2010/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2010/11 | SISUKORD
Eesti looduskaitse 100 EL 2010/11

Linnumunad ja Eesti looduskaitse
Kuidas on need omavahel seotud? Väga otseselt.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sõnumid EL 2010/11

    Andres Metspalu valiti Tartu teerajajate sekka
    22. oktoobril võeti Tartu Tasku ärikeskuse kõrval kate Teerajajate allee neljalt esimeselt pronksi astutud jäljepaarilt.
    Kolm astujat valis välja þürii rahvalt laekunud ettepanekute alusel, neljas selgus internetihääletusel Tartu Postimehe veebilehel.
  • Loe lähemalt...

  • Rein Veskimäe pälvis teadusajakirjanduse elutööpreemia
    28.–29. oktoobril Tallinnas Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses peetud teadusmeedia konverentsil „Teadusrikkuse levialas” osales paarsada huvilist: teadlasi, ajakirjanikke, pressiesindajaid, üliõpilasi, õpetajaid.
    Konverents oli järg kahe eelmise aasta konverentsidele, mis kandsid nimetusi „Teadus – tumm või tummine?” ja „Bermuda kolmnurk”.
  • Loe lähemalt...

  • Selgunud on järjekordsed Nobeli preemiate saajad
    Oktoobri esimesel ja teisel nädalal said teatavaks nobelistid.
    4. oktoobril teatati, et Karolinska instituudi Nobeli-komisjon on meditsiini alal seekord esile tõstnud 1925.
  • Loe lähemalt...

  • Kus elavad suurimad haruldused
    Liigikaitseühendus Alliance for Zero Extinction (AZE) esitles 20. oktoobril Nagoyas elurikkuse konventsiooni konverentsil uuendatud andmekogu 587 paigast, kus elab 920 maailma enim ohustatud liiki.
    AZE ühendab 68 liigikaitseorganisatsiooni 20 riigist.
  • Loe lähemalt...

  • Kaugujuja küürvaal
    Ameerika bioloogi Peter Stevicki töörühm on ajakirjas Biology Letters kirjutanud imetajate kaugujumise „maailmarekordist”: emane küürvaal (Megaptera novaeangliae) ujus Brasiilia ranniku lähedalt Madagaskari vetesse ehk läbis 10 000 kilomeetrit.
    Loom õnnestus kindlaks teha tänu eritunnustele, mille põhjal ta on kantud numbri 1363 all Antarktika küürvaalade kataloogi. Esmalt täheldati teda koos paarilisega Brasiilia ranniku lähedal, kaks aastat hiljem pildistati aga vaalavaatluslaevalt Madagaskari piirkonnas.
    Küürvaalad on tuntud pikamaaujujad: rändel toitumis- ja sigimispaiga vahel läbivad nad regulaarselt 5000 kilomeetrit.
  • Loe lähemalt...

  • Ilmunud on margid harivesilikuga
    Kogu maailmas on pikki aastaid välja antud neljamargilisi maailma looduse fondi WWF pandaembleemi kandvaid marke kaitsealuste liikidega. Eestis on esimene selline sari, lendoravamargid, ilmunud 1994.
  • Loe lähemalt...

  • Earthworks: metallitootjad on vastutustundetud
    USA keskkonnaorganisatsioon Earthworks käsitleb maardlaarendustest inimestele ja keskkonnale tulenevaid ohte. 5.
  • Loe lähemalt...

  • Kas on eetiline teha mammutikihvadest ehteid
    Rahvusvahelise looduskaitseliidu IUCN andmetel on mammutikihvade „kaevandamine” Venemaal kiiresti kasvav äri; Siberi tundrate mammuti massihaudadest rändavat igal aastal 60 tonni iidset luud Hiinasse, maailma suurima elevandiluuturuga riiki.
    Mammutiluu on elevandiluust tublisti hinnalisem. Samas peetakse mammutiluukaubandust eetiliseks alternatiiviks illegaalsele elevandikihvaärile.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Ajalugu EL 2010/11

    Eesti Loodus
    75 aastat tagasi

    Et seda kultuurpagejat hiigellindu pesitsejana meil tulevikuks jäädvustada, astusime sidemesse filmiinspektor hr. A.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud EL 2010/11

    Raamatud
    POODI KALALE. EPP MIHKELS.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Panin tähele EL 2010/11

    Veider saak
    Eesti Looduse lugeja Priidu Aardam püüdis Saaremaalt Kakunast kummalise ninamikuga haugi ning tundis huvi, kuidas säärane omapära võis tekkida. Kas ehk on haug kunagi nina pihta saanud?

    Kommenteerib ihtüoloog Tiit Paaver:

    Lõualuude alaareng, nn.
  • Loe lähemalt...

  • Huntahven, uus kalaliik Eesti faunas
    Eesti kalade nimestikku on lisandunud uus liik. Nimelt tabati tänavu suve teisel poolel meie merevetest kahel korral huntahven (Dicentrarchus labrax).
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kaitsealad EL 2010/11

    Sõmeri hoiuala
    Pärnumaal Varbla vallas Matsi ja Saulepi külas asuv Sõmeri hoiuala hoiab Põhja-Pärnumaale iseloomulikku rannikumaastikku: Sõmeri poolsaare rannaniite, kadastikke, loopealseid ja rannikulõukaid ning sealset elustikku. Vaid 360 hektari suurune ala ei ole loodusväärtuste poolest kuigi harukordne, kuid piirnedes idast Raespa hoiualaga ning mere poolt Pärnu lahe hoiualaga, on see osa olulisest kaitsekorralduslikust tervikust.

    Sõmeri poolsaare rannikuala kaitseväärtusele juhiti esimest korda tähelepanu 1990.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artikkel EL 2010/11

    Richard Maack ja tema päritolu
    Richard Maacki sünnist möödub tänavu 185 aastat. Viimati on Eesti Looduses temast pikemalt kirjutanud Endel Varep 35 aastat tagasi [4].
  • Loe lähemalt...

  • Richard Maack − mutrike Vene imperiaalse ekspansiooni masinavärgis?
    Richard Maacki ekspeditsioonid Amuurimaale (1855) ja Ussuuri jõe orgu (1859) illustreerivad tollele perioodile iseloomulikku seost imperialistliku ekspansiooni ja teaduslike uurimisreiside vahel. Pole juhuslik, et Amuuri- ja Ussuurimaa liideti Vene impeeriumiga varsti pärast seda, kui Maack oli neis piirkondades rännanud.
  • Loe lähemalt...

  • Saimaa hülged ja nende klubi
    Tänavu juuni keskel leidis tee Eestisse Saimaa hülgeklubi. Tuldi peamiselt selleks, et heita pilk hüljestele Lääne-Eesti saartel.
  • Loe lähemalt...

  • Miti kruusakarjäärid rikuvad Otepää kõrgustiku loodusmaastikku
    Vahetult Otepää looduspargi külje all, Palupera vallas laiutavad Miti kruusakarjäärid, kahjustades oluliselt siinset loodusmaastikku. Kohalikke elanikke ja looduses viibijaid häirib tolm ja pidev müra, samuti on kaevandusala heakorrastamata.

    Ent siiasamasse, Otepää kõrgustiku põhja- ja loodenõlvadele, on kavas rajada uusi, veelgi suuremaid kruusakarjääre.
  • Loe lähemalt...

  • Kust pärineb sõna puisniit?
    Puisniit on kahtlemata üks Eesti looduse visiitkaarte. Puisniite uurivad paljud ökoloogid ja maastikuteadlased.
  • Loe lähemalt...

  • Kauge ja hinnaline eksoot meie pähklivalikus
    Eesti pähklilettidelt leiab nii väikseid kui ka suuri, odavamaid ja kallimaid, tuntud ja vähem tuntud saadusi. Mitmes mõttes omapärane nende hulgas on makadaamia – kauge külaline Austraaliast.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti esimene geopark asub Loode-Eestis
    Möödunud on ligi pool aastat Baltimaade esimese geopargi asutamisest Loode-Eestis. Unikaalne geopark hõlmab tosin kaitseala ja kogu Balti klindi osa Harkust Haapsaluni.

    MTÜ Pakri looduskeskuse üldkoosolekul 2.
  • Loe lähemalt...

  • Kiviaiad − kultuuripärand ja elupaik
    Kiviaiad on iidne kultuuripärand Eesti maastikes. Peale esteetilise väärtuse ja silmailu pakuvad nad väga häid elupaiku mitut liiki taimedele, putukatele ja lindudele.
  • Loe lähemalt...

  • Endel Varep taas Pärnus koolis
    Tänavu 3. septembril möödus 95 aastat mitmekülgse teadlase, tuntud looduskaitsja ja hinnatud õpetaja geograafiaprofessor Endel Varepi sünnist.
  • Loe lähemalt...

  • Mükoloog Valter Pärtelpoeg 110
    Möödunud sajandi 60. aastatel paelus hilissügisel Tartus Toomemäel kõndijate tähelepanu mees, kes roobitses midagi rehaga Vana Anatoomikumi ees kasvavatelt lehtpuudelt.
  • Loe lähemalt...

