Augusti alguses tuli Saaremaalt ebameeldiv uudis: keskkonnaameti koordineeritud jõevähi uuringute käigus leiti Riksu ojast signaalvähk. Juba 19. augustil järgnes uus sõnum: ojast on püütud kaks tosinat eri vanuses nii emaseid kui ka isaseid signaalvähke.
„See viitab selgelt võimalikule vähkide sigimisele Riksu ojas ja seal juba kosuvale populatsioonile,” lisati keskkonnaameti pressiteates. Eestile omast jõevähki seirepiirkonnast ei leitud, kuigi veel mullu neid harrastuspüügi käigus ojast püüti.
Signaalvähk on meie looduslikele vähivarudele ohtlik seetõttu, et kannab endaga, ise haigestumata, vähkide seenhaigust vähikatku ja põhjustab seeläbi meie veekogudes jõevähi hulgihaigestumise ja surma. Vähikatk on seni laastanud kogu jõevähi levilas arvatavalt üle 95% varudest, nii et tegemist on suure ohuga meie looduslikule asurkonnale.
24. augustil kinnitas keskkonnaministeerium, et valmistatakse ette määruse muudatust, millega keelatakse kalateadlaste soovitusel kalapüük Riksu ojas. Vähikatku leviku suure ohu tõttu palus ministeerium juba enne määruse ilmumist hoiduda vee kasutusest ja kalalkäigust Riksu ojal ja järvel, sest vee- ja kalapüügivahenditega võib vähikatku tekitaja jõuda ka teistesse veekogudesse.
Looduskaitseseaduse järgi on keelatud tuua Eestisse looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliikide elusaid isendeid, mille hulka kuuluvad ka kolm vähiliiki: signaalvähk, kitsasõraline vähk ning ogapõskne vähk. Selle teo eest võib füüsilist isikut karistada kuni 18 000 krooni suuruse rahatrahviga. Kuna looduslikul teel ei saanud signaalvähid kuidagi Riksu ojja sattuda, siis on kindel, et need on toonud sinna inimene.