75 aastat tagasi

Möödunud sajandi lõpul uuriti balti päritoluga ostrakoode ka Saksamaal. Neid leidub nimelt rohkesti Ida-Preisimaal jääaegsetes, eriti Rootsi (Gotland) ja Eesti päritoluga rändkivides. Rändkivide uurijad tõid esile küll suure liikide hulga (ligi 100 liiki), kuid kirjeldused ja joonised on sageli puudulikud, eriti puudulik on aga rändmaterjali iseloomu tõttu nende ostrakoodide ja ostrakoodfaunade vanuse määramine. Nii on rändkivide kodumaal töötajal geoloogil vähe kasu erraatiliste ostrakoodide uurijate töödest. Ostrakoodid ise on aga usaldatavaid ja häid juhtkivistisi. Säärastena on neil ka praktiline väärtus, võimaldades orientatsiooni puurimistes, kus teiste fossiilide esinemine on väga juhuslik nende oma suuruse ja puuriproovide väiksuse tõttu. [Armin Öpik: Kukruse lademe ostrakoodidest 1935]

50 aastat tagasi

Eeldades, et rakett on võimeline arendama kiirust, mis on kuitahes lähedane valguse kiirusele, võib näidata, et raketis möödunud aeg (raketi omaaeg) osutub väiksemaks kui keskmine inimiga isegi väga kauge lennu puhul. Seejuures on huvitav märkida, et omaaeg on ligikaudu võrdeline kauguse logaritmiga. See tähendab seda, et näiteks lennuks tuhande valgusaasta kaugusele kulub ainult kolm korda rohkem omaaega kui lennuks kümne valgusaasta kaugusele ning lend miljoni valgusaasta kaugusele kestab vaid kaks korda niipalju, kuipalju kulub tuhande valgusaasta läbimiseks. [Paul Kard: Lendudest tähtede juurde, 1960]

25 aastat tagasi

Looduslikud ravivahendid leiavad üha rohkem kasutajaid. Kõik see on etnobotaanika ehk rahvataimeteaduse seisukohalt tähelepanuväärne, kuid erineb vanavaremate taimetarkusest niisama palju kui moodsa folkansambli viisid ja esitus kunagise külamuusiku lihtsast pilliloost.
Kultuur on paljulõimeline kude, milles põimub vana ja uus mitmesugustelt elualadelt. Taimealane rahvatarkus, mida õpetas hindama ja säilitama Gustav Vilbaste, on värvikamaid lõimi meie rahvakultuuris. Paljudel rahvastel, kel pole olnud oma Vilbastet, on seetõttu päästmatult kaotsi läinud ka taimetarkus kui oluline osa kunagisest elutundmisest ja maailmanägemisest. [Viktor Masing: Ajas vääristatult, 1985]