldsuse kaasamist keskkonnaotsuste langetamisse.
REC Estonia edendab eelkõige keskkonnateadlikkust: vahendab keskkonnainfot kodulehe, raamatukogu, infobülletääni ja projektide kaudu. Ühtlasi toetatakse teisi keskkonnaorganisatsioone, pakkudes neile teavet ja koolitusi. Peamised ekspertiisivaldkonnad on avalikkuse kaasamine, haridus, linnatransport, säästev areng, vee- ja jäätmepoliitika probleemid.
www.recestonia.ee

KOTKAKLUBI
Kotkaklubi eellane looduskaitsekooperatiiv Kotkas asutati 1989; Kotkaklubi nime all registreeriti 1999. aastal. Liikmeid on 28. Kotkaklubi ametlik põhikirjaline eesmärk on seista hea, et kotkad ja must-toonekurg jääksid Eesti maastikke ilmestama ka tulevikus. Selle nimel tehakse rahvusvahelist koostööd nende liikide uurimise, tutvustamise ja kaitse vallas; võetakse osa seadusloomest (looduskaitseseaduse loomisel ning muutmisel, mitme määruse eelnõu koostamisel eksperdina); tehakse liigiseiret, inventuure, (rakendus)uuringuid, võetakse kaitsemeetmeid (püsielupaigad, tehispesad, teiste leitud pesade kontroll ja määramine jne.), kogutakse andmeid. Oluline on ka teavitustegevus: seminarid, õppepäevad, meediatöö (sh. veebikaamerad ja GPS-saatjad, rändekaart http://birdmap.5dvision.ee/, kotkaveeb), trükised; osaletakse suurtes projektides (nt. EAGLELIFE, eksperthinnangud kotkastega seonduvate keskkonnamõjude uurimisel ja planeeringutes jne.).
Kotkaklubi on alates 1991. aastast korraldanud igal aastal kõigi liikide seiret, s.t. kontrollinud statistiliselt esinduslikku osa pesadest, määranud pesitsusedukust ja koostanud selle alusel aegread. Kaitstavate pesade arv on viimase 15 aasta jooksul vähemalt kümnekordistunud – kaitsta saab vaid teadaolevaid pesi, aga pesi pole lihtne leida. Märgatavalt on paranenud teave kotkaste ja must-toonekure kohta: viimase sotsioloogilise uuringu kohaselt on must-toonekurg enim tuntud kaitsealune liik, hoolimata tema peidulisest eluviisist. Kotkaklubi veebikaamerad on tutvustanud Eestit tervikunagi üsna positiivselt. Kotkad ja must-toonekurg on olnud argumendiks paljude kaitsealade loomisel ja tsoneerimisel – piirid on üldjuhul tõmmatud Kotkaklubi soovituste järgi.
Edasine eesmärk on taotleda, et väljaspool Natura 2000 alasid asuvate kotkapesade maaomanikele makstaks toetust samamoodi kui hoiualadele: see aitaks kaasa positiivse suhtumise kujunemisele.
www.kotkas.ee

LOODUSKAITSEÜHING KOTKAS
See on väike ühing, mille eestvedaja kuni 2004. aastani oli kotkamees ja looduskaitsja Einar Tammur. LKÜ Kotkas tegeles esialgu põhiliselt kotkaste uurimise ja kaitsega (ning sellest kasvas välja MTÜ Kotkaklubi), kuid on nüüd üle 15 aasta töötanud Alam-Pedja looduskaitseala heaks. Alam-Pedja looduskaitseala loomisest 1994. aastal kuni 2006. aastani oli Kotkas ainulaadne kui ainus mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, kes otseselt korraldas suure riikliku looduskaitseala looduskaitsetööd. See aeg sai läbi, kui loodi riiklik looduskaitsekeskus ja kõik kaitsealad koondati kesksesse süsteemi. Pärast seda on LKÜ Kotkas põhivaldkonnaks jäänud taastamis- ja hooldustööde korraldamine Alam-Pedja jõeluhtadel, mis on viimaste aastate jooksul suurenenud 1500 hektarini, ning Palupõhja looduskooli arendamine ja loodushariduse edendamine.
www.kotkas.ee

LOODUSE OMNIBUSS
„Loodus on klubi, loodus on lugu” − nii tutvustab end looduse klubi, loodushuviliste avatud seltskondlik ettevõte.
Looduse Omnibuss viib inimesed loodusesse koos heade loodusetundjatega. Alates oktoobrist 2001 on retki korraldatud igal nädalavahetusel. Eesmärk on muuta looduses käimine ja looduse tundmaõppimine elulaadi loomulikuks osaks. Retki juhendavad paiga ja teema parimad tundjad, looduskaitsjad, -teadlased ja kultuuriinimesed. Looduse tutvustamise kõrval kinnistatakse üksiti looduskaitse põhimõtteid. Lisaks loodusretkede korraldamisele antakse meedia kaudu teada, mida millalgi looduses tähele panna.
2000. aastast peale on regulaarselt korraldatud loodusõhtuid rahvusraamatukogus ning „Looduse aasta foto” võistlust.
www.looduseomnibuss.ee

