2010/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/9
Ümera lahingupaika otsimas

Selle suve lõpul või sügise hakul möödub 800 aastat Ümera lahingust, ajaloosündmusest, mida teab vist peaaegu iga eestlane. Selle teadmise allikaks pole siiski ilmselt niivõrd ajaloolaste uurimused, vaid pigem Mait Metsanurga romaan „Ümera jõel” – üks parimaid muistsest vabadusvõitlusest jutustavaid ilukirjandusteoseid. Kas ja kuivõrd kajastub seal aga ajalooline tõde?

Ümera lahingut tutvustatakse muidugi ka peaaegu kõigis Eesti ajaloo üldkäsitlustes. Põhjalikumalt on seda taplust analüüsinud Tartu ülikooli pikaajaline ajalooprofessor Sulev Vahtre ajakirjas „Nõukogude Kool” ligi 50 aasta eest („Ümera kangelaste jälgedel”, 1961, nr 12), ühtlasi pööras ta sellele küllaltki suurt tähelepanu muistset vabadusvõitlust käsitlevas raamatus „Muinasaja loojang Eestis”(1990). Veel on lahingu sündmustikku analüüsinud Lemmit Mark oma mahukas uurimuses „Muistne vabadusvõitlus” (1950), mis jäi aga kahjuks üksnes käsikirja.
Ainus Ümera lahingut käsitlev algallikas on Henriku Liivimaa kroonika, sealgi mahub kogu kirjeldus vähem kui leheküljele. Seepärast võib tunduda, et napp allikmaterjal on ajaloolastel juba ammendatud, kõike lahinguga seotut põhjalikult uuritud ja midagi uut polegi enam võimalik avastada. Kroonika teksti ja ajaloolaste töid lugedes leidsin siiski mõningaid arutlemist väärivaid küsimusi. Neist olulisim on Ümera lahingu täpsem koht, millele seni pole veel erilist tähelepanu pööratud. Selle otsimisel osutas suurt abi noor Läti ajaloolane Gints Skutans, kes on selle teemaga juba varem tegelnud ja kellega arutasin teemat tänavu kevadel. Ent esmalt põgus ülevaade eestlaste sõjaretkest Võnnu alla ja Ümera lahingust, nii nagu neid kirjeldab kroonika.

Võnnu piiramine. 1210. aasta suve lõpul – ilmselt augusti teisel poolel, aga pigem isegi septembris – tegid eestlased retke Läti alale, kus asuti piirama Võnnu linnust (kroonikas Wenden, tänapäeva Cçsis; # 1), millest oli saanud üks Mõõgavendade ordu tähtsamaid tugipunkte. Linnusesse pääses eestlaste eest varjule ka riialaste saatkond eesotsas tähtsa ristisõdija ning Koknese valitseja Jerichow'i Rudolfiga, kes oli teel Polotski vürsti juurde rahuläbirääkimisi pidama.
Kroonik räägib eestlaste suurest sõjaväest, aga ei märgi, mis maakonna meestest malev koosnes. Kuna sama aasta juuli lõpul või augusti esimesel poolel olid ristisõdijad eesotsas Võnnu Bertholdiga teinud sõjaretke Ugandisse ja vallutanud salakavalusega Otepää linnuse, siis võib oletada, et vasturetkel osalesid eelkõige ugalased, aga tõenäoliselt ka sakalased, kellega oli varemgi koos sõjakäike tehtud.
Võnnu alla siirdunud eestlaste malev oli kindlasti küllaltki suur, sest linnust piirates tegutseti üsnagi oskuslikult, agaralt ja edukalt. Tehti katset linnust suurte puuvirnade abil põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Rünnates nii alt kui ka ülevalt, seati linnuse kaitsjad raskesse olukorda. Linnust rünnati kolm päeva ja krooniku sõnul poleks kaitsjad seda enam kaua hoida suutnud.

Neljandal päeval lahkusid eestlastest piirajad ootamatult Võnnu alt. Nendeni oli jõudnud teade, et linnuse kaitsjatele on appi tulemas Kaupo oma kaaskonnaga, liivlasi ja lätlasi ning vägi Riiast. Koos saabunud abivägedega, Riiast tulijaid ära ootamatagi, asusid Võnnu orduvennad eestlasi jälitama.
Eestlased liikusid põhja poole, üle Koiva jõe, ja jäid ööseks puhkama (praegu Cçsisisest Valmierasse viiva) Beverini tee ääres paikneva järve kaldal. Sulev Vahtre arvates oli see Rievine järv, mis asub viis kilomeetrit Ümera jõe suudmest lõunas. Järgmisel hommikul peatus jälitajate vägi sama järve ääres hommikueinet võtma. Ristisõdijate ettesaadetud luurajad tulid tagasi teatega, et eestlased on suure kiiruga põgenemas üle Ümera jõe. Liivlased ja lätlased tahtnud krooniku sõnul eestlastele kiiresti järele tõtata, Kaupo ja sakslased soovitanud siiski enne riialaste järelejõudmist mitte võitlusse astuda. See nõu olevat ära põlatud. Kroonikast jääb mulje, et riialased ei jõudnudki lahingusse – ometi on siin vastuolu, sest lahingu kirjelduses märgitakse piiskopi sõjasulaseid.
Eestlasi asuti jälitama nii, et sakslaste väesalk liikus ees, liivlased ja lätlased nende kannul.

Ümera lahing. Kusagil Ümera jõe lähedal metsas peitunud eestlaste vägi astus ootamatult vaenlasele vastu ja võis isegi ees liikunud sakslaste üksuse ümber piirata. Tuleb rõhutada, et kroonika tekstist ei saa järeldada, et eestlased ise vastast otseselt ründasid, nagu seda on ajalooraamatuis korduvalt väidetud. Pealegi poleks sel juhul puhkenud võitlusekäras keegi kuulnud orduvend Arnoldit, kes krooniku sõnul tõstis üles ordulipu ja kutsus sakslasi ühtekokku kogunema ning mitte põgenema.
Järgmist lauset lahti mõtestades pole kahtlust, et sõna „nad” kasutas kroonik sakslaste ja „need” eestlaste kohta: „Ja nad läksid nendele kallale ja tapsid mõned neist ja võitlesid nendega, ja langes Bertold, Caupo poeg, samuti ka tema väimees Wane, julge ja vapper mees, ja mõned sõjateenistuse vendadest ja piiskopi sulased Wichmann ja Alder said raskesti haavata.” Seega, Ümera lahingust kõneleva ainsa allika, Henriku Liivimaa kroonika teksti põhjal alustasid seal relvastatud võitlust hoopis sakslased! Mõneti kummaliselt loetleb siin Henrik kohe oma poole langenuid ja haavatuid, kelle arv on küllaltki väike, võib-olla on siin juttu üksnes lahingu alguse kaotustest.
Seejärel kirjeldab kroonik sakslastele järgnenud liivlaste ja lätlaste põgenemist ning vastukaaluks lahinguväljale jäänud viimase umbes 20 sakslase vaprust, kelle hulgast tõstab ta eriti esile friis Wigboldi, kes päästis nii haavatud Rudolfi kui ka paljusid teisi.
Eestlased ajasid vaenlasi taga, osa neist surmati ja osa vangistati. Sajast kinnivõetust olevat osa samas maha löödud, teised viidud aga Ümera jõe äärde tagasi. Kroonika järgi oli 14 mehest mõned elusalt põletatud ja teistele enne tapmist mõõkadega ristid seljale lõigatud.

Kus paiknes Ümera jõgi? Henrik mainib aastatel 1224–1227 kirja pandud ladinakeelses Liivimaa kroonikas mitmel korral jõge nimega Ymera. Pole kahtlust, et ilmselt sama veekogu märgitakse Emere nime all ühtlasi Liivimaa vanemas riimkroonikas, mis on kirja pandud 13. sajandi lõpul (eesti keeles ilmunud 2003 – toim.). Ajaloolastel on selle kroonikuile hästi tuntud Ümera jõe paikapanekuga olnud siiski tõsiseid probleeme. Alates 1740. aastast, mil Hannoveri bibliotekaar Johann Gruber kroonika esimest korda trükis avaldas, pidasid uurijad väga pikka aega Ümeraks hoopiski Säde jõge, mis saab alguse Valga lähedalt ja suubub Burtnieki järve, asudes seega Cçsisest (Võnnu linnuse asupaigast) poolsada kilomeetrit põhja pool (# 1). Esimesena lükkas selle arvamuse ümber Valmiera (Volmari) kihelkonnakooli õpetaja Woldemars Balodis artiklis „Jumera”, mis avaldati 1897. aastal ajakirjas „Austrums”. Selles näitas ta, et tõenäoliselt peeti Ymera all silmas hoopis üpris pisikest jõge, mis praegu kannab nime Jumara ning suubub lääne poolt Gauja (Koiva) jõkke paar kilomeetrit enne Valmiera linna, umbes 20 km Cçsisest põhja pool. 1909. aastal ilmunud raamatukeses „Jumeras leja un viòas eewehrojamas weetas” („Ümera org ja selle vaatamisväärsused”) põhjendas ta oma seisukohta juba üksikasjalikumalt.
Paraku ei pälvinud Balodise igati õige järeldus kroonika andmestikku käsitlenud ajaloolaste seas erilist tähelepanu. Säde hüpoteesi kaitsjad rõhutasid, et Säde oli hoopis tähtsam jõgi, pealegi eestlaste ja lätlaste asuala piiril ning seetõttu pole kuidagi usutav, et Henrik nii olulist jõge oma kroonikas kordagi ei nimeta.
Tegelikult võib Ümera nime korduvat mainimist kroonikas seletada väga lihtsalt: Henrik oli alates 1208. aastast olnud lätlaste preester Rubenes (saksapäraselt Papendorf), mis paikneb Ümera ülemjooksu läheduses. Kroonikas tähistas ta Ümera nimega peale jõe ka kirikut ja isegi kihelkonda.
Küsimuse võttis uuesti ette ajaloolaneHeinrich Laakmann oma artiklis „Die Ymera”, mis ilmus 1932. aastal „Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamatus 1930”. Selles põhjendas ta väga detailselt, et Henriku Ymera sai olla siiski üksnes seesama Koiva parempoolne lisajõgi, mida oli maininud juba Balodis. Balodise uurimustest oli ta teadlik, ega neid polnud tal õnnestunud kasutada.
Läti ajaloolase Gints Skutansi sõnul oli Jumara nimetus vahepeal üsna unustusehõlma vajunud: umbkaudu vaid 20 km pikkune jõgi on eri lõikudes kandnud eri nimesid. Balodise raamatukeses avaldatud skeemilt näeme, et Ümera keskjooksul suubub temasse mitu jõekest või oja ja neilgi on oma nimed. Skutansi jutu järgi olevat ainus Jumara nime järjepidev kandja sellenimeline talu, mis paikneb jõe sillast paarsada meetrit edelas (# 2).
Ümera jõgi voolab alamjooksul looduslikult väga kaunis kõrgete kallastega orus. Oru järskudel veerudel kasvab tihedalt puid ja põõsaid, mis moodustavad paiguti raskesti läbitavaid tihnikuid. Praegusajal on veetase jões suhteliselt madal ja veekogu saab raskusteta ületada isegi jalgsi. Omal ajal võis aga Ümera olla tunduvalt veerohkem. Sulev Vahtre arvates on jõge ahendanud ülemjooksul asunud soode kuivendamine ning metsade maharaiumine. Veehulga vähesust Ümera alamjooksul põhjustab ilmselt ka pais jõe keskjooksul, mille taha on kujunenud järvetaoline veekogu.

Mõistatuslikud ristidega kivid. Woldemars Balodis tõi oma 1909. aastal ilmunud raamatukeses ära huvitavad joonised kolmest ristidega kivist, mis paiknesid veel 19. sajandil Ümera jõe ümbruskonnas (# 3). Neist kaks paiknesid jõe sillast edelas, Jumara talust mõnikümmend meetrit lõuna pool põllul. Kolmas asus sillast umbes 700 meetrit põhjaloodes Cçïi talu õunaaia kõrval praegusel rohumaal (# 2).
Kui mõnigi Läti arheoloog on varem oletanud, et need kivid pandi keskajal paika n.-ö. piiritähistena, siis Gints Skutansi arvates võib tegemist olla hoopis mälestuskividega, mis püstitati sinna, kus olid surma saanud tähtsamad ristisõdijad või orduvennad.
Komme panna mälestuskivi või kivirist tähtsate isikute langemiskohale oli keskajal küllalt laialt levinud. Näiteid leiame Eestistki: Tallinnas praeguse Pärnu maantee viadukti ümbrusesse püstitati neli mälestuskivi Mustpeade vennaskonna liikmetele, kes langesid 1560. aastal venelastega peetud lahingus. Üks kividest on oma esialgsel kohal Marta tänaval säilinud tänini. Tallinna–Narva maantee ääres Aseri vallas Kõrkkülas seisab teeservas suur ühe murdunud haruga kivirist, mis tähistab kohta, kus 1590. aastal sai surma rootslaste poolel võidelnud vene bojaar Vassili Rosladin. Saksamaal oli aga mitmesuguste mälestusristide ja -kivide püstitamise komme tuntud juba vähemalt 13. sajandil.

Ümera jõest põhjaloodes Cçïi talu juures olnud ristidega kivi võiks Gints Skutansi arvates viidata 1210. aasta lahingupaigale. Võib-olla isegi kohale, kus sai haavata Jerichow'i Rudolf. Hiljem pole selle tähtsa isiku kohta kindlalt tõestatud andmeid ei kroonikas ega dokumentides. Pealegi määrati pärast Ümera lahingut Polotski vürsti juurde rahuläbirääkimisi pidama mineva delegatsiooni juhiks hoopis lahingus silma paistnud orduvend Arnold. Seega pole välistatud, et Rudolfi haavad olid tõsised ja ta koguni suri.
Gints Skutansi arvates võiks lahingupaigale viidata ka mõõk, mille kohalikud elanikud leidsid Cçïi talust lõunas paiknevast soisest nõost, mis kannab nime Magoòu leja (Moonide org; # 2). Mõõga võis kaotada mõni lahinguväljalt põgenenud lätlane, liivlane või sakslane. Kahjuks on see relv kaduma läinud ja on raske otsustada, millisest ajajärgust ta tegelikult pärineb.
Olen kõnealuses paigas sel aastal kolmel korral käinud ja mulle tundub, et piirkond sobib muinaseestlaste valitud 1210. aasta lahingupaigaks küllalt hästi. Kui eestlased tulid Võnnu alt mööda suurt teed, mis kulgeb piki Koiva oru kõrget kallast otse Valmiera poole, võisid nad sellelt tõepoolest pöörata läände väiksemale teele. See tee võis olla silla juurest otse praeguse Cçïi talu poole kulgev rada, mis on tekitanud sügava kraavilaadse nõo Ümera oru kaldasse. Ent suurelt teelt võidi ära pöörata ka sillast 600 meetrit põhja pool, kus on samuti näha ilmselt küllalt vana tee jälge (# 2).
Praeguse Cçïi ja Brçmeïi talu piirkonnas on aga taktikaliselt tõesti hea koht metsa varjust välja astuda ja vastased või üksnes ees liikunud sakslased ümber piirata. Lahinguväljalt põgenevad saksa poole võitlejad võisid otse lõunasse tormata, et kiiremini Ümera jõest üle pääseda, aga tegelikult sattusid nad soisesse Moonide orgu, mille taga on kõrge küngas (# 2). Alles siis, kui need takistused ületatud, võis jõuda Ümera orgu, mis selle koha peal on väga järskude kallastega. Ehk just nende tõkete tõttu õnnestus eestlastel vangistada sadakond vastast?
Tõsi, varasemates ajalookäsitlustes on väidetud – põhjalikumalt analüüsimata –, et lahing leidis aset Ümera jõe ületuskohast (praeguse silla kohast: # 2) vahetult lõuna pool. See oletus tundub kummaline: valisid ju lahingupaiga välja muinaseestlased ise, kes säärastel puhkudel mõtlesid tavaliselt ka sellele, et ebaõnnestumise korral saaks lahinguväljalt kergesti pageda. Selja taha jääv Ümera jõgi poleks seda võimaldanud, sest oli toona kindlasti veerohkem ja raskemini ületatav kui praegu. Ka põgus pilk kroonika tekstile näitab, et tegelikult pole sellest võimalik välja lugeda, nagu oleks lahing peetud jõest lõuna pool.
Jõest põhja pool asuva lahingupaiga kasuks kõneleb muuseas ka üks vihje Henriku kroonikas. Nimelt märgib ta, et eestlased viisid pärast lahingut vangid „Ümera äärde tagasi”. Kohale Cçïi ja Brçmeïi talu piirkonnas võiks ehk viidata veel see, et kroonika järgi üritasid viimased umbes kakskümmend lahinguväljale jäänud sakslast jõuda vaenlastega võideldes „Koiva juurde tagasi”. Seega pidid nad eelnevalt olema Koiva äärse tee pealt ära keeranud.

Jumara talu juures paiknenud kahe ristidega kivi asukoht sobib küllalt hästi kokku Henriku kroonikas kirjeldatud 1223. aastal peetud teise Ümera lahingu paigaga. Nimelt olid siis lääne poolt röövretkelt tulnud eestlased ületamas Ümera jõge, kui neid ootamatult ründas lõunast Võnnu teed pidi kohale jõudnud ristisõdijate vägi. Lahing oli äge, sest krooniku sõnul astusid eestlased sakslastele „väga vapralt vastu”. Henriku järgi olevat selles saanud surma 600 eestlast, aga sakslaste poolel langenutest märgib ta vaid ordurüütel Theoderichi.
Samast lahingust jutustav Liivimaa vanem riimkroonika keskendub ilmselt selle tapluse teisele etapile. Ta kirjeldab, kuidas väed asusid teine teisel pool „kurja” Ümera jõge, lasid vastastikku nooli ja heitsid odasid. Lõpuks olevat „radu tundvad” lätlased juhtinud kusagilt kaugemalt ristisõdijate väeosa üle jõe ja ilmselt rünnati eestlasi ootamatult selja tagant. Kuigi ka nüüd võitlesid eestlased südilt, said nad kokkuvõttes siiski lüüa. Riimkroonika järgi langenud selles lahingus koguni 1500 eestlast ning vastaspoolel vaid 60 kristlast, nende hulgas kaks ordurüütlit.

Ümera lahingu tulemused ja tähtsus. 1210. aasta Ümera lahingus saavutasid eestlased selge võidu. Nad olid valinud soodsa lahingupaiga ja võimaliku sündmuste käigu hästi läbi mõelnud. Tõenäoliselt oli tee, mille ääres vastaseid oodati, tunduvalt kitsam kui Koiva-äärne Võnnu–Beverini tee ja vastase vägi venis seetõttu pikale. Kõige tugevama ja arvukama üksuse suunasid eestlased ilmselt sakslaste vastu.
Henriku märgitud sakslasi ja nende kaotusi kajastavad arvud on küll hämmastavalt väikesed. Arvatavasti on kroonik neid andmeid mainides pidanud silmas lihtsalt lahingu üksikuid etappe. Kokku võis sakslasi osaleda kindlasti üle kroonikas märgitud kahekümne. Muuseas, oma lahingukirjelduse viimases osas märgib Henrik, et eestlased jälitasid esmalt just sakslasi. Selle põhjal võib oletada, et tõenäoliselt sattus neidki umbes saja vangivõetu hulka.
Kõige suuremaid kaotusi kandsid lahingus Henriku järgi lätlased. Üks kroonika alaosa on koguni pealkirjastatud nende martüüriumina. Hiljemgi, kirjeldades järgmisi sündmusi, on kroonik veel paaril korral meenutanud Ümera lahingus tapetud lätlasi. Liivlased olid Henriku meelest aga üks kaotuse peasüüdlasi, mida rõhutab näiteks ka teine alapealkiri „Liivlaste põgenemisest”.
Kuigi Ümera lahing oli võrreldes mitme teise lahinguga küllaltki väike, oli seal saavutatud võit eestlastele suure tähtsusega. Kroonika järgi läkitati võiduteade kõigisse Eesti maakondadesse, kus sellest innustatuna sõlmiti kokkuleppeid ja anti lubadusi edaspidi ühiselt võidelda. Eestlaste järgmiste sammude põhjal võibki arvata, et Ümera lahingu olulisimaid tulemusi oli Eesti maakondade vaheliste sidemete märgatav tugevnemine ja sõjalis-poliitiline koostöö.

Lõpetuseks. Siinses kirjutises välja pakutud lahingukoht põhja pool Ümerat, praeguse Cçïi ja Brçmeïi talu piirkonnas tundub olevat tõepärasem kui seni käibel olnud arvamus lahingupaigast jõe ületuskohast lõunas. Ometi ei saa seda hüpoteesi veel pidada tõestatuks. Esmase vihje nimetatud paigale andis siiski üks kunagi seal asunud ristidega kivi – ja praeguseks pole veel selge, kas tegemist oli mälestuskiviga langenud ristisõdija(te)le, keskaegse piiritähisega või oli sel hoopis mingi muu tähendus. Seega võib siinset artiklit pidada vaid esmaseks vahekokkuvõtteks viimase poolaasta uurimistööst. Töö andis siiski innustust ja lootust, et ka 800 aasta taguste küllaltki hästi uuritud sündmuste kohta on veel võimalik saada täpsustavaid andmeid või vähemalt esitada uusi hüpoteese, mis annavad ajaloohuvilistele mõtteainet.

Ain Mäesalu (1955) töötab arheoloogialektorina Tartu ülikoolis. Peamisteks uurimisvaldkondateks on Tartu vanem ajalugu, muinas- ja keskaegsed linnused, relvad ning sõjandus.


1210. aastal piirasid eestlased Võnnu vana linnust, mis paiknes hilisema ordulinnuse kõrval, künkal, mis praegu kannab nime Riekstu kalns (Pähklimägi). FOTOD: AIN MÄESALU

# 1. Ümera jõe asukoht Lätis. Rievine järv paikneb jõe suudmest veidi lõuna pool.

# 2. Ümera jõe alamjooks. Kaldristid tähistavad omaaegsete ristikivide umbkaudset asukohta, jooned tänapäeva teid.

Ümera jõgi on praegu üsna väike ja veevaene. Tagaplaanil on näha maanteesilla tugisambad. Ilmselt oli jõe ületuskoht samal kohal juba muinasajal.

Jumara talu asub Ümera sillast umbes paarsada meetrit edelas.

Ümera oru liivasel kaldal võib märgata kraavilaadset nõgu. Arvatavasti on tegemist kunagise tee jäljega. Tartu ülikooli ajalooüliõpilased sammuvad seda mööda Ümera silla poole.

# 3. Veel 19. sajandil paiknesid Ümera jõe naabruses kolm huvitavat ristikivi, mis pole tänapäevani säilinud. Joonised: W. Balodis. Jumeras leja un viòas eewehrojamas weetas. Valmieera, 1909.

19. sajandil asus üks ristikivi Cçïi talu õunaaia ees oleval rohumaal. Eestlastele võidukas Ümera lahing 1210. aastal võis toimuda just fotol nähtaval alal.

Läti ajaloolase Gints Skutansi (keskel kaardiga) arvates peeti Ümera lahing 1210. aastal just selles kohas.

------------------------------------

Väljavõte 1210. aasta Ümera lahingust Henriku Liivimaa kroonikas (Heinrici Chronicon Livoniae. Henriku Liivimaa kroonika. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn, 1982, XIV, 8).

ESIMESEST LAHINGUST ÜMERA ÄÄRES. Kuid need, halvaks pidades ja pigemini sakslaste hukkumist soovides, ajasid eestlasi taga, seades aga sakslased eelväkke, et ise nende taga minnes ja lahingu tulemust silmas pidades olla paremini valmis kas jälitamiseks või põgenemiseks. Ja nad liikusid edasi Ümera juurde, teadmata, et eestlaste vägi oli peidus metsades Ümera ääres. Ja äkki nägid nad kogu väge endale vastu tulema. Siis tõstis sõjateenistuse vend Arnold lipu: „Koondugem ühtekokku,” ütleb, „vennad sakslased, ja vaadakem, kas me suudame võidelda, ja ärgem põgenegem nende eest ega tõmmakem süüd oma rahvale.” Ja nad läksid nendele kallale ja tapsid mõned neist ja võitlesid nendega, ja langes Bertold, Caupo poeg, samuti ka tema väimees Wane, julge ja vapper mees, ja mõned sõjateenistuse vendadest ja piiskopi sulased Wichmann ja Alder said raskesti haavata.

LIIVLASTE PÕGENEMISEST. Nende seljataga järgnevad liivlased aga pistsid otsekohe põgenema, kui nägid kõikjalt metsadest sõjaväge hulganisti tulevat, ja sakslased jäid üksinda. Seda nähes ja omade vähesust silmas pidades, sest neid ei olnud kui ainult kahekümne ümber, koondusid sakslased kokku ja läksid vaenlastega võideldes otseteed Koiva juurde tagasi. Rodolf Jerichow`st langes odast haavatuna maha, friis Wigbold pani ta uuesti hobusele ja seesinane friis, usaldades hobuse väledust, päästis paljud, kord põgenedes, kord vaenlaste juurde tagasi pöördudes ja kitsastes kohtades neid kinni pidades.

LÄTLASTE MARTÜÜRIUMIST ÜMERA ÄÄRES. Eestlased aga jälitasid niihästi sakslasi kui liivlasi ja lätlaste jalamehi, kes põgenesid paremale ja vasakule. Ja võtnud neist ligi sada kinni, tapsid ühed, teised piinasid julmalt surnuks, viies nad Ümera äärde tagasi. Nende hulgast oli nimelt neliteist, kellest nad ühed praadisid elusalt, teistel, kiskudes nad riietest paljaks ja teinud oma mõõkadega nende selgadele ristid, lõikasid kõrid maha ja saatsid nad, nagu me loodame, taevasse märtrite osasaamisse. Siis eestlased, pöördunud tagasi oma maale ja mõnitades kristlasi, saatsid kõigisse Eesti maakondadesse, vannutasid ja heitsid liitu, et oleksid üks süda ja üks hing kristlaste nime vastu. Caupo niisiis ja liivlased ja lätlased, pöördunud lahingust tagasi, nutsid taga oma tapetuid, kurvastades, et paganad nemad, hiljuti ristitud, olid mõrvanud. Ja nendega koos leinas kogu kirik…

Henriku Liivimaa kroonika (Tallinn, 1982)



Ain Mäesalu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012