Tänavune aasta on rahvusvaheliselt kuulutatud eluslooduse mitmekesisuse aastaks. Selleks ajaks lootis maailm elurikkuse kadu tunduvalt aeglustada, Euroopa Liit aga koguni tõkestada. Kukkusime läbi, nii Euroopa kui ka maailma mastaabis. Nüüd tuleb seada uued sihid ja seekord tõesti eesmärgile jõuda – muidu pole ka inimkonna kestmine kuigi kindel.
Tänavu detsembris peeti Berni konventsiooni juhtkomitee 30. istung. Konventsioon ise sai 30-aastaseks juba eelmisel aastal, kuid juhtkomitee esimene istung peeti aasta pärast allkirjastamist. Euroopa looduskaitse arengus on konventsioon etendanud väga suurt osa, kuid nüüdseks pisut unustusse jäänud.
Euroopa looduse ja elupaikade kaitse konventsioon sõlmiti Bernis 1979. aastal Euroopa Nõukogu raames, kuid avati ka sellesse organisatsiooni mittekuuluvatele riikidele. See oli esimene üleeuroopalist haaret taotlev looduskaitseleping ja on nüüdki ainus peaaegu kogu Euroopat hõlmav ja looduskaitset kompleksselt käsitlev rahvusvahelise õiguse akt.
Praegu on lepingul 50 osalist: kõik Euroopa Nõukogu liikmesmaad peale Vene Föderatsiooni ja San Marino, lisaks veel neli Aafrika riiki (Burkina Faso, Maroko, Senegal ja Tuneesia) ning Euroopa Liit (EL). Vaatlejana osalevad konventsiooni töös ka Venemaa ja San Marino ning Vatikan, Valgevene, Alþeeria ja Cabo Verde.
Berni konventsiooni algsed osalised olid Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Liechtenstein, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Ðveits, Taani ja Türgi ning Euroopa Ühendus, nüüdse EL eelkäija.
Konventsiooni rakendamist korraldab juhtkomitee, mida abistab Euroopa Nõukogu juures tegutsev sekretariaat ja temaatilised ekspertrühmad. Juhtkomitee võtab vastu resolutsioone ja annab soovitusi ning võib avada nõudeid rikkuvate konventsiooniosaliste suhtes toimikuid.
Praegu on lepingul 50 osalist: kõik Euroopa Nõukogu liikmesmaad peale Vene Föderatsiooni ja San Marino, lisaks veel neli Aafrika riiki (Burkina Faso, Maroko, Senegal ja Tuneesia) ning Euroopa Liit (EL). Vaatlejana osalevad konventsiooni töös ka Venemaa ja San Marino ning Vatikan, Valgevene, Alþeeria ja Cabo Verde.
Berni konventsiooni algsed osalised olid Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Liechtenstein, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Ðveits, Taani ja Türgi ning Euroopa Ühendus, nüüdse EL eelkäija.
Konventsiooni rakendamist korraldab juhtkomitee, mida abistab Euroopa Nõukogu juures tegutsev sekretariaat ja temaatilised ekspertrühmad. Juhtkomitee võtab vastu resolutsioone ja annab soovitusi ning võib avada nõudeid rikkuvate konventsiooniosaliste suhtes toimikuid.
|