PEIPSI KOOSTÖÖKESKUS (CTC)
Keskus aitab kaasa nii Peipsi järve piirkonna kui ka Euroopa Liidu piirialade tasakaalustatud arengule. Organisatsioon asutati aastal 1993 nimega Peipsi Järve Projekt. Aastast 2000 tegutsetakse Peipsi koostöökeskuse nime all. Organisatsioonil on kolm arengusuunda: kogukonna arengu toetamine, keskkonnateadlikkuse edendamine ning piiriülene ja arengukoostöö. Keskkonnakaitsetegevus hõlmab peaasjalikult veemajanduse ning keskkonnateadlikkuse valdkonda.
Veemajanduse valdkonnas koordineeris CTC aastatel 2003−2005 projekti, mille raames töötati välja piiriülene Peipsi järve valgala veemajandusprogramm. Jätkuprojekti „PeipsiMan” raames teavitati kohalikku elanikkonda veemajandusprogrammi eesmärkidest ning jagati piirkonna omavalitsuste ametnikele teadmisi programmi rakendamise kohta. Ühtlasi rekonstrueeriti 2009. aastal Pihkva rajooni Pskovkirpitði asula heitveepuhastusjaam. Peipsi koostöökeskus võtab osa ka valitsustevahelise Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni tööst (veeressursside kompleksse haldamise töörühmas) ning alates 2003. aastast esindab CTC Peipsi järve ülemaailmses Living Lakes’i võrgustikus.
Et edendada keskkonnateadlikkust, koostab keskus õppematerjale, soetab õppevahendeid ning korraldab keskkonnakaitseüritusi, sh. koolitusi ja looduslaagreid lastele ja noortele. Oma panus antakse loodushariduslike ekspositsioonide väljatöötamisse. Valminud on näiteks Emajõe-Suursoo õpperaja taimeaabitsad kolmes keeles, loodusõppeprogrammid ja töölehed, multimeediaprogrammid koolidele („Linnulennul mööda Emajõge” ja sel aastal valmiv „Konnapilgul mööda Emajõge”) ning internetipõhine loodushariduslik seiklusmäng (game.ctc.ee).
Keskkonnaharidustegevust on tunnustatud keskkonnateo auhinnaga 2007. aastal.
http://www.ctc.ee/

SA TARTU KESKKONNAHARIDUSE KESKUS (TKHK)
Tartu keskkonnahariduskeskus asutati 2002. aastal sihtasutusena. Keskus jätkab Tartu noorte loodusmaja 50-aastast traditsiooni laste loodus- ja keskkonnahariduse andmisel. Lisaks laste ja noorte huvikoolile Tartu loodusmaja tegutsevad TKHK-s loodus- ja keskkonnainfot edastav keskkonnainfopunkt ning koolituskeskus.
Keskuse eesmärk on äratada ja hoida huvi looduse ja selle kaitse vastu, parandada elanike keskkonnateadlikkust ja suurendada iga inimese vastutust looduse ees. Looduskaitse on osa keskuse igapäevasest tööst. Näiteks käivad loodusmaja lapsed igal aastal ekskursioonidel eri kaitsealadel, võtavad osa ökoloogia- ja looduskaitseviktoriinidest ja konverentsidest ning erilaadsetest uurimuslikest projektidest.
Keskuse õppekavas on mitu looduskaitset käsitlevat täiendusprogrammi. Näiteks Läänemere programmis uuritakse Läänemeres leiduvaid kaitset vajavaid liike ning arutlekse mitmesuguste ohtude ja elustiku muutuste üle. Eraldi on loodud looduskaitseprogramm. Osa teiste programmide tegevusest on korraldatud looduskaitsealadel; erilist tähelepanu pööratakse looduskaitse vajadusele.
Avalikel üritustel käsitletakse samuti tihti looduskaitset, olgu see üldsusele mõeldud loeng kaitse all olevatest taimedest või loomadest või bussiekskursioon mõnele põnevale looduskaitsealale või rahvusparki. Ka keskkonnainfopunkt jagab lahkesti infot ja materjale looduskaitse kohta.
www.teec.ee

ÖKOKRATT
Eelkõige Kuusalu piirkonnas tegutseva Ökokrati eesmärk on edendada Eesti elanike, eelkõige laste keskkonnateadlikkust ja propageerida säästvat eluviisi. Selleks selgitab Ökokratt säästva eluviisi põhimõtteid ning toob välja seosed, mida tekitab inimtegevus keskkonnale (põhjused ja tagajärjed). 2009. aastal korraldati ökotantsufestival, viidi ellu keskkonnaharidusprojekt „Müra pole muusika!”, jätkuvalt „Keskkonnatelk” nii raadiosaatena kui ka uuskasutust propageeriva laada-messina; 2010. aastal on suurem ettevõtmine projekt „Mänguga sõbraks ja targaks!”
www.okokratt.ee

Autor tänab abi eest kõiki neid inimesi ja ühendusi, kes aitasid kaasa artikli valmimisele.

Helen Alumäe (1975) on geograaf, ajakirja Eesti Loodus toimetaja.