Tänapäevastel välitöödel on GPS-seade (edaspidi GPS) ja asukoha määramine endastmõistetavad. Igaks tööks on sobivaim mõni konkreetne GPS: päris universaalset seadet ei olegi. Nende valiku kohta saab siiski anda mõningaid üldnõuandeid. Vaatame eelkõige Eestist saada olevaid seadmeid.

Laiatarbe GPS-seadmed jagunevad üldiselt kolmeks: 1) autos kasutatavad, neil on hääljuhised, suur nuppudeta ekraan, ei ole veekindlad; 2) sportimiseks (väiksed, kerged, sageli pulsi- ja sammulugejaga) ning 3) metsas tarvitatavad (eri lisadega, nuppudega või puutetundlikud, kindlasti vee- ja põrutuskindlad).
Enne GPSi soetamist tuleks endale selgeks teha mõned põhilised asjad. Kõigepealt, milleks seadet vajatakse? Kas soovitakse sellega vaid metsas kolada või mugavalt autos istudes ühest punktist teise liikuda? Või oleks hea, kui seade suudaks teha mõlemat? Kas seadet kasutatakse ainult Eestis või ka mujal maailmas? Milline võiks olla seadme hinnaklass, mida ei tasu ületada?

Kui GPS-i vajatakse valdavalt metsas liikumiseks, siis tuleb eelkõige kõne alla käsiseade, mis on ilmastiku- ja põrutuskindel. Pakutakse ka mõnda universaalset seadet, mis ühtlasi sobivad autos kasutamiseks, näiteks Garmini mudel Nüvi 550 või Beckeri Traffic Assist Z 100 Crocodile. Nüvi 550 võimaldab kasutada ka detailseid kohalikke kaarte, sh. Regio Eesti topokaarti. Beckeril on tarvitusel Navteqi kaardid, sh. Baltkumis Regio andmetega, kuid need ei ole nii värsked ja detailsed nagu Garmini jaoks saadaval. Universaalsed mudelid on hääljuhistega, mida käsi-GPSid ei võimalda.
Käsi-GPSidest on Eestis müügil põhiliselt Garmini, Magellani ja Lowrance’i toodang. Kui aga soovitakse kasutada korralikku uut kaarti, siis paraku jääb neist sõelale vaid esimene. Garmini seadmetele teevad detailseid kaarte nii EOMAP kui ka Regio. Regio valikus on kolm kaarti: Eesti teede- ja topokaart ning Baltikumi kaart. Neid uuendatakse pidevalt, erinevalt Magellani kaardist, mis on juba üsna vanade andmetega.
Kommertskaubandusest samm edasi on kaks soodsama hinnaga profiseadet. Trimble GEO-seeria ja Magellan MobileMapper ongi mõeldud selleks, välitöödel koguda, kontrollida ja hallata GIS andmeid. Nende andmete hankimine ja hilisema töötluse kasutamaõppimine eeldab mõningast GIS kogemust ning igapäevast tööd teabe ja kaartidega. Tavaliselt saab andmeid koguda ja kontrollida ka lihtsamate vahenditega.

Eestis on müügil kolme suurema tootja käsi-GPSid: Garmin, Magellan (Mitac) ja Lowrance. Importijad vastavalt Jakari Marine OÜ, Alfa GPS OÜ ja Alter Electric OÜ. Lowrance’i seadmetest on praegu müügil Endura ja Magellanidest Tritoni ning eXploristi seeria käsiseadmed.
Lowrance on Eestis pigem tuntud oma mereelektroonika poolest ja nende käsi-GPSid pole siin eriti hinnatud. Ilmselt on üks põhjusi ka Eesti detailkaardi puudumine selles seadmes.
Veel mõni aeg tagasi väga populaarsed Magellani seadmed on viimasel ajal samuti varju jäänud. Ilmselt tegi Magellan (Thales) käsiseadmete tooteliini arendades üsna suuri vigu, mistõttu areng takerdus ja lõpuks müüdi laiatarbe-GPSide osa. Thales jätkab professionaalsete seadmete tootmist nüüd taas Ashtechi kaubamärgi all. Magellani käsiseadmete puudus on vananenud Eesti detailkaart, mida pole aastaid uuendatud.

Eestis on seega enim arvestatavad Garmini seadmed. Nende valik on üsna lai, alates lihtsamatest kaardita seadmetest: GPS72, GPS60, Foretrex ja eTrex. eTrex H ongi ühtlasi kõige odavam ja populaarsem lihtne seade, maksab veidi üle tuhande krooni. Kui vajadused piirduvadki vaid asukoha määramise, jälje salvestamise ja muude lihtsamate tegevustega, näiteks geopeitusega, siis piisab ka kaardita seadmetest.
Kuid Eestis on võimalik hankida ka korralikke detailkaarte, seepärast tasuks pigem kaaluda kaartinäitava seadme ostmist. Varem või hiljem tekib tahtmine seda võimalust kasutada.
Kaardiga GPSide valik on üsna lai: valida saab eTrexi, GPSMAPi, Oregoni ja Dakota tooteperekondade vahel. Kaks esimest neist (mudelid Vista Legend ja 60) on tuntud headuses mudelid, mida on juba pikka aega toodetud. Oma võimaluste poolest hakkavad nad siiski ajale jalgu jääma.
Peamised vajakajäämised on sisemise mälu, mitme kaardi toe ja puuteekraani puudumine. Puuteekraan polegi ehk esmatähtis, sest osa kasutajaid eelistabki nuppe. Kuid kindlasti on jätkusuutlikum seade, millel on sisemine mälu (muidugi ka SD-kaardi pesa) ja mitme kaardi tugi: siis saab valida eri detailkaartide ja omatehtud kaartide vahel. GPSMAP 60. seeria alusel on jahimeeste tarbeks müügil ka koera jälgimise seadmega mudel Astro 220 Nordic.
Garmini uuemad seadmed on 62. ja 78. seeriast. 62. seeria seadmed asendavad pikalt tootmises olnud ja populaarseid 60. seeria mudeleid. Seadme kuju ja välisilme on eelkäijaga sarnased. Põhiliselt erinevad menüüd ja tarkvara. Eriti rõõmustab suur (1,7 GB) sisemälu, mis võimaldab kasutajal kaardikihte kombineerida. Näiteks saab taustaks panna aerofoto, liikumisel lisada topokaardi viimase seisu ja teemainfoks kasutaja spetsiifilise kihi (vääriselupaigad, Natura-alad vmt.). 78. seeria on mõeldud ennekõike vett mööda liikujatele.

Mudelite valik on üsna lai ja ostuotsust tehes on ilmselt vaja kaaluda (lisa)võimaluste ja omaduste vajalikkuse ja hinna suhet. Arvestada võiks seejuures järgmisi omadusi.
Esmalt tuleks pidada silmas detailkaartide kasutamise võimalust. Eestis on valida kahe tootja – EOMAPi ja Regio detailkaartide vahel. Regio pakub üksiti Baltikumi kaarti. Eelkõige on Regio toodangust otseselt käsi-GPSidele mõeldud just topoversioon.
Garmini seadmetele saab kaarte valmistada ka omal käel: vastavate programmide abil. Tootja ise on uuematele Dakota, Oregoni ja Colorado mudelitele välja pakkunud võimaluse laadida ja kasutada taustaks rasterkaarte.
Oluline on elektroonilise kompassi ja baromeetrilise altimeetri olemasolu: kui elektronkompassita seade kaotab kohal seistes n-ö. suunataju ega oska enam ilmakaarte suhtes orienteeruda, siis kompassiga seade saab ka seistes sellega hakkama. Baromeetriline altimeeter aitab parandada muidu suhteliselt ebatäpset kõrgusnäitu.
Tasub vaadata, mis tüüpi on ekraan. Dakota ja Oregoni mudelitel on puuteekraan. Seda on märksa mugavam kasutada kui nuppe. Muidugi on see veidi maitse asi; külma ilma puhul kindaid kasutades ei ole see eelis.
Omadusi, mis võivad ostuotsust mõjutada, on veelgi, näiteks võivad kalamehed eelistada mudeleid, mis vette kukkudes jäävad pinnale ujuma (GPSMAP 76/78). Ka ekraani suurus ja resolutsioon võivad olla olulised: kõigil kasutajatel pole ju samavõrd terav silmanägemine.
Käsiseadmete puhul tasub silmas pidada ka seda, kui kaua üks või teine mudel ühe toiteallikate komplektiga vastu peab. Samas oleneb see muidugi suuresti kasutusharjumustest, temperatuurist jne. Seega ei saa ideaaloludes pakutud toiteallika tööaega puhta tõena võtta. Veekindlus (IPX7) ja suhteliselt hea põrutuskindlus on nüüdisaegsetele seadmetele nagunii omased.
Mõned nõrgad kohad võivad eri mudelitel siiski olla, näiteks eTrexidel joystic, aga samas võimaldab see mudel ka pindala arvutada. Võib vaadata veel teisigi omadusi: kas temaga on otstarbekas mängida geopeitust, kui palju kasutajapunkte saab sisestada, kas on olemas L-Est koordinaatide sisestamise võimalus, eestikeelsed menüüd jne.

Enne ostmist tasub tutvuda erisuguste seadmetega, eelkõige importijate kauplustes, kus mudelite valik on kõige suurem ja müüjad paremini informeeritud. Paluge endale seadmeid põhjalikult tutvustada, kas või silmale sobivat ekraanisuurust ja resolutsiooni, ja seletada, miks üks või teine mudel vastaks just teie vajadustele.
Kindlasti tasub enne veebilehtedel (nt. garmin.ee) võrrelda tootjate ja müüjate mudelite omadusi. Siis on kohapeal lihtsam asjatundlikke küsimusi esitada. Asjatundlikke soovitusi saab ka Regio navi-teemalisest ajaveebist: http://blog.regio.ee/navi/.

Erki Kokkota (1972) on AS Regio kartograafia- ja geoinfoprojektide müügijuht.