|
 |
Eesti Loodus 2010/9 | SISUKORD
| Sõnumid EL 2010/9 |
|
Ka geograafiaolümpiaadilt toodi medaleid |
| Eelmises Eesti Looduses teatasime Eesti koolinoorte edust rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil Lõuna-Koreas, kus pälviti hõbe- ja pronksmedal. Meie noored geograafiatundjad võitsid 29. |
Signaalvähk laiutab Riksu ojas |
| Augusti alguses tuli Saaremaalt ebameeldiv uudis: keskkonnaameti koordineeritud jõevähi uuringute käigus leiti Riksu ojast signaalvähk. Juba 19. |
Mõisamargisari on küündinud mere taha |
Eesti Posti 1999. aastal alustatud postmargisari mõisahoonetega koosneb nüüd juba kaheteistkümnest margist.
Värskeimal, 5. |
Häälitsused aitasid Borneol avastada kääbuskonna-, Kolumbias aga ahviliigi |
Sarawakis asuva Malaisia ülikooli elurikkuse ja keskkonnakaitse instituudi teadlane Indraneil Das ja Alexander Haas Hamburgi zooloogiamuuseumist teatasid ajakirjas Zootaxa uuest tibatillukesest konnaliigist.
Alla poolteise sentimeetri pikkune loomake teadusnimetusega Microhyla nepenthicola on Vana Maailma kõige tillem seni teada konn ja üks väiksemaid kogu maailmas. Liigi „ristiisaks” sai tema elupaik, kanntaim Nepenthes ampullaria: just selle taime kannudesse heidab konn oma kudu ja seal arenevad ta kullesed.
Märkamatu elukas leiti Borneo saarel asuvast Kubahi rahvuspargist üles hääle järgi. |
Rattasõit võib tuua terviseriske |
Belgias tehtud uuring püüdis selgitada, kui palju peenosakesi satub liikluses jalgratturite kopsudesse ehk teisisõnu: kas rattasõit on alati ja igas suhtes autosõidust tervislikum.
Valikrühmas oli 55 hea tervisega mittesuitsetajat, keda esmalt sõidutati suletud akende ja väljalülitatud kliimaseadmega autos ja määrati hingamistsoonis (umbes 30 cm kaugusel suust) õhus leiduvate peenosakeste kontsentratsioon. Seejärel sõitsid katsealused kohe jalgrattal tuldud teed tagasi.
Peale peenosakeste hulga mõõdeti ka hingamissagedust ja sügavust, omastatud hapniku hulka ja pulssi. |
Brüsselis sai taas nautida imelist lillevaipa |
| Igal teisel aastal katab Brüsseli vanalinna peaväljakut ehk Grote Markti ühel augusti nädalavahetusel hiiglaslik lillevaip. Miljon eredat õit on seatud külg külje kõrvale 1848 ruutmeetrile (24 x 77 m). |
Mandri-Euroopa külmim piirkond soojeneb kiiresti |
Moskva geograafiainstituudi, Hohenheimi ülikooli ja Helmholtzi keskkonnauuringute keskuse uurijate ajakirjas Arctic, Antarctic and Alpine Research ilmunud artikkel väidab, et kui teatavad Arktika osad on viimase aastasaja jooksul üldiselt jahtunud, siis alates 1990. aastast on alanud kiire soojenemine.
Järeldused tuginevad polaarjoonetaguse piirkonna viimase 400 aasta suvetemperatuuride rekonstruktsioonile hariliku männi (Pinus sylvestris) aastarõngaste põhjal. |
|
| Ajalugu EL 2010/9 |
|
Eesti Loodus |
75 aastat tagasi
Vaatlusandmetest saadud empiiriliste valemite abil võis arvutada seniilmunud uute tähtede perioodi. Viimane osutus nii pikaks, et ajaloolisel ajavältel ei ole suutnud ükski nova teistkordselt ilmuda. |
|
| Raamatud EL 2010/9 |
|
Uusi raamatuid |
| MINU HORVAATIA. SIGRID SUU-PEICA. |
|
| Intervjuu EL 2010/9 |
|
Soodesõda ei lõpe kunagi |
Tagantjärele on raske aru saada, mis oli 1960. aastate lõpu soodesõja vallandumise otsene põhjus: soid oli ju selleks ajaks kuivendatud juba aastakümneid?
Möödunud sajandi kuuekümnendate aastate lõpus ja seitsmekümnendate alguses suurest stalinlikust looduse ümberkujundamise plaanist selgesõnu enam ei räägitud, aga paar aastakümmet tagasi veerema lükatud vanker liikus täiskäigul edasi. |
|
| Aasta puu EL 2010/9 |
|
Ja kui ükski rohi ei aita, siis keeta toomingamarju ja juua (Ambla) |
| Kevadel pilke püüdev ja silmailu pakkuv toomingas on etendanud tähtsat osa meie rahva tervise parandamisel. Nii mõnigi ravivõte oli meie kultuurile ainuomane, ent on kirjanduse mõjul nüüdseks muutunud või kadunud. |
Toomingane toidulaud |
| Toomingas on meie looduses üks tavalisemaid taimi – raske öeldagi, kas puu või põõsas. Teiste puude seas jääb ta silma kahel põhjusel: igal kevadel oma õieiluga ja iga nelja-viie aasta järel raagu sööduna ning siidi mähituna. |
|
| Sood EL 2010/9 |
|
Kasvuhoonegaasid ja süsinikukaod Eesti soodest |
| Eesti maismaast hõlmavad sood ligikaudu viiendiku. Soid on väga intensiivselt kasutatud: umbes 70% on kuivendusest mõjutatud. |
100 aastat soouuringute algusest Toomal |
| Tänavu on Eesti soouurimisel väärikas juubel: 100 aastat tagasi asutas Balti sooparanduse selts Toomale sookatsejaama, mis oli esimene tolleaegse Vene impeeriumi aladel ja üks esimesi kogu maailmas. Sajandi jooksul on Toomal tegutsenud mitu asutust, kuid kõigil neil on olnud ühine eesmärk: uurida soid ning anda edasi teadmisi ja oskusi sooteaduse, sookultuuri- ja maaparanduse kohta. |
|
| Veebivalvur EL 2010/9 |
|
Fäärlased taas kriitikatule all |
Looduskaitsjad on aastaid kärkinud Fääri saarte elanikega, kes on aastast aastasse augustis ühisaktsioonide käigus nugadega tapnud sadu madalasse vette peletatud delfiine tavagrindasid.
Fäärlased väidavad tavaliselt vastu, et tegemist on iidse traditsiooniga, et loomi tapetakse rangelt populatsioonile ohutus hulgas ja et selline tapaviis on kõige kiirem ja valutum võrreldes mis tahes muu võttega, millega mereimetajaid kütitakse. Seekord on aga looduskaitseorganisatsiooni Sea Shepherd erilisi pahameele pälvinud asjaolud, et tapetud on ka tiineid emasgrindasid, et tapatalgutel osaletakse vähemalt pealtvaatajaina lausa perekonniti ning et mõnelgi loomal oli kaugelt rohkem lõikehaavu kui vaid kohese surma toovast noahoobist tingitu. |
|
| Toimetaja veerg EL 2010/9 |
|
Sookuivendamisest soode kaitseni |
| Sajandi eest asutas Balti sooparanduse selts Toomale katsejaama, mis pidi uurima meie soid eeskätt kuivendamise ja põllumajandusliku tarvituse eesmärgil. Seda võib pidada Eesti sooteaduse sünniajaks, sest koos kraavitamise ja maaharimisega hakati kohe koguma andmestikku soode veereþiimi, geoloogia, taimkatte jm. |
|
| Kroonika EL 2010/9 |
|
Jahutusetooja august |
| Troopikahõnguse juuli järel oli augusti algus hoopis mõõdukam: ööl vastu 1. augustit näitas termomeeter paaris ilmajaamas alla kümne kraadi; viimati oli nii madal õhusoe 5. |
Teisel Tallinna lillefestivalil pärjati võitjaid |
Tänavuse rahvusvahelise Tallinna lillefestivali lõputseremoonial 28. augustil tunnustati selle aasta parimaid; autasudeks olid klaasikunstnik Eeva Käsperi loodud lillefestivali sümboolikaga klaastaiesed.
Kuigi eelmisel aastal kestis esimene lillefestival poolteist kuud kauem kui tänavune, käis seekord aedu vaatamas umbes 100 000 inimest rohkem ehk 500 000. |
Tartus valmib pilliroomaja |
Eesti maaülikooli (EMÜ) maaehituse osakond rajab EMÜ metsamaja taha dendroparki juba teist looduslikest materjalidest katsemaja.
Maja seinad, lagi ja põrandad tehakse pilliroost. Sise- ja välisviimistluseks kasutatakse savikrohvi. |
Keskkonnaprojektidele taotletakse taas üha aktiivsemalt toetust |
| Keskkonnainvesteeringute keskus teatas 23. augustil, et keskkonnatasudest rahastatava keskkonnaprogrammi taotlusvoorus laekus kokku 643 taotlust kogusummas 627,1 miljonit Eesti krooni. |
Riik investeerib Tallinna loomaaeda 60 miljonit krooni |
Tallinna linn saab Euroopa Regionaalarengu Fondist 60 miljonit krooni Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuse rajamiseks.
Loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul on 2013. aastaks loomaaia lääneküljele valmiva 5000 m2 suuruse keskuse eesmärk pakkuda mitmekülgset keskkonnaharidust nii noortele kui ka vanadele, alustades looduse mitmekesisusest ning lõpetades säästliku eluviisiga. |
Linnurallivõit jäi Eestisse |
| 13. augustil toimunud linnuralli Estonian Open 2010 piirkond oli Põlva- ja Võrumaa, ralli kestis laupäeva hommikul kella kolmest õhtul viieni. |
Sõnumeid linnuharulduste komisjonilt |
Eesti linnuharulduste komisjon (HK) lisas uue liigina Eesti linnuliikide nimekirja stepipistriku (Falco cherrug).
Mai keskpaigas tekitas Eesti linnuvaatlejate hulgas elevust Ungaris saatja selga saanud stepipistrik. Lind viibis Eestis kaks päeva, aga kellelgi ei õnnestunud teda näha. |
|
| Artikkel EL 2010/9 |
|
Nõiakaev karjääri mõju alla? |
| Nabala lubjakivimaardla külje all asuv Tuhala Nõiakaev, mis suurvee ajal toimib huviväärse purskkaevuna, on viimasel ajal olnud laialdase tähelepanu all kui vastandlike huvide kokkupõrkekoht. Kardetakse, et kaevandamine võtab nõiakaevult vee. |
Põõsaspea neem: rände koolmekoht Siberis pesitsevatele partlastele |
| Saabume kolmekesi mullu juuli alguseks Põõsaspeale. Järgnevad kuud seisame iga päev neeme tipus ja loeme mööda lendavad rändlinnud kokku. |
Ümera lahingupaika otsimas |
| Selle suve lõpul või sügise hakul möödub 800 aastat Ümera lahingust, ajaloosündmusest, mida teab vist peaaegu iga eestlane. Selle teadmise allikaks pole siiski ilmselt niivõrd ajaloolaste uurimused, vaid pigem Mait Metsanurga romaan „Ümera jõel” – üks parimaid muistsest vabadusvõitlusest jutustavaid ilukirjandusteoseid. |
Meenutagem teenekat loodusteadlast Linda Viljasood |
| Tänavu möödus sada aastat Linda Viljasoo (19. juuni 1910 – 1. |
|
| Tööjuhend EL 2010/9 |
|
GPS aitab looduses liikuda ja teavet koguda |
| Tänapäevastel välitöödel on GPS-seade (edaspidi GPS) ja asukoha määramine endastmõistetavad. Igaks tööks on sobivaim mõni konkreetne GPS: päris universaalset seadet ei olegi. |
|
| Seened EL 2010/9 |
|
Kährikseen ehk kährik |
| Üks omapärasemaid Eestis kaitset pälvivate liikide seas on punase raamatu nimestikus äärmiselt ohustatuks peetav teise kaitsekategooriasse kuuluv kährikseen Sparassis crispa (Pers.) Fr. Enne kui entusiastlikud looduse ümberkujundajad samanimelise looma Eestisse tõid, kandis ta nime „kährik”. |
Uute raamatutega seenele |
| Kolm aastat ja kolm kuud tagasi ilmus Eesti Looduses soovituslugu sellest, millised raamatud seenele minnes tasku pista või kodus lauale ootama panna [1]. Tollal kartsin, et kirjastajad on pisut üle pakkunud ja raamatud võivad poes ostjaid igatsema jääda. |
|
| EL küsib EL 2010/9 |
|
Mida annab Eestile osalemine UNESCO maailmapärandi komitee liikmena? |
| Ennekõike annab see võimaluse rääkida kaasa maailmapärandi hoidmisel. Olles osalenud esimest korda komitee istungil liikmena, võib öelda, et nii see tõepoolest on. |
Mida tegid Euroopa mändvetikauurijad Eestis? |
| 26.–29. augustil toimus XVII Euroopa mändvetiktaimede (Charophyceae) uurijate ehk harofütoloogide kohtumine, mille tänavu korraldasid Eesti mereinstituudi bioloogid Kaire Torn, Georg Martin ja Anastasia Kovtun. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
