2010/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/10
Silmiktirt Eestis

Ajast aega on loodusuurijad vtnud ette pikki retki, et oma teadmisjanu rahuldada. Tihti tmbab teadlast kaugele maale sealse elustiku suur mitmekesisus ja vhene uuritus. See pakub ahvatleva vimaluse jdvustada oma nimi uute liikide esmakirjeldajana. Mnikord juhtub uusi liike nimetades eksitusi, sest uurijale ei ole kik vra maa kohta kirjapandu tuntud. Aga see, et teisel pool maakera kirjeldatud putukas tuleb teadlasele lausa koju jrele, on sootuks haruldane.

Lugu sai alguse aastakmneid tagasi, kui putukahuviline poiss Juhan Vilbaste otsustas hakata tsisemalt tsikaadilisi uurima. Nukogude Liidu kodanikuna ei olnud tal vimalik kia kaugetel troopilistel maadel, kus loodus kihab tsikaadidest. Seevastu sai uurida kike seda, mis ji tohutu kodumaa piiresse: Arktikast kuni subtroopiliste aladeni. Nii seadiski noor energiline teadlane sihiks selgitada vlja sellel alal elavad tsikaadiliigid. Aastate jooksul kis ta peaaegu kigis Nukogude Liidu ala loodusvndites. Nende ekspeditsioonide phjal on ta kirjutanud mitu monograafilist levaadet, mis on saanud tuntuks kogu maailmas ja jnud kolleegide oluliseks tvahendiks tnapevani.

Pikame nd korraks tagasi Eestimaale. Kodumbruses ja parkides rmustavad meid oma tiheda lehestiku ja ite iluga sirelid. Sireleid hinnatakse, sest neil on vhe kahjustajaid ja nii psivad nad kogu suve kaunid rohelised. Oleme siiski harjunud, et mnel aastal muutuvad sireli lehed suve keskel pruuniks ning psad ei ne enam kenad vlja. Lhemalt uurides neme, et sireli lehed on seest nsaks sdud nsusest leiame vikese liblika sireli keerukoi rviku.
Viimasel ajal on aga ungari sirelile (# 1) ja tema lhisugulastele ilmunud uut sorti kahjustaja, mis ei sarnane eelmisega. Lehtedele tekivad vikesed heledad tpid, hiljem laigud ning viimaks muutuvad kahjustatud lehed tervenisti heledamaks ja eriti servadest kollakamaks (# 2). Kui sirelipsa oksi puudutada vi lihtsalt lhemale minna, tuseb lehtedelt lendu kmneid vi isegi sadu vikesi putukaid. Nemad ongi lehtede kolletumise phjustajad. Tegemist on vaevalt mne millimeetri pikkuste ja sna vrvikirevate olenditega (# 3, 4). Kes need on? Miks on nad nii ootamatult hakanud sireleid kahjustama? Milline seos on neil Juhan Vilbastega?

Kui Juhan Vilbaste hakkas tsikaadilisi uurima, siis ei meeldinud talle see nimetus ja ta mtles vlja uue, eesti keelele kohasema tirt, mitmuses tirdid. Niisiis, tirdiuurija Juhan Vilbaste pdis 1961. aastal Kaug-Itta Primorje kraisse korraldatud ekspeditsioonil harilikult lodjapuult he huvitava isase tirdi. Kodus loomakest lhemalt uurides leidis ta, et sellist liiki pole veel keegi enne kirjeldanud. Oma raamatus [4] kirjeldas ta liigi kui Dicraneura maculosa. 1970. aastal eraldas Georgi Anufriev selle liigi omaette perekonda Vilbasteana [5].
Tegelikult tundis teadus seda olendit siiski juba ligi pool sajandit varem. Nimelt oli Soome entomoloog Y. Vorentaus 1917. aastal pdnud sama koha lhedalt he emase tirdi, kellele Rootsi entomoloog Hkan Lindberg pani 1929. aastal nimeks Dicraneura oculata [2]. Juba 1931. aastal eraldas selle liigi omaette perekonda Alebroides Jaapani tsikadoloog Shonen Matsumura. 1932. aastal kirjeldas seesama Matsumura veel he uue liigi Igutettix pulverosus.
Alles 1993. aastal seostas vene entomoloog Irena Dworakowska [1] kik need andmed omavahel ja leidis, et uute perekondade Vilbasteana ja Igutettix kirjeldamise aluseks olev liik on sama. Seega laltoodut lhidalt kokku vttes: Dicraneura oculata Lindberg, 1929 = Igutettix pulverosus Matsumura, 1932 = Dicraneura maculosa Vilbaste, 1968. Ning perekond Alebroides Matsumura, 1931, = Igutettix Matsumura, 1932 = Vilbasteana Anufriev, 1970.
Juhan Vilbaste oli tuntud kui loomadele eestikeelsete nimetuste vljamtleja. Enda kirjeldatud liigile ta aga omakeelset nimetust ei pannud. Phjus on loogiline: tegemist oli le 10 000 km kaugusel elava vhelevinud putukaga.
Praegu, mitukmmend aastat hiljem on aga juhtunud midagi kummalist. Eelkirjeldatud uus sirelikahjur pole osutunud kellekski muuks kui sellekssamaks omajagu segadust klvanud Kaug-Ida tirdiks.
Nd on vaja teda kuidagi nimetada. Et Juhan Vilbaste on juba mnda aega tagasi meie hulgast lahkunud, ei saa ta ristsetel osaleda. Pakun liigile eestikeelseks nimetuseks silmiktirt, nii nagu esmakirjeldaja seda ngi (oculata = ld. silma-, silmaline), kuigi Vilbaste nimetus oli veidi teistsugune (maculosa = ld. tpiline, tpiga).

Enne kui vtame vaatluse alla silmiktirdi, paar sna tirtidest ldiselt. Tirdid on putukamaailmas lhemalt sugulased lehetide, lehekirpude, kariliste ja lutikatega: kogu see seltskond kuulub seltsi nokalised. Varem on tirte paigutatud viksemasse seltsi sarnastiivalised, omaette alamseltsina tsikaadilised ehk tirdilised. Vib elda, et heal lapsel mitu nime.
Eesti tirdid on enamasti vikesed rohekat tooni kiilja kehaga olendid, kelle tagajalad on kujunenud hppejalgadeks. Nii hppavad nad lehelt lehele ning toituvad taimemahlast. Lastele, kelle pilk on tiskasvanud inimese omast tunduvalt madalamal, meeldib tirte npuga puudutada ja tunda rmu sellest, kuidas vike putukas pika hppega vaatevljast kaob.
Tirdiliigid on tuntud mono- vi oligofaagidena, s.t. iga liik kasutab toiduks ainult ht vi paari suguluses olevat taimeliiki. Mujal maailmas on tirdid tuntud tsikaadide nime all, paljud liigid on taimekahjurid, aga ka head, mnikord kll sna ttud lauljad. Nende laulu kuuleme lunamaades siti. Eesti tirdid, keda on umbes 350 liiki, aga inimkrvale kuuldavat heli ei tekita ning torkavad vhe silma. Enamik liike on vaid kahe-kolme millimeetri, ksikud kuni kuue millimeetri pikkused.

Silmiktirt kuulub lehetirtlaste sugukonda ning elab philiselt sirelil. Selle puududes vib ta toituda veel saarel: saar on sireli lhisugulane, mlemad kuuluvad lipuuliste sugukonda.
Oma algkodus Kaug-Idas elab silmiktirt heitlehistes mgimetsades, kus kasvab tema philine toidutaim amuuri sirel. 1984. aastal mrgati seda putukaliiki esimest korda Moskvas hes aias kasvaval prsia sirelil. Mne aasta prast oli liik seal kandis juba vga tavaline, ta oli kolinud ka harilikule sirelile. 2002. aastal leiti liik juba Soomest [3]. Ilmselt oli ta sinna saabunud inimese abil, kultuurtaimede istikutega. Jrgmistel aastatel selgus, et liik on levinud enam-vhem kogu Luna-Soomes.

Kunas ja kuidas see putukas Eestisse judis, ei ole kuigi tpselt teada. Tallinna botaanikaaias mrgati teda 2002. aastal. Olev Abneri suulistel andmetel on hiljem seda liiki nhtud mitmes kohas mujal Tallinna linnas ja Haapsalus. Tnavu olen silmiktirte kohanud mitmel pool Luna-Eestis: Tartus, Elvas, Otepl ja Valgas. Seega ei ole vimatu, et liik on juba judnud ka Ltisse.

Silmiktirdi tunneb kergesti ra tiiva eesservas paikneva silmataolise, veidi sinakalt helkiva laigu jrgi. ratundmist raskendab putuka viksus: pikkuseks on mdetud 4,75,1 mm. Kui enamik Eesti tirte on rohelised, siis selle liigi vrvigamma on rikkalikum, nagu soojade maade putukatel sageli. Pea on silmiktirdil helekollane, kahe musta tpiga laubal, tiivad rohekasoranid, kohati mustaga mrdunud; lisaks liigitunnuseks olev silmlaik.

Silmiktirdi eluringi ei ole Eestis uuritud, kuid ht-teist on teada Soomest [3]. Emasputukas muneb sgisel sireli jrgmise aasta lehtede pungadele, kus munad talvituvad. Vastsed kooruvad Soome vaatluste phjal juuni algul: Luna-Eestis viks koorumine olla veidi varasem. Esimesed tiskasvanud ilmuvad jaanipeva paiku ja neid vib kohata juuli keskpaigani. Esimese plvkonna emased munevad sirelilehe keskroole.
Uued vastsed kooruvad augusti alguses. Seega vib teise plvkonna valmikuid leida septembri algusest kuni oktoobrini. Kik teise plvkonna vastsed ei jua sgisel oma arengut lpetada ja jvad mahakukkunud lehtede alla. Kas nad talve le elavad ja kevadel edasi arenevad, ei ole veel vlja selgitatud: arvatavasti nad pigem hukkuvad.
Kevadel koorunud vastsed toituvad lehe alakljel, lehe keskroo lhedal, jttes sinna arvukalt juba eespool kne all olnud valkjaid laigukesi. Need tekivad lehe kudedesse tekitatud augukeste mber. Judnud eelviimasesse vi viimasesse vastsestaadiumisse, siirduvad vastsed lehe serva, sestap kolletuvadki leheservad tugevamini (# 2). Tenoliselt on varasemad vastsejrgud lehe keskosa rakke juba niivrd kahjustanud, et sealt on raske taimemahla ktte saada: see vibki ajendada vastseid kohta vahetama.
Kuid philiselt ilmnevad sirelilehtede kahjustused siiski hilissuvel ja sgisel. Tirtide arvukus suureneb ju suve jooksul pidevalt, olles suurim ilmselt augusti alguses, kui koorub vastsete teine plvkond.
On thele pandud, et silmiktirt eelistab karvase lehe alakljega, nn. Syringa villosa rhma sireliliike, nagu ungari sirel (Syringa josikaea; # 1) ja selle hbriid prsia sirel S. x henryi (= S. josikaea x villosa), aga ka S. reticulata ja S. reflexa. Seevastu harilik sirel (S. vulgaris), mille lehe alaklg on karvadeta, talle ei meeldi. Moskvas ja Tartus tehtud vaatlused nitavad siiski, et vhearvukalt elutseb silmiktirte ka harilikul sirelil, ennekike varjus kasvavatel psastel, kuid kahjustuspilt on tagasihoidlik (# 5).
Silmiktirte kohatakse muudelgi taimedel sirelite mbruses. Et neid on leitud toitumas ka harilikul saarel, siis psiks asurkond meie looduses ilmselt ka sel juhul, kui tirte kultuursirelitel agaralt trjuma hakataks. Vaatlused Soomes on nidanud, et putukate tegevus sirelitele vga halvasti ei mju: lehel jb piisavalt kahjustamata pinda. Iseasi on muidugi kahju sireli vlimusele. Eestis on seda liiki mrgatud kahjurina ka lipuuliste hulka kuuluval hekitaimel harilikul ligustril (Ligustrum vulgare).

Milline viks olla silmiktirdi tulevik meie aladel, on raske elda. Eks aastad nita. Arvatakse, et liigi levikut meie mail on soodustanud viimase aastakmne soojad sgised, mis vimaldasid kahjuri teisel plvkonnal arengu lpetada. Kui aga mnel aastal saabuvad klmad vara, on tenoline, et teine plvkond hvib, judmata muneda. Nii vib kogu asurkond vlja surra.
Lpetuseks nagu ikka leskutse asjast huvitatutele. Vaadake oma sirelid le ja kui nete piltidel kujutatud kahjurit vi iseloomulikku kahjustust, palun teatage aadressil: Mati Martin, Tartu likooli zooloogia osakond, Vanemuise 46, 51014 Tartu, vi meiliaadressil mati.martin@ut.ee. Nii saame kik koos jtkata Juhan Vibaste td Eesti tirtide uurimisel.

1. Dworakowska, Irena 1993. Fusiplata Ahmed and some other Dikraneurini (Insecta, Auchenorrhyncha, Cicadellidae: Typhlocybinae). Entomologische Abhandlungen 55 (2): 97139.
2. Lindberg, Hkan 1929. Zur Kenntnis der ostasiatische Homopteren. Weitere Ergebnisse einer von Y. Wuorentaus im Jahre 1917 unternommenen Forschungsreise. Acta Soc. Fauna Flora Fennica 58.
3. Sderman, Guy 2005. The east-Palearctic leafhopper Igutettix oculatus (Lindb.) in Finland morphology, phenology and feeding. Beitrge zur Zikadenkunde 8: 104.
4. Вильбасте, Юхан 1968. К фауне цикадовых Приморского края. Валгус, Таллин
5. Ануфриев, Георги; Емельянов Александр 1988. Определитель насекомых Дальнего Востока СССР. Том 2: Равнокрылые и полужесткокрылые. Наука, Ленинград: 12495.

Mati Martin (1951) on zooloog, ttab Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudis.



Mati Martin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet