Oktoobri esimesel ja teisel nädalal said teatavaks nobelistid.
4. oktoobril teatati, et Karolinska instituudi Nobeli-komisjon on meditsiini alal seekord esile tõstnud 1925. aastal Manchesteris sündinud Briti teadlase Robert G. Edwardsi „in vitro viljastamise arenduse eest”. Läinud sajandi 50-ndatel alustatud kunstliku viljastamise uuringute tõttu sai võimalikuks esimese katseklaasilapse sünd 25. juulil 1978. Nõnda võisid järeltulijaid saada ka viljatuiks peetud. Nüüd on sel moel ilmale tulnud umbes neli miljonit inimest, kellest paljudel endal on lapsed.
Kaks järgmist preemiat, 5. oktoobril avalikustatud füüsika- ja 6. oktoobril teatatud keemiaauhinna määrab traditsiooniliselt kuninglik Rootsi teaduste akadeemia.
Füüsikas leidis seekord tunnustust värske teadussaavutus: imeõhuke, rohkete kasutusvõimalustega materjal grafeen. Selle avastajad on Vene päritolu, aga Manchesteri ülikoolis töötavad Andre Geim (sünd. 1958 Sotðis) ja Konstantin Novoselov (1974, Niþni Tagil). Grafeen kujutab endast ainult ühe aatomi paksust süsinikukilet, mis juhib suurepäraselt elektrit ja soojust, on peaaegu läbipaistev, samas aga ülimalt tihe. Mehed on koostööd teinud pikki aastaid: Geim oli Novoselovi juhendaja veel siis, kui viimane tegi Hollandis oma doktoritööd. Mõlemad saavad poole preemiasummast, 10 miljonist Rootsi kroonist.
Pole just tavaline, et nobelistiks saab alles 36-aastane teadlane. Siiski pole Novoselov kaugeltki noorim seniste laureaatide pikas reas: 1915. aastal sai koos isaga füüsikaauhinna 25-aastane Lawrence Bragg.
Keemias läheb preemia nagu mullugi jagamisele kolme uurija vahel. Selle saavad võrdsetes osades jaapanlased Akira Suzuki (sünd. 1930) ja USA-s töötav Ei-ichi Negishi (1935) ning ameeriklane Richard F. Heck (1931) tööde eest pallaadium-katalüüsitud ristkondensatsiooni alal orgaanilises sünteesis.
Kirjanduspreemia saab seekord Peruu kirjanik Mario Vargas Llosa, rahupreemia Hiina inimõiguslane Liu Xiaobo, majanduspreemia jagavad ameeriklased Peter A. Diamond ja Dale T. Mortensen ning Christopher A. Pissarides Inglismaalt.
Kuningas Carl XVI Gustaf annab preemiad tavapäraselt üle Alfred Nobeli surma-aastapäeval 10. detsembril Stockholmi kontserdimajas.