2010/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2010/11 | SISUKORD
Eesti looduskaitse 100 EL 2010/11

Linnumunad ja Eesti looduskaitse
Kuidas on need omavahel seotud? Vga otseselt.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Snumid EL 2010/11

    Andres Metspalu valiti Tartu teerajajate sekka
    22. oktoobril veti Tartu Tasku rikeskuse krval kate Teerajajate allee neljalt esimeselt pronksi astutud jljepaarilt.
    Kolm astujat valis vlja rii rahvalt laekunud ettepanekute alusel, neljas selgus internetihletusel Tartu Postimehe veebilehel.
  • Loe lähemalt...

  • Rein Veskime plvis teadusajakirjanduse elutpreemia
    28.29. oktoobril Tallinnas Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses peetud teadusmeedia konverentsil Teadusrikkuse levialas osales paarsada huvilist: teadlasi, ajakirjanikke, pressiesindajaid, lipilasi, petajaid.
    Konverents oli jrg kahe eelmise aasta konverentsidele, mis kandsid nimetusi Teadus tumm vi tummine? ja Bermuda kolmnurk.
  • Loe lähemalt...

  • Selgunud on jrjekordsed Nobeli preemiate saajad
    Oktoobri esimesel ja teisel ndalal said teatavaks nobelistid.
    4. oktoobril teatati, et Karolinska instituudi Nobeli-komisjon on meditsiini alal seekord esile tstnud 1925.
  • Loe lähemalt...

  • Kus elavad suurimad haruldused
    Liigikaitsehendus Alliance for Zero Extinction (AZE) esitles 20. oktoobril Nagoyas elurikkuse konventsiooni konverentsil uuendatud andmekogu 587 paigast, kus elab 920 maailma enim ohustatud liiki.
    AZE hendab 68 liigikaitseorganisatsiooni 20 riigist.
  • Loe lähemalt...

  • Kaugujuja krvaal
    Ameerika bioloogi Peter Stevicki trhm on ajakirjas Biology Letters kirjutanud imetajate kaugujumise maailmarekordist: emane krvaal (Megaptera novaeangliae) ujus Brasiilia ranniku lhedalt Madagaskari vetesse ehk lbis 10 000 kilomeetrit.
    Loom nnestus kindlaks teha tnu eritunnustele, mille phjal ta on kantud numbri 1363 all Antarktika krvaalade kataloogi. Esmalt theldati teda koos paarilisega Brasiilia ranniku lhedal, kaks aastat hiljem pildistati aga vaalavaatluslaevalt Madagaskari piirkonnas.
    Krvaalad on tuntud pikamaaujujad: rndel toitumis- ja sigimispaiga vahel lbivad nad regulaarselt 5000 kilomeetrit.
  • Loe lähemalt...

  • Ilmunud on margid harivesilikuga
    Kogu maailmas on pikki aastaid vlja antud neljamargilisi maailma looduse fondi WWF pandaembleemi kandvaid marke kaitsealuste liikidega. Eestis on esimene selline sari, lendoravamargid, ilmunud 1994.
  • Loe lähemalt...

  • Earthworks: metallitootjad on vastutustundetud
    USA keskkonnaorganisatsioon Earthworks ksitleb maardlaarendustest inimestele ja keskkonnale tulenevaid ohte. 5.
  • Loe lähemalt...

  • Kas on eetiline teha mammutikihvadest ehteid
    Rahvusvahelise looduskaitseliidu IUCN andmetel on mammutikihvade kaevandamine Venemaal kiiresti kasvav ri; Siberi tundrate mammuti massihaudadest rndavat igal aastal 60 tonni iidset luud Hiinasse, maailma suurima elevandiluuturuga riiki.
    Mammutiluu on elevandiluust tublisti hinnalisem. Samas peetakse mammutiluukaubandust eetiliseks alternatiiviks illegaalsele elevandikihvarile.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Ajalugu EL 2010/11

    Eesti Loodus
    75 aastat tagasi

    Et seda kultuurpagejat hiigellindu pesitsejana meil tulevikuks jdvustada, astusime sidemesse filmiinspektor hr. A.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud EL 2010/11

    Raamatud
    POODI KALALE. EPP MIHKELS.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Panin thele EL 2010/11

    Veider saak
    Eesti Looduse lugeja Priidu Aardam pdis Saaremaalt Kakunast kummalise ninamikuga haugi ning tundis huvi, kuidas srane omapra vis tekkida. Kas ehk on haug kunagi nina pihta saanud?

    Kommenteerib ihtoloog Tiit Paaver:

    Lualuude alaareng, nn.
  • Loe lähemalt...

  • Huntahven, uus kalaliik Eesti faunas
    Eesti kalade nimestikku on lisandunud uus liik. Nimelt tabati tnavu suve teisel poolel meie merevetest kahel korral huntahven (Dicentrarchus labrax).
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kaitsealad EL 2010/11

    Smeri hoiuala
    Prnumaal Varbla vallas Matsi ja Saulepi klas asuv Smeri hoiuala hoiab Phja-Prnumaale iseloomulikku rannikumaastikku: Smeri poolsaare rannaniite, kadastikke, loopealseid ja rannikulukaid ning sealset elustikku. Vaid 360 hektari suurune ala ei ole loodusvrtuste poolest kuigi harukordne, kuid piirnedes idast Raespa hoiualaga ning mere poolt Prnu lahe hoiualaga, on see osa olulisest kaitsekorralduslikust tervikust.

    Smeri poolsaare rannikuala kaitsevrtusele juhiti esimest korda thelepanu 1990.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artikkel EL 2010/11

    Richard Maack ja tema pritolu
    Richard Maacki snnist mdub tnavu 185 aastat. Viimati on Eesti Looduses temast pikemalt kirjutanud Endel Varep 35 aastat tagasi [4].
  • Loe lähemalt...

  • Richard Maack − mutrike Vene imperiaalse ekspansiooni masinavrgis?
    Richard Maacki ekspeditsioonid Amuurimaale (1855) ja Ussuuri je orgu (1859) illustreerivad tollele perioodile iseloomulikku seost imperialistliku ekspansiooni ja teaduslike uurimisreiside vahel. Pole juhuslik, et Amuuri- ja Ussuurimaa liideti Vene impeeriumiga varsti prast seda, kui Maack oli neis piirkondades rnnanud.
  • Loe lähemalt...

  • Saimaa hlged ja nende klubi
    Tnavu juuni keskel leidis tee Eestisse Saimaa hlgeklubi. Tuldi peamiselt selleks, et heita pilk hljestele Lne-Eesti saartel.
  • Loe lähemalt...

  • Miti kruusakarjrid rikuvad Otep krgustiku loodusmaastikku
    Vahetult Otep looduspargi klje all, Palupera vallas laiutavad Miti kruusakarjrid, kahjustades oluliselt siinset loodusmaastikku. Kohalikke elanikke ja looduses viibijaid hirib tolm ja pidev mra, samuti on kaevandusala heakorrastamata.

    Ent siiasamasse, Otep krgustiku phja- ja loodenlvadele, on kavas rajada uusi, veelgi suuremaid kruusakarjre.
  • Loe lähemalt...

  • Kust prineb sna puisniit?
    Puisniit on kahtlemata ks Eesti looduse visiitkaarte. Puisniite uurivad paljud koloogid ja maastikuteadlased.
  • Loe lähemalt...

  • Kauge ja hinnaline eksoot meie phklivalikus
    Eesti phklilettidelt leiab nii vikseid kui ka suuri, odavamaid ja kallimaid, tuntud ja vhem tuntud saadusi. Mitmes mttes omaprane nende hulgas on makadaamia kauge klaline Austraaliast.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti esimene geopark asub Loode-Eestis
    Mdunud on ligi pool aastat Baltimaade esimese geopargi asutamisest Loode-Eestis. Unikaalne geopark hlmab tosin kaitseala ja kogu Balti klindi osa Harkust Haapsaluni.

    MT Pakri looduskeskuse ldkoosolekul 2.
  • Loe lähemalt...

  • Kiviaiad − kultuuriprand ja elupaik
    Kiviaiad on iidne kultuuriprand Eesti maastikes. Peale esteetilise vrtuse ja silmailu pakuvad nad vga hid elupaiku mitut liiki taimedele, putukatele ja lindudele.
  • Loe lähemalt...

  • Endel Varep taas Prnus koolis
    Tnavu 3. septembril mdus 95 aastat mitmeklgse teadlase, tuntud looduskaitsja ja hinnatud petaja geograafiaprofessor Endel Varepi snnist.
  • Loe lähemalt...

  • Mkoloog Valter Prtelpoeg 110
    Mdunud sajandi 60. aastatel paelus hilissgisel Tartus Toomemel kndijate thelepanu mees, kes roobitses midagi rehaga Vana Anatoomikumi ees kasvavatelt lehtpuudelt.
  • Loe lähemalt...

  • Heino Toomingale meldes
    22. oktoobril oleks bioloogiadoktor Heino Tooming saanud 80-aastaseks.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Veebivalvur EL 2010/11

    Linnatranspordi kmme ksku
    Vrgupaigast http://itdp.org/documents/2010-OurCitiesOurselves_Booklet.pdf saab alla laadida ingliskeelse trkise, milles transpordiasjatundjad Jan Gehl ja Walter Hook nimetavad kmme linnatranspordi phimtet.
    Nende jrgimine aitab autorite kinnitusel linnadel New Yorgist Nairobini hakkama saada kiire elanike arvu suurenemise ja kliimamuutuste proovikividega, kaotamata samas konkurentsivimes. Philine on see, et transpordiprobleeme ei tohi lahendada linnakujundusest eraldi, vaid pigem selle olulise osana.
  • Loe lähemalt...

  • Tiirutaja nr. 11
    Vrgupaigast http://www.eoy.ee/sites/default/files/tiirutaja/11_2010.pdf saab uurida Eesti ornitoloogiahingu teabelehe Tiirutaja vrsket, 11. numbrit.
    Avaloos kirjutab Veljo Volke Vilsandi rahvuspargi snnist.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2010/11

    Kroonikakirjutuse kroonikast
    heksa aastat tagasi oli oluline pre ajakirja Eesti Loodus (EL) eluloos. Eelmiste kirjastajate sulitembud, mis jid ametlikult kll kriminaalteoks tituleerimata, lid korraks isegi kartuse, et ajakirja jrjepidevus katkeb.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2010/11

    Estonian nature protection 100: Bird eggs and Estonian nature protection
    Ken Kalling dug in the archives and found that nature protection at the island of Saaremaa began years before the datum that we consider as the beginning of official nature protection history in Estonia. It appears that the municipality of Kuressaare took the Linnulaht Bay under protection already in early 1900ies to prevent people from pillaging bird nests.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kroonika EL 2010/11

    Oktoober: lund ja tormi, aga ka pikest
    Viinakuu oli mihklikuuga ses mttes sna ht ngu, et mlema algus ja lpp oli sgise kohta lausa llatavalt ilus. Kena ilm psis vaata et le kuukolmandiku, ehkki kohati oli ka pris tuuline.
  • Loe lähemalt...

  • Tublimad uespetajad on Urmas Sisask ja Asta Tuusti
    7.8. oktoobril Rakveres peetud rahvusvahelisel uesppe konverentsil ue ppima andis Eesti koolimetsade hendus (EK) auhinnad 2010.
  • Loe lähemalt...

  • Eurotoetuse abil suletakse Kohtla-Jrve ja Kivili poolkoksiprgilad
    12. oktoobril avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kivilis ja Kohtla-Jrvel tdetskli, millega suletakse tstusjtmete ning poolkoksiprgilad.
  • Loe lähemalt...

  • Fotovistluse Mrka mind! vitjatele jagati auhindu
    22. oktoobril sai Tartumaal Waide motellis joone sai alla jrjekorras juba neljas Vaprame-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) fotovistlus Mrka mind!.
    Tillukese, aga tegusa sihtasutuse korraldatud vistluse siht ongi eelkige juhtida piltnike thelepanu kigele tillukesele looduses, olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed vi midagi tiesti eriskummalist, nagu on eldud VVV SA pressiteates.
  • Loe lähemalt...

  • Alanud on teadusvideote vistlus noortele
    Tartu likool korraldab pilastele ja lipilastele populaarteaduslike videoklippide vistluse.
    Osaleda saab kahes kategoorias. Esimene, teemal Kuidas teadus aitab mind igapevases elus?, on meldud ldharidus- ja kutsekoolide pilastele; teine, Minu esimene teaduslik saavutus, aga lipilastele.
    Mlema kategooria peaauhind on 1000 eurot, teise koha auhind 500 ja kolmanda oma 250 eurot.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Vitekiri EL 2010/11

    Eestlased joovad liustikuvett
    Suur osa eestlasi ammutab oma joogivee Eesti kige sgavamast ja enamikku mandriosa hlmavast Kambriumi-Vendi phjaveeladestikust. Kuna Eesti alusphja kivimid lasuvad kaldu, siis paikneb veeladestik phjarannikul 60 meetri ning Luna-Eestis kuni 700 meetri sgavusel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2010/11

    Eesti Loodus aitab Eestit hsti tundma ppida
    Alates likooli esimestest kursustest oled avaldanud muljet oma phjaliku Eestimaa-tundmisega. Meie plvkonna puhul pole see enam sugugi tavaline.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL ksib EL 2010/11

    Kui klm ja lumerohke tuleb saabuv talv?
    Oktoobri alguses judis veebilehelt www.landingnews.net Eesti meediasse hirmutav teade, et eelolev talv tuleb tuhande aasta karmim. Viidati Poola meteoroloogidele, kuid Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi andmeil ei ole nende Poola kolleegid sellisest ennustusest kuulnudki.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012