|
 |
Eesti Loodus 2010/10 | SISUKORD
| Intervjuu EL 2010/10 |
|
Inimese arvutused loodusele niipea järele ei jõua |
Millega te praegu põhiliselt tegelete?
Sellesamaga, millega olen põhiliselt tegelnud viimased nelikümmend aastat. Kunagine teaduste akadeemia president Karl Rebane väitis, et üle kümne aasta ei ole teaduses mõttekas ühe asjaga tegelda, tegevus pidi muutuma konnatiigiks. |
|
| Artikkel EL 2010/10 |
|
Kohtla-Järve poolkoksimäed on varsti minevik |
Kohtla-Järve tuhamäed on peagi ajalugu, sest plaanitakse suurejoonelisi sulgemistöid. Praegu on õige aeg talletada kirjasõnas ülevaade nende poolkoksimägede taimestikust, et 20–30 aasta pärast oleks võrdlusmaterjal käepärast.
Üks Ida-Virumaa vaatamisväärsusi on mõistagi tuhamäed. |
Berni konventsioon, Euroopa looduskaitse võtmedokument |
| Tänavune aasta on rahvusvaheliselt kuulutatud eluslooduse mitmekesisuse aastaks. Selleks ajaks lootis maailm elurikkuse kadu tunduvalt aeglustada, Euroopa Liit aga koguni tõkestada. |
Silmiktirt Eestis |
| Ajast aega on loodusuurijad võtnud ette pikki retki, et oma teadmisjanu rahuldada. Tihti tõmbab teadlast kaugele maale sealse elustiku suur mitmekesisus ja vähene uuritus. |
Tiigi-roolind |
| On suveõhtu. Ritsiklinnud, kelle hoogne sirin veel mõned nädalad tagasi suveöid täitis, on juba lõpetanud ja esimesed ritsikad alles teevad arglikke katseid alustada. |
Vastandliku laukapuu varjatum ja helgem pool |
Eri puuliigid on inimajaloo vältel pälvinud erisuguseid hinnanguid. Seekordse aasta puu – hariliku toominga botaanilise sugulase laukapuu kohta on need sageli äärmustesse kalduvad, andes kokku suisa vastandliku kujutelma.
Laukapuu paheline pool. |
Suve lõpul Hanikatsil |
| Paat podistas Salinõmmest lõuna-kagu poole. Mööda libises üüratu pikk Saarnaki kivikadakane lääneserv, pakkudes tuttavaid, ent sellest hoolimata imetlusväärseid vaateid. |
|
| Sõnumid EL 2010/10 |
|
Otsitakse kandidaate aasta keskkonnateo tiitlile |
Keskkonnaministeerium kutsub võistlusel „Aasta keskkonnategu 2010” osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on teinud elukeskkonna heaks positiivseid tegusid. Võitjaid ootab 70 000 krooni ja keskkonnamärgi kasutamise õigus.
Võistluse eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal esiletõstu pälvinud tegudest.
Taas saab osaleda kolmes kategoorias: „Aasta keskkonnategu”, „Aasta keskkonnateoke” ja „Aasta keskkonnategija”, vt. |
Suvi tõi uued kuumarekordid |
Tänavune suvi püstitas Eestimaal selliseid kuumarekordeid, milletaolisi pole siinmail olnud vähemalt 150 aastat.
Eesti territooriumi kolme suvekuu keskmine õhutemperatuur oli Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) andmetel 18,1 kraadi. Pikaajaline suvede keskmine ehk norm on siin kandis 15,5 soojakraadi.
„Tähelepanuväärne oli tänavune suvekuumus ka kestvuse poolest. |
Matsalus võidutsesid soomlased |
| 15.–19. septembril peeti Lihulas 9. |
Pärnus avati Endel Varepi portree |
17. septembril võeti Pärnu Kuninga tänava põhikoolis kate Endel Varepi pastellportreelt.
Eesti ühe tuntuma geograafi, looduskaitsja ja kõrgelt hinnatud õppejõu professor Endel Varepi sünnist möödus 3. |
Üheksandal faunamargil on lagrits |
| 23. septembril andis Eesti Post välja järjekordse margi suures ruutformaadis postimaksevahendite seeriast „Eesti fauna”. |
Raadiosaade „Keskkonnatelk” jätkub Vikerraadios |
„Keskkonnatelk” jätkab septembrist alates traditsioonilises stiilis looduse- ja keskkonnateemade arutamist ja uurimist Vikerraadios raadiomagasini „Huvitaja” ühe osana esmaspäeviti.
Saade on eetris esmaspäeviti kell 10.05–11.30 ja kordub teisipäeva öösel kell 1. Saatejuht on rahvusringhäälingu ajakirjanik Sven Paulus.
Raadiosaadet toetavad KIK ja MTÜ Ökokratt. |
Vancouver ootab nõuandeid, saamaks maailma kõige rohelisemaks linnaks |
Kanada linn Vancouver on seadnud väga ambitsioonika eesmärgi olla aastal 2020 maailma rohelisim linn.
See peaks tähendama, et enamik retki linnas tehakse siis jala, rattal või ühissõidukiga; et uued ehitised on n.-ö. süsinikneutraalsed ja vanu kohendatakse keskkonnahoidlikumaks; et iga linlase kodust on viie jalutusminuti kaugusel loodus- või roheala; et seal on praegusega võrreldes võrratult rohkem puid ja „rohelisi” töökohti, puhas õhk ja vesi, kohalik toit ning hoopis väiksem kasvuhoonegaaside heide.
Kummatigi ei pea vancouverlased ennast maailma targimateks inimesteks, vaid ootavad lähematel kuudel ideest huvitatud inimeste nõuandeid veebilehele http://talkgreentous.ca. |
Uskuge: ninasarviku sarvel pole raviomadusi! |
Teravmokk-ninasarvik (Diceros bicornis) on mõnegi eksperdi arvates hukuohu servale sattunud esmajoones seetõttu, et traditsioonilises meditsiinis on tema sarvele omistatud müstiline tervendamisvõime: küll aitavat sarvejahvatis palaviku, hallutsinatsioonide ja iivelduse, küll koguni „äranõidumise” vastu. Austraalia näitlejanna ja modell Elle Macpherson olevat hiljuti välja tulnud „teooriaga” sarvepuudri imepärasest mõjust nahale.
Juba aastaid tagasi on teadlased sarve põhjalikult analüüsinud. |
|
| summary EL 2010/10 |
|
|
The colourful beauties of the semi-coke hills
Mait Sepp, Margus Pensa, Aarne Luud ja Riina Vaht describe the current status, including the vegetation of the man-made landmark of the Ida-Viru County – soon the so-called Northeast Central Massif will gain a new appearance. The seven hilltops will soon be transformed into lower plains and cut off from the surrounding water cycle to prevent leakage of pollutants. |
|
| Ajalugu EL 2010/10 |
|
Eesti Loodus |
75 aastat tagasi
Möödunud sajandi lõpul uuriti balti päritoluga ostrakoode ka Saksamaal. Neid leidub nimelt rohkesti Ida-Preisimaal jääaegsetes, eriti Rootsi (Gotland) ja Eesti päritoluga rändkivides. |
|
| Raamatud EL 2010/10 |
|
Mida lätlased tegelikult loevad |
On vale arvata, et kriisi ajal loevad naabrid ainult santiime. Kui see nõnda oleks, püsiksid taimeraamatud Lätis palju kauem müügil.
Liigirikas denrofloora. |
Raamatud |
ATLAS FLORAE EUROPAEAE 15
DISTRIBUTION OF VASCULAR PLANTS IN EUROPE. ROSACEAE (RUBUS)
Toimetanud Arto Kurtto, Heinrich E. |
|
| In memoriam EL 2010/10 |
|
Vello Reeben |
Vello Reeben
12. märts 1931 – 4. |
Jüri Kärner |
Jüri Kärner
25. aprill 1940 – 25. |
|
| Teaduse ajalugu EL 2010/10 |
|
Gustav Vilbaste kirjatööde nimestik on leitud! |
Kommenteerib Vaike Hang:
Selle aasta Eesti Looduse märtsinumbris päriti, kus on Gustav Vilbaste bibliograafianimestik. Küsija sai hulga telefonikõnesid: kas see bibliograafia on juba leitud või kas on keegi otsimist tõsiselt alustanud?
Gustav Vilbaste (1885−1967) neljast lapsest kolmas Hele Vilbaste (sünd. |
|
| EL küsib EL 2010/10 |
|
Mida arvata ujuvsaarte mõjust loodusele ja ühiskonnale? |
Vastavad Ingmar Ott, Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi (EMÜ PKI) limnoloogiakeskuse professor, Helle Mäemets, EMÜ PKI limnoloogiakeskuse teadur ja Reet Laugaste, EMÜ PKI limnoloogiakeskuse vanemteadur
Kui püsisaared on järvedes mineraalsel pinnasel, siis ujuvsaared moodustuvad enamjaolt orgaanilisel pinnasel. Nad saavad tekkida vaid veekogu vananedes. |
|
| Veebivalvur EL 2010/10 |
|
Veebist leiab uusi õppematerjale |
Kesk-Läänemere Interreg IVA programmi 2007–2013 ja KIK-i projekti „Ühendades Läänemerd – COBWEB” raames on välja antud kaks veebist allalaetavat trükist.
Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK) on valminud aktiivõppe abimaterjal „Uurime ja avastame”. Selles sisalduvad kaks õppekavakohast programmi aitavad koolieelikutel ning esimese ja teise kooliastme õpilastel teha tutvust Läänemere ja kivimitega. |
Reggae-ansambel toetab päikeseenergiat |
Tervisekaitseühendus Partners In Health (PIH), päikeseenergeetikat ja traadita internetti arendav SELF (The Solar Electric Light Fund) ja Grammy võitnud reggae-rühm Steel Pulse esitlesid äsja ansambli solisti David Hindsi komponeeritud laulu „Hold On [4 Haiti]”, millega kogutav tulu annetatakse PIH-i Haitil asuva tervisekliiniku varustamiseks päikeseenergiaga.
Kliinik asub mägedes, kus elektriliine pole. Pärast Port-au-Prince’i maavärinat on kliiniku töökoormus suuresti kasvanud, kütust elektrigeneraatori jaoks aga napib. |
|
| Toimetaja veerg EL 2010/10 |
|
Kirde-Eesti saab uue näo |
| Kirde-Eesti tähendab enamiku inimeste jaoks ebameeldivat tööstusmaastikku, millega kaasneb rohkelt võõrast rahvast ja meie iseolemise ebakindlus. Kas Kirde-Eesti ehk Ida-Virumaa üldse on päris-Eesti? |
|
| Eesti mõisad EL 2010/10 |
|
Vaimõisa mõis ja park |
| Ehkki Vaimõisa pargis ei kasva erilisi haruldusi ega iidseid puid, kuulub ta looduskaitse alla oma terviklikkuse tõttu. Hästi on säilinud ka kogu mõisasüdame hoonekompleks, kuigi omanikke on sel varaklassitsistliku arhitektuuriga Raplamaa mõisal olnud omajagu. |
|
| Kroonika EL 2010/10 |
|
September: päikesepäevast päikesepäevani |
| 1. septembril naeratas peaaegu kogu Eestis kooliminejaile lahke ja soe päike. |
TÜ ajaloo muuseum näitab vanimaid laborinõusid |
| 15. septembril avati Tartu ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis näitus „Alkeemiast keemiani. |
Kuidas elada võimalikult jäätmevabalt |
Paljudes Euroopa riikides on 20.–28. novembril jäätmetekke vähendamise nädal, mille eesmärk on tutvustada tegevusi, mis aitavad jäätmeid vältida ja vähendada, ning rõhutada jäätmetekke vähendamise positiivset mõju keskkonnale.
Tänavune jäätmetekke vähendamise nädal on juba teine. |
Maavalla koda: fotovõistlus ja Hiie Sõbra otsing |
Maavalla koda on kolmandat korda välja kuulutanud kuvavõistluse ning otsib taas Hiie Sõbra aunimetuse kandidaate.
Hiie Sõbra tiitliga tunnustatakse neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud. Hiie Sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.
Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31. |
Ilmus Keskkonnahariduslehe uus number |
Keskkonnaameti väljaantava Keskkonnahariduslehe sügisnumbrist saab lugeda Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu rahastatava keskkonnahariduse süsteemi käivitumisest Eestis ning Tartu keskkonnahariduskeskuse ja TÜ loodusmuuseumi pakutavatest õppeprogrammidest.
Veel kirjutatakse lehes Ida-Virumaa õpetajate õuesõppeprogrammide koostamise koolitusest, Põlva ühisgümnaasiumi õppepäevadest ja -käikudest ning Tallinna keskkonnaameti osalusest rahvusvahelises projektis COBWEB, mille tulemusena on valminud arendavad lauamängud. Värske number pakub ka õuesõppe idee: „Tooted ja teenused, mida pakub puu”. |
Algas omaloominguvõistlus „Seigeldes looduse raamatus” |
| Kultuuriministeerium, Eesti kirjanduse selts, keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet kuulutasid 3. septembril välja loodusteemalise omaloominguvõistluse „Seigeldes looduse raamatus”. |
|
| Panin tähele EL 2010/10 |
|
Kirjumudil Loode-Saaremaalt |
| Eestile teadaolevalt teine kirjumudila (Gobiusculus flavescens Fabricius, 1779) isend püüti selle aasta 11. mail Loode-Saaremaalt Uudepanga lahest Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi katsepüügi käigus. |
|
| Seened EL 2010/10 |
|
Liibuva roostetoriku esmasleid Eestist |
| Tänavu septembris täiendasid riigimetsa majandamise keskuse metsakorraldajad Tartumaal Järvseljal oma teadmisi metsa vääriselupaikade kohta. Ürituse käigus tõi üks koolitajatest, kogenud metsakorraldaja Aivar Hallang, siinkirjutajale näha mõningaid puuseeni. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
