2010/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/9
mera lahingupaika otsimas

Selle suve lpul vi sgise hakul mdub 800 aastat mera lahingust, ajaloosndmusest, mida teab vist peaaegu iga eestlane. Selle teadmise allikaks pole siiski ilmselt niivrd ajaloolaste uurimused, vaid pigem Mait Metsanurga romaan mera jel ks parimaid muistsest vabadusvitlusest jutustavaid ilukirjandusteoseid. Kas ja kuivrd kajastub seal aga ajalooline tde?

mera lahingut tutvustatakse muidugi ka peaaegu kigis Eesti ajaloo ldksitlustes. Phjalikumalt on seda taplust analsinud Tartu likooli pikaajaline ajalooprofessor Sulev Vahtre ajakirjas Nukogude Kool ligi 50 aasta eest (mera kangelaste jlgedel, 1961, nr 12), htlasi pras ta sellele kllaltki suurt thelepanu muistset vabadusvitlust ksitlevas raamatus Muinasaja loojang Eestis(1990). Veel on lahingu sndmustikku analsinud Lemmit Mark oma mahukas uurimuses Muistne vabadusvitlus (1950), mis ji aga kahjuks ksnes ksikirja.
Ainus mera lahingut ksitlev algallikas on Henriku Liivimaa kroonika, sealgi mahub kogu kirjeldus vhem kui lehekljele. Seeprast vib tunduda, et napp allikmaterjal on ajaloolastel juba ammendatud, kike lahinguga seotut phjalikult uuritud ja midagi uut polegi enam vimalik avastada. Kroonika teksti ja ajaloolaste tid lugedes leidsin siiski mningaid arutlemist vrivaid ksimusi. Neist olulisim on mera lahingu tpsem koht, millele seni pole veel erilist thelepanu pratud. Selle otsimisel osutas suurt abi noor Lti ajaloolane Gints Skutans, kes on selle teemaga juba varem tegelnud ja kellega arutasin teemat tnavu kevadel. Ent esmalt pgus levaade eestlaste sjaretkest Vnnu alla ja mera lahingust, nii nagu neid kirjeldab kroonika.

Vnnu piiramine. 1210. aasta suve lpul ilmselt augusti teisel poolel, aga pigem isegi septembris tegid eestlased retke Lti alale, kus asuti piirama Vnnu linnust (kroonikas Wenden, tnapeva Csis; # 1), millest oli saanud ks Mgavendade ordu thtsamaid tugipunkte. Linnusesse pses eestlaste eest varjule ka riialaste saatkond eesotsas thtsa ristisdija ning Koknese valitseja Jerichow'i Rudolfiga, kes oli teel Polotski vrsti juurde rahulbirkimisi pidama.
Kroonik rgib eestlaste suurest sjavest, aga ei mrgi, mis maakonna meestest malev koosnes. Kuna sama aasta juuli lpul vi augusti esimesel poolel olid ristisdijad eesotsas Vnnu Bertholdiga teinud sjaretke Ugandisse ja vallutanud salakavalusega Otep linnuse, siis vib oletada, et vasturetkel osalesid eelkige ugalased, aga tenoliselt ka sakalased, kellega oli varemgi koos sjakike tehtud.
Vnnu alla siirdunud eestlaste malev oli kindlasti kllaltki suur, sest linnust piirates tegutseti snagi oskuslikult, agaralt ja edukalt. Tehti katset linnust suurte puuvirnade abil plema sdata ja rajati krge piiramistorn. Rnnates nii alt kui ka levalt, seati linnuse kaitsjad raskesse olukorda. Linnust rnnati kolm peva ja krooniku snul poleks kaitsjad seda enam kaua hoida suutnud.

Neljandal peval lahkusid eestlastest piirajad ootamatult Vnnu alt. Nendeni oli judnud teade, et linnuse kaitsjatele on appi tulemas Kaupo oma kaaskonnaga, liivlasi ja ltlasi ning vgi Riiast. Koos saabunud abivgedega, Riiast tulijaid ra ootamatagi, asusid Vnnu orduvennad eestlasi jlitama.
Eestlased liikusid phja poole, le Koiva je, ja jid seks puhkama (praegu Csisisest Valmierasse viiva) Beverini tee res paikneva jrve kaldal. Sulev Vahtre arvates oli see Rievine jrv, mis asub viis kilomeetrit mera je suudmest lunas. Jrgmisel hommikul peatus jlitajate vgi sama jrve res hommikueinet vtma. Ristisdijate ettesaadetud luurajad tulid tagasi teatega, et eestlased on suure kiiruga pgenemas le mera je. Liivlased ja ltlased tahtnud krooniku snul eestlastele kiiresti jrele ttata, Kaupo ja sakslased soovitanud siiski enne riialaste jrelejudmist mitte vitlusse astuda. See nu olevat ra platud. Kroonikast jb mulje, et riialased ei judnudki lahingusse ometi on siin vastuolu, sest lahingu kirjelduses mrgitakse piiskopi sjasulaseid.
Eestlasi asuti jlitama nii, et sakslaste vesalk liikus ees, liivlased ja ltlased nende kannul.

mera lahing. Kusagil mera je lhedal metsas peitunud eestlaste vgi astus ootamatult vaenlasele vastu ja vis isegi ees liikunud sakslaste ksuse mber piirata. Tuleb rhutada, et kroonika tekstist ei saa jreldada, et eestlased ise vastast otseselt rndasid, nagu seda on ajalooraamatuis korduvalt videtud. Pealegi poleks sel juhul puhkenud vitlusekras keegi kuulnud orduvend Arnoldit, kes krooniku snul tstis les ordulipu ja kutsus sakslasi htekokku kogunema ning mitte pgenema.
Jrgmist lauset lahti mtestades pole kahtlust, et sna nad kasutas kroonik sakslaste ja need eestlaste kohta: Ja nad lksid nendele kallale ja tapsid mned neist ja vitlesid nendega, ja langes Bertold, Caupo poeg, samuti ka tema vimees Wane, julge ja vapper mees, ja mned sjateenistuse vendadest ja piiskopi sulased Wichmann ja Alder said raskesti haavata. Seega, mera lahingust kneleva ainsa allika, Henriku Liivimaa kroonika teksti phjal alustasid seal relvastatud vitlust hoopis sakslased! Mneti kummaliselt loetleb siin Henrik kohe oma poole langenuid ja haavatuid, kelle arv on kllaltki vike, vib-olla on siin juttu ksnes lahingu alguse kaotustest.
Seejrel kirjeldab kroonik sakslastele jrgnenud liivlaste ja ltlaste pgenemist ning vastukaaluks lahinguvljale jnud viimase umbes 20 sakslase vaprust, kelle hulgast tstab ta eriti esile friis Wigboldi, kes pstis nii haavatud Rudolfi kui ka paljusid teisi.
Eestlased ajasid vaenlasi taga, osa neist surmati ja osa vangistati. Sajast kinnivetust olevat osa samas maha ldud, teised viidud aga mera je rde tagasi. Kroonika jrgi oli 14 mehest mned elusalt pletatud ja teistele enne tapmist mkadega ristid seljale ligatud.

Kus paiknes mera jgi? Henrik mainib aastatel 12241227 kirja pandud ladinakeelses Liivimaa kroonikas mitmel korral jge nimega Ymera. Pole kahtlust, et ilmselt sama veekogu mrgitakse Emere nime all htlasi Liivimaa vanemas riimkroonikas, mis on kirja pandud 13. sajandi lpul (eesti keeles ilmunud 2003 toim.). Ajaloolastel on selle kroonikuile hsti tuntud mera je paikapanekuga olnud siiski tsiseid probleeme. Alates 1740. aastast, mil Hannoveri bibliotekaar Johann Gruber kroonika esimest korda trkis avaldas, pidasid uurijad vga pikka aega meraks hoopiski Sde jge, mis saab alguse Valga lhedalt ja suubub Burtnieki jrve, asudes seega Csisest (Vnnu linnuse asupaigast) poolsada kilomeetrit phja pool (# 1). Esimesena lkkas selle arvamuse mber Valmiera (Volmari) kihelkonnakooli petaja Woldemars Balodis artiklis Jumera, mis avaldati 1897. aastal ajakirjas Austrums. Selles nitas ta, et tenoliselt peeti Ymera all silmas hoopis pris pisikest jge, mis praegu kannab nime Jumara ning suubub lne poolt Gauja (Koiva) jkke paar kilomeetrit enne Valmiera linna, umbes 20 km Csisest phja pool. 1909. aastal ilmunud raamatukeses Jumeras leja un vias eewehrojamas weetas (mera org ja selle vaatamisvrsused) phjendas ta oma seisukohta juba ksikasjalikumalt.
Paraku ei plvinud Balodise igati ige jreldus kroonika andmestikku ksitlenud ajaloolaste seas erilist thelepanu. Sde hpoteesi kaitsjad rhutasid, et Sde oli hoopis thtsam jgi, pealegi eestlaste ja ltlaste asuala piiril ning seetttu pole kuidagi usutav, et Henrik nii olulist jge oma kroonikas kordagi ei nimeta.
Tegelikult vib mera nime korduvat mainimist kroonikas seletada vga lihtsalt: Henrik oli alates 1208. aastast olnud ltlaste preester Rubenes (saksapraselt Papendorf), mis paikneb mera lemjooksu lheduses. Kroonikas thistas ta mera nimega peale je ka kirikut ja isegi kihelkonda.
Ksimuse vttis uuesti ette ajaloolaneHeinrich Laakmann oma artiklis Die Ymera, mis ilmus 1932. aastal petatud Eesti Seltsi Aastaraamatus 1930. Selles phjendas ta vga detailselt, et Henriku Ymera sai olla siiski ksnes seesama Koiva parempoolne lisajgi, mida oli maininud juba Balodis. Balodise uurimustest oli ta teadlik, ega neid polnud tal nnestunud kasutada.
Lti ajaloolase Gints Skutansi snul oli Jumara nimetus vahepeal sna unustusehlma vajunud: umbkaudu vaid 20 km pikkune jgi on eri likudes kandnud eri nimesid. Balodise raamatukeses avaldatud skeemilt neme, et mera keskjooksul suubub temasse mitu jekest vi oja ja neilgi on oma nimed. Skutansi jutu jrgi olevat ainus Jumara nime jrjepidev kandja sellenimeline talu, mis paikneb je sillast paarsada meetrit edelas (# 2).
mera jgi voolab alamjooksul looduslikult vga kaunis krgete kallastega orus. Oru jrskudel veerudel kasvab tihedalt puid ja psaid, mis moodustavad paiguti raskesti lbitavaid tihnikuid. Praegusajal on veetase jes suhteliselt madal ja veekogu saab raskusteta letada isegi jalgsi. Omal ajal vis aga mera olla tunduvalt veerohkem. Sulev Vahtre arvates on jge ahendanud lemjooksul asunud soode kuivendamine ning metsade maharaiumine. Veehulga vhesust mera alamjooksul phjustab ilmselt ka pais je keskjooksul, mille taha on kujunenud jrvetaoline veekogu.

Mistatuslikud ristidega kivid. Woldemars Balodis ti oma 1909. aastal ilmunud raamatukeses ra huvitavad joonised kolmest ristidega kivist, mis paiknesid veel 19. sajandil mera je mbruskonnas (# 3). Neist kaks paiknesid je sillast edelas, Jumara talust mnikmmend meetrit luna pool pllul. Kolmas asus sillast umbes 700 meetrit phjaloodes Ci talu unaaia krval praegusel rohumaal (# 2).
Kui mnigi Lti arheoloog on varem oletanud, et need kivid pandi keskajal paika n.-. piirithistena, siis Gints Skutansi arvates vib tegemist olla hoopis mlestuskividega, mis pstitati sinna, kus olid surma saanud thtsamad ristisdijad vi orduvennad.
Komme panna mlestuskivi vi kivirist thtsate isikute langemiskohale oli keskajal kllalt laialt levinud. Niteid leiame Eestistki: Tallinnas praeguse Prnu maantee viadukti mbrusesse pstitati neli mlestuskivi Mustpeade vennaskonna liikmetele, kes langesid 1560. aastal venelastega peetud lahingus. ks kividest on oma esialgsel kohal Marta tnaval silinud tnini. TallinnaNarva maantee res Aseri vallas Krkklas seisab teeservas suur he murdunud haruga kivirist, mis thistab kohta, kus 1590. aastal sai surma rootslaste poolel videlnud vene bojaar Vassili Rosladin. Saksamaal oli aga mitmesuguste mlestusristide ja -kivide pstitamise komme tuntud juba vhemalt 13. sajandil.

