2010/10



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/10
Vastandliku laukapuu varjatum ja helgem pool

Eri puuliigid on inimajaloo vltel plvinud erisuguseid hinnanguid. Seekordse aasta puu hariliku toominga botaanilise sugulase laukapuu kohta on need sageli rmustesse kalduvad, andes kokku suisa vastandliku kujutelma.

Laukapuu paheline pool. Rohkete juurevsude tttu moodustab laukapuu tihedaid looduslikke tihnikuid, mida on raske vi peaaegu vimatu lbida. Juurevsude judus teke piirab ndisajal ka laukapuude laialdast tarvitust hekitaimena.
Teravad tugevad astlad takistavad samuti laukapuu padrikus liikumist. Nnda on mistetav, miks varajasel keskajal levis ha enam uskumus, et laukapuul on midagi vaja varjata. Muide, astlad kajastuvad ka laukapuu teadusnimetuses (Prunus spinosa): ladinakeelne spinosa thendabki astlaline.
Veelgi enam, paljudes laukapuu loodusliku leviku phipiirkondades Kesk- ja Luna-Euroopas anti keskajal laukapuule sellised nimetused, mis hendavad teda otseselt elu varjupoolega, niteks surma ja allilmaga. Just astelde tttu hakati knealust puud seostama nidadega, kes videtavalt kasutasid musta maagia riituste puhul selle puu eri osi.

Kaugeleulatuvate vruskumuste tttu usuti mnel pool koguni seda, et saatan ise torkivat laukapuu asteldega oma jrgijaile mrke. Loomulikult svendasid sellised kuuldused tavainimeste paanilist hirmu laukapuude ees ja nende hvitamise parimaks vahendiks peeti pletamist. Hispaania inkvisiitorid leidsid, et kurja tuleb karistada kurjaga. Nidade pletamiseks valmistatud tuleriit sisaldas tihti laukapuud. Nii sai korraga vabaneda lausa kahest ohust ning maksta kurjusele ktte tema oma relvadega.
Leebemates oludes lasti tlikad laukapuud lihtsalt hvitada. Saksamaal Brandenburgis kasvanud suur laukapuu meelitas nii vaatamisvrsusena kui ka maagiliste rituaalide teostusobjektina 17. sajandil ligi hulgaliselt inimesi. 1683. aasta novembris kskis kohalik hertsog Friedrich Wilhelm puu lihtsalt maha raiuda, phjendades oma tegu ebausukommete piiramisega. Panuse lokkava ebausu vimendamiseks andis ka laukapuu eri osade kontrastsus. Varakevadise itsemise jrjel moodustunud valged ied, okste tume koor ning punakas vedelik, mis murdumiskohtadelt vlja immitses, viis kiiresti mtted musta ja valge vastandlikele pooltele, mida sidus punane veri.

Ka laukapuu viljad ei ratanud neid tarbivates kahejalgsetes erilist usaldust. Esimene probleem tekkis nende maitsega, mis parkainete ja hapete rohkuse tttu on kombinatsioon hapust ja mrkjast maigust, mida vimendab tugevalt kootav toime limaskestadele. Ndisaja teadmiste valguses on teada seegi fakt, et luustunud seemnes leidub piisavalt amgdaliini, millest lagunemisel vabaneb mrgine sinihape.

Laukapuu heledam pool. Siingi saab alustada maagiast. Enne keskaega pidasid paljud loodusrahvad laukapuud taimeks, mis pakkus maagilist kaitset halbade judude vastu. Niteks usuti tsimeeli, et ringikihutavaid leloomulike vimetega olendeid saab kige paremini trjuda astlaliste laukapuuokstega.
Nendes piirkondades, kus puude kultus oli rohkem arenenud, peeti laukapuud lausa vahemeheks kahe vastandliku pooluse, niteks valguse ja pimeduse, elu ja surma vahel. Ida-Euroopa aladel elanud rahvastel oli levinud usk tema tervendavasse jusse. Mnel pool Euroopas oli kombeks punuda uue aasta alguses laukapuuokstest prjad, need pletati ja tuhk klvati pldudele, et saada suuremat saaki.
Hoopis rohkem kui taimemaagia on inimesi huvitanud laukapuu kasutusvimalused. Siingi on mitu tahku, esmajrjekorras teeme juttu tarvitusest tarbepuiduna. Ehkki knealusele puuliigile ei ole omane kuigi suur jmeduskasv, saab punakaspruuni vrvusega, kva ja vastupidavat puitu edukalt kasutada tislerits. Anglosaksi kultuuriruumis on ammust aega levinud laukapuust jalutuskeppide vi peenikeste lginuiade valmistamine.
Intensiivse punaka vrvusega kontsentreeritud puuvedelikku on iidsetel aegadel pruugitud tindi aseainena ksikirjade kirjutamisel. Iluaianduses saab loo nimitegelast rakendada iluhekkidena, mis suuremaks sirgudes tidavad ka piiristava elavtara otstarvet. ksikisendina eelistatakse kasvatada kauneid tidisielisi sorte, mille itel ja sgislehtedel on punakas vrvus.
Varakevadel saab laukapuu oksi soojas kiiresti ajatada, nii et esmalt puhkevad just iepungad. Ploomide aretusts on laukapuud kasutatud eri liikide vaheliste hbriidide saamiseks. Neist ajalooliselt tuntum on kreegipuu. Samuti on ilmastikuoludele suhteliselt vastupidavat laukapuud pruugitud pookealuse rollis, kuhu on proovitud sobitada nii ksikuid eri ploomisorte kui ka teisi luuviljalisi (aprikoose, virsikuid). Paraku tekitab probleeme nii kiire juurevsude moodustumine kui ka vheste ploomisortide areng sellisel pookealusel.

Laukapuu andide tarvitus. Siin saab eristada kahte tasandit: kasutus otsese toidupoolisena ja raviotstarbel. Kige rohkem pruugitakse toiduks ikkagi loo peategelase vilju. Looduslike puude viljad jvad vikseks (pikkus 710 mm ja lbimt 1015 mm), samuti ei hiilga nad massiga nende tagasihoidlik raskus ei soodusta isegi rippumist viljavarre kljes.
Lisaks on vilju raske koguda (torkivad astlad, viljade viksus, vrdlemisi kehv saagikus) ja nende maitsegi pole kige isuratavam. Isegi tiskpsetel viljadel on raske luuseemet viljalihast eraldada ning viljaliha on suhteliselt kasinalt. Vrvuselt on valminud viljad tumedad ja neid katab kerge vahakirme.
Ometi on phjamaades neid vilju korjatud ja toiduks pruugitud lausa aastasadade vltel. Miks siis ometi? ks phjus on kindlasti phjamaade looduslike olude viljanappus, mis soosis peaaegu kikide sgiklblike viljade kasutamist. Teist selgitust peame otsima laukapuu viljade biokeemilisest koostisest. Nimelt on nendes viljades rohkelt askorbiinhapet ehk vitamiini C. Sajandeid tagasi, kui skorbuut oli inimeste seas sage, pstis just vitamiinirohkete viljade pruukimine. Pealegi silisid need viljad isegi looduses kaua, kusjuures mdukas klmanpistus muutis viljade maigu talutavaks.
Ammune mahlategu kis lihtsalt: purustatud viljad tnni ja neile kas kuum vi klm vesi peale. Esimesel juhul saadi mahl kiiremini ktte, teise variandi korral tuli lausa mitu ndalat oodata. Mlemal juhul oli vaja viljaliha jnused ja luuseemned vlja kurnata. Kasu ligati ka parkainete rohkusest: nende kootava toime tttu limaskestadele sai ravida seedekulgla eri osade (suunest soolestiku lpuni) haigusi.
Ndisajal kasutatakse laukapuu vilju keedise, kompoti, tarretise, siirupi, mahla, veini, veinidika, likri jms. tooraine (krval)osisena, mille puhul on phirhk kaunil vrvusel ja eriprasel maitsel. Tsi, suhkruga ei tasu mitte mingil juhul koonerdada ning eri maitsestajate lisamine on retseptides igati teretulnud.
Enim pruugitakse laukapuu ande siiski rahvuslike likride koostisosana, leotades rohkem vi vhem ettevalmistatud vilju (poolitatud, lbitorgitud jne.) mduka vi keskmise kangusega etanooli vesilahuses. Inglismaal on levinud 1530% alkoholisisaldusega Sloe gin, mille maitsestamiseks lisatakse kaneeli ja mandliessentsi.
Saksa kultuuriruumi maades on vastavad joogid Schlehenfeuer vi Schlehenlikr kangusega ligi 38%; tuntud on ka rummiphine variant. Itaalias on analoogmrjuke Bargnolino alkoholisisaldusega 4045%, Hispaanias jllegi Pacharan vi Patxaran, mille alkoholikogus jb vahemikku 2530%, kusjuures maitseainena lisatakse joogile aniisi. Laukapuu likride trumpideks on kaunis vrvus ja eriline maitse.
Maitsestamise otstarbel on laukapuu vilju lisatud ka lledele, kuid kindlat maitselut pole siiski kujunenud. Tdeldud, tavaliselt marineeritud, harvem hapendatud tervikvilju on kasutatud ka oliivide aseainena. Vlimuselt nad isegi sobivad sellesse rolli, kuid biokeemiliselt koostiselt pole erilist sarnasust, eelkige lide tasandil.
Loomulikult leidub laukapuu andide viljalihas ka energiarikkaid toitaineid, nagu suhkruid ja orgaanilisi happeid, samuti nii vees lahustuvaid kiudaineid (pektiinid) kui ka nende vees lahustumatuid kaaslasi (tselluloosid). Ehkki viljade 79-protsendine suhkrusisaldus on tiesti arvestatav, varjutavad orgaanilised happed (23%) ja parkaineid (1,52%) selle peaaegu tielikult.

Laukapuu tervendaja rollis. Loo nimitegelase raviomadusi tundsid, hindasid ja kasutasid juba antiikse Kreeka ja Rooma ravitsejad. 17. sajandil levis phjamaades uskumus, et hea khuhdade ravimi saab lle ja laukapuu viljade mahla segust. Enim on lbi aegade pruugitud leheteed, mille vooruseks peetakse rohket vitamiin C sisaldust. Nii lehtedest kui ka itest valmistatud teel on mjus vett vljutav toime, samuti kiirendavad need joogid ainevahetust. Ainult itest keedetud teed kasutatakse lahtistajana. Laukapuu itest ja viljade koostisosadest tehakse aroomikat essentsi.
Eestis kasvavad looduslikud laukapuud talviti leebe merelise kliima mjusfris eesktt Saaremaa eri paikkondades ja Vike-Pakri saarel. Looduslikud laukapuud on meil kaitse all II kategooria liigina. Laukapuid kasvatatakse ka koduaedades, ennekike kauni vlimuse tttu ja hekitaimena.

1. Hageneder, Fred 2006. Puud on tarkusekandjad. Sinisukk, Tallinn.
2. Kruus, Kalle 2009. Laukapuu aed-ploomipuu esivanem. Aed (september): 1819.
3. Otspere, Urmas 2003. Joogiraamat srav kuld klaasis. Kentaur, Tallinn.
4. Piir, Robert 1998. Laukapuu meie ainus looduslik ploomiliik. Eesti Loodus 49 (9): 353.
5. Rautavaara, Toivo 1998. Kuidas meie taimi kasutada. Sinisukk, Tallinn.
6. Slipher, Beate 2007. Korja loodusest sdavaid taimi. Varrak, Tallinn.
7. van Wyk, Ben-Erik 2005. Food plants of the world: an illustrated guide. Timber Press, Portland.

Urmas Kokassaar (1963) on Tartu likooli ldbioloogia ppejud. Biokeemikuna avaldanud rohkesti artikleid toidu ja toitumise teemal.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet