Sõnumid EL 2010/9 |
|
Ka geograafiaolümpiaadilt toodi medaleid |
Eelmises Eesti Looduses teatasime Eesti koolinoorte edust rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil Lõuna-Koreas, kus pälviti hõbe- ja pronksmedal. Meie noored geograafiatundjad võitsid 29. |
Signaalvähk laiutab Riksu ojas |
Augusti alguses tuli Saaremaalt ebameeldiv uudis: keskkonnaameti koordineeritud jõevähi uuringute käigus leiti Riksu ojast signaalvähk. Juba 19. |
Mõisamargisari on küündinud mere taha |
Eesti Posti 1999. aastal alustatud postmargisari mõisahoonetega koosneb nüüd juba kaheteistkümnest margist.
Värskeimal, 5. |
Häälitsused aitasid Borneol avastada kääbuskonna-, Kolumbias aga ahviliigi |
Sarawakis asuva Malaisia ülikooli elurikkuse ja keskkonnakaitse instituudi teadlane Indraneil Das ja Alexander Haas Hamburgi zooloogiamuuseumist teatasid ajakirjas Zootaxa uuest tibatillukesest konnaliigist.
Alla poolteise sentimeetri pikkune loomake teadusnimetusega Microhyla nepenthicola on Vana Maailma kõige tillem seni teada konn ja üks väiksemaid kogu maailmas. Liigi „ristiisaks” sai tema elupaik, kanntaim Nepenthes ampullaria: just selle taime kannudesse heidab konn oma kudu ja seal arenevad ta kullesed.
Märkamatu elukas leiti Borneo saarel asuvast Kubahi rahvuspargist üles hääle järgi. |
Rattasõit võib tuua terviseriske |
Belgias tehtud uuring püüdis selgitada, kui palju peenosakesi satub liikluses jalgratturite kopsudesse ehk teisisõnu: kas rattasõit on alati ja igas suhtes autosõidust tervislikum.
Valikrühmas oli 55 hea tervisega mittesuitsetajat, keda esmalt sõidutati suletud akende ja väljalülitatud kliimaseadmega autos ja määrati hingamistsoonis (umbes 30 cm kaugusel suust) õhus leiduvate peenosakeste kontsentratsioon. Seejärel sõitsid katsealused kohe jalgrattal tuldud teed tagasi.
Peale peenosakeste hulga mõõdeti ka hingamissagedust ja sügavust, omastatud hapniku hulka ja pulssi. |
Brüsselis sai taas nautida imelist lillevaipa |
Igal teisel aastal katab Brüsseli vanalinna peaväljakut ehk Grote Markti ühel augusti nädalavahetusel hiiglaslik lillevaip. Miljon eredat õit on seatud külg külje kõrvale 1848 ruutmeetrile (24 x 77 m). |
Mandri-Euroopa külmim piirkond soojeneb kiiresti |
Moskva geograafiainstituudi, Hohenheimi ülikooli ja Helmholtzi keskkonnauuringute keskuse uurijate ajakirjas Arctic, Antarctic and Alpine Research ilmunud artikkel väidab, et kui teatavad Arktika osad on viimase aastasaja jooksul üldiselt jahtunud, siis alates 1990. aastast on alanud kiire soojenemine.
Järeldused tuginevad polaarjoonetaguse piirkonna viimase 400 aasta suvetemperatuuride rekonstruktsioonile hariliku männi (Pinus sylvestris) aastarõngaste põhjal. |
|