mera jest phjaloodes Ci talu juures olnud ristidega kivi viks Gints Skutansi arvates viidata 1210. aasta lahingupaigale. Vib-olla isegi kohale, kus sai haavata Jerichow'i Rudolf. Hiljem pole selle thtsa isiku kohta kindlalt testatud andmeid ei kroonikas ega dokumentides. Pealegi mrati prast mera lahingut Polotski vrsti juurde rahulbirkimisi pidama mineva delegatsiooni juhiks hoopis lahingus silma paistnud orduvend Arnold. Seega pole vlistatud, et Rudolfi haavad olid tsised ja ta koguni suri.
Gints Skutansi arvates viks lahingupaigale viidata ka mk, mille kohalikud elanikud leidsid Ci talust lunas paiknevast soisest nost, mis kannab nime Magou leja (Moonide org; # 2). Mga vis kaotada mni lahinguvljalt pgenenud ltlane, liivlane vi sakslane. Kahjuks on see relv kaduma linud ja on raske otsustada, millisest ajajrgust ta tegelikult prineb.
Olen knealuses paigas sel aastal kolmel korral kinud ja mulle tundub, et piirkond sobib muinaseestlaste valitud 1210. aasta lahingupaigaks kllalt hsti. Kui eestlased tulid Vnnu alt mda suurt teed, mis kulgeb piki Koiva oru krget kallast otse Valmiera poole, visid nad sellelt tepoolest prata lnde viksemale teele. See tee vis olla silla juurest otse praeguse Ci talu poole kulgev rada, mis on tekitanud sgava kraavilaadse no mera oru kaldasse. Ent suurelt teelt vidi ra prata ka sillast 600 meetrit phja pool, kus on samuti nha ilmselt kllalt vana tee jlge (# 2).
Praeguse Ci ja Brmei talu piirkonnas on aga taktikaliselt testi hea koht metsa varjust vlja astuda ja vastased vi ksnes ees liikunud sakslased mber piirata. Lahinguvljalt pgenevad saksa poole vitlejad visid otse lunasse tormata, et kiiremini mera jest le pseda, aga tegelikult sattusid nad soisesse Moonide orgu, mille taga on krge kngas (# 2). Alles siis, kui need takistused letatud, vis juda mera orgu, mis selle koha peal on vga jrskude kallastega. Ehk just nende tkete tttu nnestus eestlastel vangistada sadakond vastast?
Tsi, varasemates ajalooksitlustes on videtud phjalikumalt analsimata , et lahing leidis aset mera je letuskohast (praeguse silla kohast: # 2) vahetult luna pool. See oletus tundub kummaline: valisid ju lahingupaiga vlja muinaseestlased ise, kes srastel puhkudel mtlesid tavaliselt ka sellele, et ebannestumise korral saaks lahinguvljalt kergesti pageda. Selja taha jv mera jgi poleks seda vimaldanud, sest oli toona kindlasti veerohkem ja raskemini letatav kui praegu. Ka pgus pilk kroonika tekstile nitab, et tegelikult pole sellest vimalik vlja lugeda, nagu oleks lahing peetud jest luna pool.
Jest phja pool asuva lahingupaiga kasuks kneleb muuseas ka ks vihje Henriku kroonikas. Nimelt mrgib ta, et eestlased viisid prast lahingut vangid mera rde tagasi. Kohale Ci ja Brmei talu piirkonnas viks ehk viidata veel see, et kroonika jrgi ritasid viimased umbes kakskmmend lahinguvljale jnud sakslast juda vaenlastega videldes Koiva juurde tagasi. Seega pidid nad eelnevalt olema Koiva rse tee pealt ra keeranud.

Jumara talu juures paiknenud kahe ristidega kivi asukoht sobib kllalt hsti kokku Henriku kroonikas kirjeldatud 1223. aastal peetud teise mera lahingu paigaga. Nimelt olid siis lne poolt rvretkelt tulnud eestlased letamas mera jge, kui neid ootamatult rndas lunast Vnnu teed pidi kohale judnud ristisdijate vgi. Lahing oli ge, sest krooniku snul astusid eestlased sakslastele vga vapralt vastu. Henriku jrgi olevat selles saanud surma 600 eestlast, aga sakslaste poolel langenutest mrgib ta vaid ordurtel Theoderichi.
Samast lahingust jutustav Liivimaa vanem riimkroonika keskendub ilmselt selle tapluse teisele etapile. Ta kirjeldab, kuidas ved asusid teine teisel pool kurja mera jge, lasid vastastikku nooli ja heitsid odasid. Lpuks olevat radu tundvad ltlased juhtinud kusagilt kaugemalt ristisdijate veosa le je ja ilmselt rnnati eestlasi ootamatult selja tagant. Kuigi ka nd vitlesid eestlased sdilt, said nad kokkuvttes siiski la. Riimkroonika jrgi langenud selles lahingus koguni 1500 eestlast ning vastaspoolel vaid 60 kristlast, nende hulgas kaks ordurtlit.

mera lahingu tulemused ja thtsus. 1210. aasta mera lahingus saavutasid eestlased selge vidu. Nad olid valinud soodsa lahingupaiga ja vimaliku sndmuste kigu hsti lbi melnud. Tenoliselt oli tee, mille res vastaseid oodati, tunduvalt kitsam kui Koiva-rne VnnuBeverini tee ja vastase vgi venis seetttu pikale. Kige tugevama ja arvukama ksuse suunasid eestlased ilmselt sakslaste vastu.
Henriku mrgitud sakslasi ja nende kaotusi kajastavad arvud on kll hmmastavalt vikesed. Arvatavasti on kroonik neid andmeid mainides pidanud silmas lihtsalt lahingu ksikuid etappe. Kokku vis sakslasi osaleda kindlasti le kroonikas mrgitud kahekmne. Muuseas, oma lahingukirjelduse viimases osas mrgib Henrik, et eestlased jlitasid esmalt just sakslasi. Selle phjal vib oletada, et tenoliselt sattus neidki umbes saja vangivetu hulka.
Kige suuremaid kaotusi kandsid lahingus Henriku jrgi ltlased. ks kroonika alaosa on koguni pealkirjastatud nende martriumina. Hiljemgi, kirjeldades jrgmisi sndmusi, on kroonik veel paaril korral meenutanud mera lahingus tapetud ltlasi. Liivlased olid Henriku meelest aga ks kaotuse peasdlasi, mida rhutab niteks ka teine alapealkiri Liivlaste pgenemisest.
Kuigi mera lahing oli vrreldes mitme teise lahinguga kllaltki vike, oli seal saavutatud vit eestlastele suure thtsusega. Kroonika jrgi lkitati viduteade kigisse Eesti maakondadesse, kus sellest innustatuna slmiti kokkuleppeid ja anti lubadusi edaspidi hiselt videlda. Eestlaste jrgmiste sammude phjal vibki arvata, et mera lahingu olulisimaid tulemusi oli Eesti maakondade vaheliste sidemete mrgatav tugevnemine ja sjalis-poliitiline koost.

Lpetuseks. Siinses kirjutises vlja pakutud lahingukoht phja pool merat, praeguse Ci ja Brmei talu piirkonnas tundub olevat teprasem kui seni kibel olnud arvamus lahingupaigast je letuskohast lunas. Ometi ei saa seda hpoteesi veel pidada testatuks. Esmase vihje nimetatud paigale andis siiski ks kunagi seal asunud ristidega kivi ja praeguseks pole veel selge, kas tegemist oli mlestuskiviga langenud ristisdija(te)le, keskaegse piirithisega vi oli sel hoopis mingi muu thendus. Seega vib siinset artiklit pidada vaid esmaseks vahekokkuvtteks viimase poolaasta uurimistst. T andis siiski innustust ja lootust, et ka 800 aasta taguste kllaltki hsti uuritud sndmuste kohta on veel vimalik saada tpsustavaid andmeid vi vhemalt esitada uusi hpoteese, mis annavad ajaloohuvilistele mtteainet.

Ain Mesalu (1955) ttab arheoloogialektorina Tartu likoolis. Peamisteks uurimisvaldkondateks on Tartu vanem ajalugu, muinas- ja keskaegsed linnused, relvad ning sjandus.


1210. aastal piirasid eestlased Vnnu vana linnust, mis paiknes hilisema ordulinnuse krval, knkal, mis praegu kannab nime Riekstu kalns (Phklimgi). FOTOD: AIN MESALU

# 1. mera je asukoht Ltis. Rievine jrv paikneb je suudmest veidi luna pool.

# 2. mera je alamjooks. Kaldristid thistavad omaaegsete ristikivide umbkaudset asukohta, jooned tnapeva teid.

mera jgi on praegu sna vike ja veevaene. Tagaplaanil on nha maanteesilla tugisambad. Ilmselt oli je letuskoht samal kohal juba muinasajal.

Jumara talu asub mera sillast umbes paarsada meetrit edelas.

mera oru liivasel kaldal vib mrgata kraavilaadset ngu. Arvatavasti on tegemist kunagise tee jljega. Tartu likooli ajaloolipilased sammuvad seda mda mera silla poole.

# 3. Veel 19. sajandil paiknesid mera je naabruses kolm huvitavat ristikivi, mis pole tnapevani silinud. Joonised: W. Balodis. Jumeras leja un vias eewehrojamas weetas. Valmieera, 1909.

19. sajandil asus ks ristikivi Ci talu unaaia ees oleval rohumaal. Eestlastele vidukas mera lahing 1210. aastal vis toimuda just fotol nhtaval alal.

Lti ajaloolase Gints Skutansi (keskel kaardiga) arvates peeti mera lahing 1210. aastal just selles kohas.

------------------------------------

Vljavte 1210. aasta mera lahingust Henriku Liivimaa kroonikas (Heinrici Chronicon Livoniae. Henriku Liivimaa kroonika. Tlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn, 1982, XIV, 8).

ESIMESEST LAHINGUST MERA RES. Kuid need, halvaks pidades ja pigemini sakslaste hukkumist soovides, ajasid eestlasi taga, seades aga sakslased eelvkke, et ise nende taga minnes ja lahingu tulemust silmas pidades olla paremini valmis kas jlitamiseks vi pgenemiseks. Ja nad liikusid edasi mera juurde, teadmata, et eestlaste vgi oli peidus metsades mera res. Ja kki ngid nad kogu vge endale vastu tulema. Siis tstis sjateenistuse vend Arnold lipu: Koondugem htekokku, tleb, vennad sakslased, ja vaadakem, kas me suudame videlda, ja rgem pgenegem nende eest ega tmmakem sd oma rahvale. Ja nad lksid nendele kallale ja tapsid mned neist ja vitlesid nendega, ja langes Bertold, Caupo poeg, samuti ka tema vimees Wane, julge ja vapper mees, ja mned sjateenistuse vendadest ja piiskopi sulased Wichmann ja Alder said raskesti haavata.

LIIVLASTE PGENEMISEST. Nende seljataga jrgnevad liivlased aga pistsid otsekohe pgenema, kui ngid kikjalt metsadest sjavge hulganisti tulevat, ja sakslased jid ksinda. Seda nhes ja omade vhesust silmas pidades, sest neid ei olnud kui ainult kahekmne mber, koondusid sakslased kokku ja lksid vaenlastega videldes otseteed Koiva juurde tagasi. Rodolf Jerichow`st langes odast haavatuna maha, friis Wigbold pani ta uuesti hobusele ja seesinane friis, usaldades hobuse vledust, pstis paljud, kord pgenedes, kord vaenlaste juurde tagasi prdudes ja kitsastes kohtades neid kinni pidades.

LTLASTE MARTRIUMIST MERA RES. Eestlased aga jlitasid niihsti sakslasi kui liivlasi ja ltlaste jalamehi, kes pgenesid paremale ja vasakule. Ja vtnud neist ligi sada kinni, tapsid hed, teised piinasid julmalt surnuks, viies nad mera rde tagasi. Nende hulgast oli nimelt neliteist, kellest nad hed praadisid elusalt, teistel, kiskudes nad riietest paljaks ja teinud oma mkadega nende selgadele ristid, likasid krid maha ja saatsid nad, nagu me loodame, taevasse mrtrite osasaamisse. Siis eestlased, prdunud tagasi oma maale ja mnitades kristlasi, saatsid kigisse Eesti maakondadesse, vannutasid ja heitsid liitu, et oleksid ks sda ja ks hing kristlaste nime vastu. Caupo niisiis ja liivlased ja ltlased, prdunud lahingust tagasi, nutsid taga oma tapetuid, kurvastades, et paganad nemad, hiljuti ristitud, olid mrvanud. Ja nendega koos leinas kogu kirik

Henriku Liivimaa kroonika (Tallinn, 1982)



Ain Mesalu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet