Säästva Eesti instituut SEI-Tallinn tegi veebruaris ja märtsis küsitluse keskkonnamõju hindamise praktika ja asjaosaliste ootuste kohta. Uuringu tulemuste põhjal on viie aasta tagused probleemid jäänud püsima: ka siis kritiseeriti osaliste rollide ebamäärasust, menetluse halba kvaliteeti ja järelduste subjektiivsust.
Küsitluse tulemustest kumab läbi asjaosaliste rahulolematus keskkonnamõju hindamise ja selle tulemustega. Paljud vastajad pole rahul teiste osalejate pädevuse ja erapoolikusega ning sellega, kuidas asjad on korraldatud. Enim rahuolematust tekitab otsustaja tegevus või tegevusetus. Otsustajale pannakse süüks ebapädevust keskkonnavaldkonnas, erapoolikust (arendaja huvide eelistamist) ning oskamatust protsessi juhtida ja asju korraldada. Suur osa vastajatest peab eksperti erapoolikuks; otsustaja nõrkus ja eksperdi erapoolikus on põhjused, miks avalikud huvid ei ole kaalule pandud võrdselt erahuvidega ja miks paljudel juhtudel eelistatakse majanduslikku kasu mittemajanduslikele väärtustele. Ka keskkonnamõju hindamise järelevalvajas soovitakse näha rohkem avalike huvide kaitsjat ja protsessis aktiivset osalejat kui ainult dokumentide kontrollijat. Huvirühmi peavad teised asjaosalised ebakompetentseteks, kes protsessi pigem pidurdavad.
Selleks, et arendada säästvat arengut, tuleks taastada usaldus keskkonnamõju hindamise osaliste vahel. Usalduse taastamiseks tuleks tõhustada avalike huvide kaitse tagamise mehhanisme, suurendada asjaosaliste pädevust keskkonnamõju hindamise menetluses ja parandada hindamise kvaliteeti.
Uuringu aruanne on täismahus kättesaadav aadressil: http://www.seit.ee/failid/676.pdf.