  • Heino Toomingale mõeldes
    22. oktoobril oleks bioloogiadoktor Heino Tooming saanud 80-aastaseks.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Veebivalvur EL 2010/11

    Linnatranspordi kümme käsku
    Võrgupaigast http://itdp.org/documents/2010-OurCitiesOurselves_Booklet.pdf saab alla laadida ingliskeelse trükise, milles transpordiasjatundjad Jan Gehl ja Walter Hook nimetavad kümme linnatranspordi põhimõtet.
    Nende järgimine aitab autorite kinnitusel „linnadel New Yorgist Nairobini” hakkama saada kiire elanike arvu suurenemise ja kliimamuutuste proovikividega, kaotamata samas konkurentsivõimes. Põhiline on see, et transpordiprobleeme ei tohi lahendada linnakujundusest eraldi, vaid pigem selle olulise osana.
  • Loe lähemalt...

  • Tiirutaja nr. 11
    Võrgupaigast http://www.eoy.ee/sites/default/files/tiirutaja/11_2010.pdf saab uurida Eesti ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja värsket, 11. numbrit.
    Avaloos kirjutab Veljo Volke Vilsandi rahvuspargi sünnist.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2010/11

    Kroonikakirjutuse kroonikast
    Üheksa aastat tagasi oli oluline pööre ajakirja Eesti Loodus (EL) eluloos. Eelmiste kirjastajate sulitembud, mis jäid ametlikult küll kriminaalteoks tituleerimata, lõid korraks isegi kartuse, et ajakirja järjepidevus katkeb.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2010/11

    Estonian nature protection 100: Bird eggs and Estonian nature protection
    Ken Kalling dug in the archives and found that nature protection at the island of Saaremaa began years before the datum that we consider as the beginning of official nature protection history in Estonia. It appears that the municipality of Kuressaare took the Linnulaht Bay under protection already in early 1900ies to prevent people from pillaging bird nests.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kroonika EL 2010/11

    Oktoober: lund ja tormi, aga ka päikest
    Viinakuu oli mihklikuuga ses mõttes üsna üht nägu, et mõlema algus ja lõpp oli sügise kohta lausa üllatavalt ilus. Kena ilm püsis vaata et üle kuukolmandiku, ehkki kohati oli ka päris tuuline.
  • Loe lähemalt...

  • Tublimad õuesõpetajad on Urmas Sisask ja Asta Tuusti
    7.–8. oktoobril Rakveres peetud rahvusvahelisel õuesõppe konverentsil „Õue õppima” andis Eesti koolimetsade ühendus (EKÜ) auhinnad 2010.
  • Loe lähemalt...

  • Eurotoetuse abil suletakse Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiprügilad
    12. oktoobril avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kiviõlis ja Kohtla-Järvel töödetsükli, millega suletakse tööstusjäätmete ning poolkoksiprügilad.
  • Loe lähemalt...

  • Fotovõistluse „Märka mind!” võitjatele jagati auhindu
    22. oktoobril sai Tartumaal Waide motellis joone sai alla järjekorras juba neljas Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) fotovõistlus „Märka mind!”.
    Tillukese, aga tegusa sihtasutuse korraldatud võistluse siht ongi eelkõige juhtida piltnike tähelepanu kõigele tillukesele looduses, „olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist,” nagu on öeldud VVV SA pressiteates.
  • Loe lähemalt...

  • Alanud on teadusvideote võistlus noortele
    Tartu ülikool korraldab õpilastele ja üliõpilastele populaarteaduslike videoklippide võistluse.
    Osaleda saab kahes kategoorias. Esimene, teemal „Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?”, on mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele; teine, „Minu esimene teaduslik saavutus”, aga üliõpilastele.
    Mõlema kategooria peaauhind on 1000 eurot, teise koha auhind 500 ja kolmanda oma 250 eurot.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Väitekiri EL 2010/11

    Eestlased joovad liustikuvett
    Suur osa eestlasi ammutab oma joogivee Eesti kõige sügavamast ja enamikku mandriosa hõlmavast Kambriumi-Vendi põhjaveeladestikust. Kuna Eesti aluspõhja kivimid lasuvad kaldu, siis paikneb veeladestik põhjarannikul 60 meetri ning Lõuna-Eestis kuni 700 meetri sügavusel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2010/11

    Eesti Loodus aitab Eestit hästi tundma õppida
    Alates ülikooli esimestest kursustest oled avaldanud muljet oma põhjaliku Eestimaa-tundmisega. Meie põlvkonna puhul pole see enam sugugi tavaline.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2010/11

    Kui külm ja lumerohke tuleb saabuv talv?
    Oktoobri alguses jõudis veebilehelt www.landingnews.net Eesti meediasse hirmutav teade, et eelolev talv tuleb tuhande aasta karmim. Viidati Poola meteoroloogidele, kuid Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmeil ei ole nende Poola kolleegid sellisest ennustusest kuulnudki.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012