2010/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2010/10
Mida arvata ujuvsaarte mjust loodusele ja hiskonnale?

Vastavad Ingmar Ott, Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi (EM PKI) limnoloogiakeskuse professor, Helle Memets, EM PKI limnoloogiakeskuse teadur ja Reet Laugaste, EM PKI limnoloogiakeskuse vanemteadur

Kui psisaared on jrvedes mineraalsel pinnasel, siis ujuvsaared moodustuvad enamjaolt orgaanilisel pinnasel. Nad saavad tekkida vaid veekogu vananedes. Mida rohkem leidub kallastel ja setetes orgaanilist ainet, seda suurem on ujuvsaarte tekke tenosus; enamasti moodustuvad need turbasest kaldast lahti rebitud tsikutkkidest.
Kindlasti on looduslik eeldus ka veekogu batgraafia: kaldanlva kalle ja jrve sgavusjaotus. ks tegureid on veetaseme kikumise amplituud. Mida rohkem veetase kigub, seda tenolisem on maatkkide irdumine kaldast. Viimaks on oluline ka tuule tugevus ja suund. Mned teadaolevalt liikuvad saared vivad aastaid psida paigal, kuid siis tormiga taas liikvele minna.
Viimasel paaril aastal pahandust tekitanud Narva veehoidla saared prinevad enamasti leujutatud madalast turbasest idaosast: veehoidla loomisel vee alla jvat pinnast ei ole puhastatud ja aja jooksul pinnale kerkinud turbalaamadel kasvavad juba puud-psad. Pisikesed ujuvad saared on tavaliselt kaetud niiskuslembeste rohttaimedega, niteks roosaared Lmmijrves.

Ujuval turbapinnasel olev pilliroog kiratseb, kuni saar kusagil pikemalt takerdub ja ankurdub, suuresti just tnu kiirelt kasvavatele pilliroorisoomidele. Tnavu oli ka Vrtsjrve lneranniku res palju lahtirebitud rootukki, mis ilmselt on tekkinud karmi talve ja krge veeseisu koosmjul.
Eestis polegi ujuvsaartega jrvi nii vhe, tuntuim on kindlasti Porkuni jrv. Tegelikult on selliseid saari, saarekesi ja viksemaid mttaid sna sageli liikvel paljudes rabajrvedes. Eeldusi ujuvsaarte tekkimiseks on ka kinnikasvavates segatoitelistes jrvedes, niteks Endla jrv. Sellistes veekogudes on enamasti suur orgaanilise aine sisaldus ja samas suhteliselt kare vesi. Porkuni jrv on siiski lubjatoitelist tpi: vga kare vesi on orgaanilisest ainest vaene. Siin on aga oluline mjur veetaseme suur kikumine. Tnavune kevadine suurvesi ja mned suvised rajuilmad olid piisavad, et mitmes jrves ujuvsaari liigutada. Peale ajakirjanduses kajastatute oli neid niteks ka Lavatsi jrves Tartumaal ja arvatavasti mitmel pool mujalgi.

Maalahmakate liikumine pole mitte ainult huvitav loodusnhtus, vaid tekitab teinekord viksemat vi suuremat majanduslikku kahju, ummistades supluskohti, risustades, lhkudes purdeid ja paadisadamaid, phjustades elektrikatkestusi, rammides paise jne.
Tekib ksimus, milline on ujuvsaarte mju loodusele. Kiirematele liikujatele (imetajad, linnud, kahepaiksed, roomajad) on elupaikade muutumine vi hvimine oluline. Sageli jb see kll indiviidide tasemele. Kui pesapaik minema ujub ja mujal puruneb, siis on ikka halvasti. Samas on need saared veelindudele turvaline pesitsuspaik. Kalad kui kiired ujujad psevad hlpsalt saarte randumise eest pagema ja ilmselt ei mrkagi muutusi.
Olulisem mju viks olla traditsiooniliste kudealade mattumine. Tavaliselt on aga sellistes jrvedes kudealad suhteliselt laialdased ja suurt kahju ei teki. Phjaloomad, kes ju liiguvad aeglaselt ja vikese ulatusega, ilmselt ennast raujumisega psta ei suuda ja hukkuvad. Arvatavasti pole see kaotus aga kogu jrve jaoks korvamatu.
Keskmise ja madala troofsuse taseme rhmade puhul ilmneb mju enamasti ainevoo muutuse kaudu. Selline mju on ehk kige pikemaajalisem ja olulisem, muutes kogu kossteemi talitlust. Kui ujuvsaartega jrved on vrdlemisi vikesed ja need saared on tekkinud samas, siis vabanevad saarte prkumisel maaga kll toitesoolad, kuid veemassi arvestades pole nende kogus ilmselt kuigi suur.
Kige hullem on aga olukord, kui saared on saabunud mujalt vi nende randumisel eraldub proportsionaalselt oluline osa toitesooli vette. Selle tagajrjel vib kogu ainevoog tunduvalt muutuda. See vimalus on Eestis kll sna ebatenoline. Tnavu Peipsi vesikonnast prinevad saared phjustasid pigem sotsiaalmajanduslikku kahju. Vee vool oli suhteliselt kiire ja korvamatut kahju elustikule ei tohiks kaasneda.



Ingmar Ott, Helle Memets ja Reet Laugaste
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet