2010/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/11
Richard Maack ja tema pritolu

Richard Maacki snnist mdub tnavu 185 aastat. Viimati on Eesti Looduses temast pikemalt kirjutanud Endel Varep 35 aastat tagasi [4]. Vaid paaril korral on temast lhidalt juttu teisi loodusuurijaid ksitlevates artiklites [2, 3]. Siin aga vtame vaatluse alla Richard Maacki osa maailma teadusloos ja tema pritolu.


Richard Maack sndis Kuressaares, ppis algul kohalikus kreiskoolis, hiljem Peterburi gmnaasiumis ja Peterburi likoolis loodusteadust. Prast likooli lpetamist 1852 sai ta admiral Ferdinand von Wrangellilt ja akadeemik Alexander von Middendorffilt soovituskirjad ja siirdus kohe Irkutskisse, kus ta pidi hakkama gmnaasiumi loodusteaduste vanempetajaks.
Rohkem kitsid teda aga loodusteaduslikud ekspeditsioonid. Veel samal aastal lks ta esimesele ekspeditsioonile Jenissei kullakaevanduste alale. See lppes nnetult, sest tagasiteel ji ta Piti je krestikul kigist kogutud materjalidest ilma.

Viljui ekspeditsioon. 1845. aastal Alexander von Middendorffi suure Siberi-ekspeditsiooni eduka lpu auks korraldatud banketil asutasid vene loodusuurijad (enamjaolt Eestimaalt prit baltlased) Vene geograafiaseltsi. Eesmrk oli muu hulgas koordineerida loodusteaduslikke uurimisreise.
Vene geograafiaseltsi Siberi osakond rajati 1851. See kavatses kullatstur Solovjovi annetatud poole puuda kulla eest korraldada Viljui jgikonna ekspeditsiooni, mille juhiks sai Richard Maack. 1853. aasta maikuus lksid kaardistama ja eelluuret tegema topograaf Alexander Sondhagen ja Mihkel Fuhrmann, kes oli sndinud 15. mrtsil 1823 Middendorffidele kuulunud Pravere misa metsavahitares [2].
Fuhrmann oli Middendorffi kolmemehelisele Siberi-ekspeditsioonile linud teenrina, kuid temast sai juba retke ajal Siberi ilmastiku ja igikeltsa uurija ning phjalik taime- ja loomakoguja. Fuhrmannil puudus loodusteaduslik haridus ja arvatavasti ka haridus ldse ta oli kiges andekas iseppija.
22. mrtsil 1854 kohtusid Maack ja Fuhrmann Jakutskis. Endel Varep on kirjutanud [3], et Maack ja Fuhrmann lksid Irkutskist Jakutskisse siiski koos, kus kohtusid aasta varem ksinda teele asunud Sondhageniga. Ekspeditsioonil osalesid veel Vene geograafiaseltsi Siberi osakonna liikmed Kotetov (Kochetof) ja Georg Gerstfeldt. Tema tisnimi oli Johann Georg Nicolai Gerstfeldt (snd. 1827 Prnus), hiljem uuris ta vhilisi ning avaldas uurimuse Euroopa jevhkidest, samuti on ta esmakirjeldanud hulga kirpvhke, sh. Gammarus maackii.
Kuni sgiseni uuriti Viljui jgikonda, siis jdi klma ja nlga, sest puudus talvevarustus. Mehed olid lootnud osta talvevarustuse kohalikelt elanikelt, kuid see lootus luhtus. Talv lbi liikusid nad suures kitsikuses, kuni 1855. aasta mrtsis judsid tagasi Irkutskisse. Kolmeteistkmne kuuga lbiti 8000 km. Kogutud oli 350 taimeliiki. Kolmeosaline Viljui retke aruanne ilmus aastatel 18771887, viimane osa alles prast Maacki surma.

Uurimisreis Amuurimaale. Prast rasket Viljui-ekspeditsiooni polnud aega puhata, sest juba 6. aprillil 1855 lksid kik viis reisikaaslast Amuuri ekspeditsioonile. Tegelikult oli see suur sjalis-topograafiline uurimisretk, kus osales vaid pisike loodusteadlaste rhm. Parasjagu kis Manduuria okupeerimine. Amuuri jge mda sitsid nad kuni je alamjooksul asuva Mariinski linnani, seal lksid kaldale ja hakkasid jala tagasi tulema. Blagovetenskist said nad oktoobri algul hobused ja nendega judsid 30. detsembriks tagasi Irkutskisse. Aruande kohaselt lbiti 222 pevaga 5200 km.
1856. aasta algul asusid Maack ja Fuhrmann kohe teele Peterburi poole, et esitada aruanded, korrastada ja lbi vaadata kogutud materjalid. Kolme aasta jooksul aitasid materjale lbi ttada mitme ala teadlased. Botaanikakollektsioone uurisid eelkige Tartu likooli lpetanud maailmakuulus sstemaatik Carl Johann Maximowicz ja Franz Ruprecht, zooloogiakogusid Leopold von Schrenck (T lpetanud zooloog-akadeemik, maetud Kuremaale). Maximowicz ja von Schrenck olid ka paar aastat varem ise Amuuri retkel kinud.
Maacki rhm kogus Amuuri ekspeditsioonilt 101 liiki taimi, mille kohta koostati levikukaardid. Kolmkmmend ks taime osutusid teadusele uuteks liikideks. Umbes niisama paljude liiginimetustega tiendati ka maailma loomariiki, niteks kolmkniskilpkonlane Pelodiscus maackii, Maacki psusaba (Papilio maackii), Maacki lehemesilane (Megachile maackii) jt. Amuuri ekspeditsioonist ilmus 1859 raamat Teekond Amuurile (vene keeles).

Ussuurimaal. 1857. aastal plvis Richard Maack riigile osutatud teenete eest Pha Vladimiri ordeni, Fuhrmannile anti hbemedal Anna lindiga. 1859 lks Maack koos arst Brlkiniga Ussuuri-ekspeditsioonile. Nad judsid juuni algul Ussuuri suudmesse, kuid Maack haigestus augusti lpul, prdus tagasi ja judis pooleaastase hobusidu jrel mrtsis 1860 Peterburi. Ka selle reisi kohta ilmus 1861 trkis Reis mda Ussuuri je orgu ja 1862 Ussuurimaa floora levaade. Floora levaade sisaldab 618 liiki, taimi mrasid Carl Maximowicz ja Eduard von Regel.
1865. aastal saadeti Maack tagasi Siberisse Irkutski kubermangu ppeasutuste direktoriks, 1868. aastal mrati ta Ida-Siberi koolide peainspektoriks (superintendant). 1879 tuli ta jlle tagasi Peterburi, kus ttas statistikakomitees Siberi ala probleemide kallal. Richard Maack suri Peterburis 13. (25.) novembril 1886. aastal.

Paljud leitud taimed on tuntud ilutaimed. Videtavalt kogus Maack oma ekspeditsioonidelt kokku 1160 liiki taimi. Hilisemate Lne-Euroopa teadlaste andmetel on herbaariumides kindlaks tehtud umbes 700 liiki.
Maacki ekspeditsioonidel leitud teadusele uutest puu- ja psaliikidest toon niteks amuuri korgipuu, amuuri toominga, amuuri viinapuu, ussuuri pirnipuu, prnvahtra, ginnala vahtra, manduuria saare, manduuria prna, manduuria araalia ehk kuradipuu ja manduuria phklipuu. Ndisajal on kik need nii Eestis kui ka mujal maailmas hsti tuntud ja laialt levinud ilutaimed.
Amuuri toominga ja manduuria phklipuu kodumaa on Bureja eelmestikus (vt. Maacki joonistatud pilti), kuhu Nukogude Liidu ajal asutati juudi autonoomne oblast. Videtavalt sai he Amuurimaalt toodud amuuri korgipuu seemnete Peterburis tehtud esimesest klvist trganud taime endale Alexander von Middendorff, kes ti selle Pravere parki (Prnu-Jaagupi khk.) kasvama.
Tohutult jme, ent klili vajunud puu oli veel 1990. aastate algul elus ja mbritsevas pargis sirgus rohkesti tema erivanuselist jrelkasvu. Viisin puud vaatama he rhma Rootsi aednikke, kes filmisid seda kui maailmaimet. Paar aastat tagasi oli keegi (videtavalt RMK) peaaegu kik korgipuud maha saaginud, jttes jrele vaid he vikese grupi noorendikku. Ometi oli pargi nurgas looduskaitsetahvel, olgugi et roostetanud.
Amuuri ekspeditsiooni leidudest on mitu korda muudetud tuntud ilu- ja ravimtaime manduuria araalia ehk kuradipuu teaduslikku nimetust. Ruprecht ja Maximowicz esmakirjeldasid Aralia mandshurica 18561857, hiljem anti talle uus staatus A. chinensis var. mandshurica (Rupr. et Maxim) Rehd., seejrel hendati liigiga A. elata (Miq.) Seem. ja A. manshuricat tunnistati snonmina. Kuid taimesstemaatika uudiseid edastavas Zanderi viimases vljaandes [1] teatatakse, et hiina botaanik Jun Wen on kunagise Maacki leiu nimetanud taas teisendiks A. elata var. mandshurica (Rupr. et Maxim.) J. Wen. Selle tagajrjel on taksoni esmakirjeldajad nd jlle esitatud vhemalt sulgudes, teadusliku nimetuse taga.

Richard Maacki pritolu. 23. augustil (4. septembril ukj.) 1825. aastal sndinud Richard Maack ristiti Kuressaare ehk tollases Arensburgi koguduses Richard Ottoks (EAA.3151.1.39, L 259p). Ristimisel Richard Otto vaderitena kirja pandud inimesed ilmestavad ringkonda, kust ta prines: kahurve ohvitser ning Kuressaare ja kogu Saaremaa komandant Wilhelm von Nottbeck, titulaarnunik ja tollilem Johann von Grubbe, parun Georg Schilling, raehrra, kaupmees ja maanunik Reinhold Wilhelm Grubener, Meedla misnik kahurve-leitnant Balthasar Christian von Poll jt.
Kuressaare koguduse personaalraamat nitab, et Richard Maacki isa Carl Gottlieb Maack sndis 30. mrtsil 1792. aastal Hamburgis ning abiellus Kuressaarest prit Julie Caroline Elisabeth Jordaniga (snd. 11. veebruar 1805). Carl Gottlieb Maack tuli Kuressaarde 1818. aasta novembris, kus ta sai Kuressaare politseilemaks ja raehrraks. Sel ajal peeti Vene riigi tava kohaselt Kuressaare-sarnases linnas politseilemat heks thtsamaks meheks linnas.
Carl Gottlieb oli arvatavasti puhastverd sakslane, kuigi perekonnanime jrgi viks kahtlustada ka Madalmaade sugemeid. Ta suri Kuressaares 19. jaanuaril 1869. aastal ja on maetud Kudjape kalmistule. Meetrikaraamatusse on matuste puhul (ekslikult?) kirjutatud, et ta oli sndinud Kuressaares. Mrgitud ajal ta Kuressaares kirikuraamatute jrgi kindlasti sndinud pole.
Carl Gottliebi krvale on 1883. aastal maetud ka Julie Caroline Elisabeth. Saaremaa muuseumi teadusdirektori Olavi Pesti teatel asus Maackide maja Kuressaare linna ja linnuse vahelisel alal, ndse Pargi lasteaia territooriumil, mida praegugi nimetatakse Maagi aiaks.
Richard Otto ema vanemad olid Kuressaare kooliinspektor Johann Georg Daniel Jordan (17641824) ja Christina Renate (17731826). Christina Renate prines plisest baltisaksa aadlike von Tollide perest ja nende kaudu vib Richard Maacki pidada himlaseks mitme Eestimaalt prineva maadeavastaja-loodusuurijaga. Kas vime ehk arvata, et maadeavastamise kihk on inimesele geenidega kaasa antud ja see geen prines Eestist prit maadeuurijate puhul enamasti von Tollide suguvsast?

Raehrra Maacki 13 last (neli tdrukut, heksa poissi) sndisid teliselt politseiliku tpsusega kaheaastaste vahedega, ainult meid huvitav Richard sndis aasta varem. heteistkmne lapse snd on isegi rihitud kolme suvekuu peale.
Kik lapsed ngid ilmavalgust Saaremaal ning selle aja kohta erandlikult kasvasid nad kik ka suureks. Pojad lksid jrjest Peterburi ppima ja elama, nooremad pojad vanemate vendade juurde, kes olid juba tudeerinud ja oma elu korraldanud. Professor Amburgeri koostatud Peterburi kalmistutele maetute andmebaasi alusel on vhemalt viis venda elanud elu lpuni Peterburis ja sinna maetud (mrgitud trniga).

Tekstikast
Raehrra Maacki lapsed
Carl August 17.06.1824
Richard Otto 23.08.1825*
James Eduard 05.07.1827*
Wilhelmine Amanda 05.06.1829
William Robert 01.06.1831
Alexander Nicolai 01.06.1833
Iduna Marie 25.07.1835
Harry Oscar 12.06.1837*
Molli Elisabeth 21.07.1839
Nelli Emilie 09.08.1841
George Eduard 30.08.1843*
Alexander Theodor Arnold 16.02.1846*
Jenny Alide 05.12.1850

Richard Maacki auks nimetatud taimetaksonid
Aster maackii Regel Maacki aster, tuntud iluaianduses. Korvisik keskelt kollane, keelied lillakassinised;
Betula maackii Rupr. Maacki kogutud ja Ruprechti poolt 1856 uue liigina kirjeldatud B. maximowiczii ja 1857 kirjeldatud B. maackii osutusid hilisemal uurimisel mlemad samaks mis 1776. aastal Peter von Pallase kirjeldatud dauuria kask (B. davurica Pall.). Vanade puude koor on tumepruun kuni must, noorte kestendav koor roosa kuni pruunikas, maailmas tuntud musta kase nime all;
Carex maackii Maxim. tarna perekonna liik;
Delphinum maackianum Reg. Maacki kukekannus, tuntud iluaianduses;
Euonymus maackii Rupr. > E. hamiltonianus ssp. maackii (Rupr.) Komar. Komarov nimetas liigi mber Hamiltoni kikkapuu alamliigiks Maacki kikkapuu;
Impatiens maackii Hook. et Kom. et Aliss. liik perekonnast lemmalts;
Iris maackii Maxim. Maacki iiris, tnapeval peetakse tihti samaks liigiks sileda iirisega (I. laevigata Fisch.), kuigi siledal iirisel on sinised ied ja Maacki iirisel kollased. Chelsea Edromi puukool pakub hoopis purpursete itega Maacki iirist (liiki, mitte sorti);
Lonicera maackii (Rupr.) Maxim. Maacki kuslapuu;
Lycopus maackianus (Maxim. ex Herder) Makino > Lycopus lucidus Turcz. ex Benth., likiv parkhein, soovitatakse kasutada aianduses. Lehed sdavad, kasvab poolvilus ja mrjal maal;
Maackia Rupr. et Maxim. maakia perekonnas on eri aegadel olnud kuni kolmteist liiki, ndseks on need hendatud kaheksaks liigiks. Maack leidis amuuri maakia Maackia amurensis Rupr. et Maxim., see on ka perekonna liikidest iluaianduses enim tuntud. Kasvab 20 meetri krguseks. M. faurei on eelmisega sarnane, aga kasvab kaheksa meetri krguseks, ka lehed, ied ja viljad on viksemad;
Padus maackii Rupr. > Prunus maackii Rupr. amuuri toomingas. Skandinaavias, Inglismaal ja Hollandis kasvatatakse palju iluaianduses, on aretatud sort Amber Beauty;
Polygonum maackianum Reg. perekond kirburohu liik. Inglismaal nn. tulevikutaimede nimistus, lehed ja viljad sdavad, arvatavasti kasutatavad ka ravimitstuses, mrja maa taim;
Potamogeton maackianus A. Benn penikeele liik, kasvatatakse pilkupdvate lehtede prast akvaariumis.

Mned ksi kirjeldatud liigid. Richard Maack osales ka taimede kirjeldamisel ja mramisel. ksinda kirjeldatud uusi liike on siiski vhe, enamasti ji ta kaasautoriks.
Meie uurijad on arvanud, et enamiku taimede tegelik koguja vis olla hoopis Mihkel Fuhrmann, kuid tava kohaselt kirjutati kogujaks ekspeditsiooni juht. Saksakeelsetes trkitud aruannetes on aga videtud, et vhemalt Viljui ekspeditsioonil olid lesanded nii jagatud, et Vene geograafiaseltsi Siberi osakonna liige Georg Gerstfeldt uuris ja kogus taimi, samuti etnograafilisi andmeid ja esemeid, Maack ise tegeles loomariigi ja meteoroloogiaga.

eraldi tekstikasti
Taksonid, mida Richard Maack on ksi nimetanud:
Aquilegia volubilis Maack;
Cyperus bufonius Maack;
Euonymus gibbiflora Maack;
Nymphaea wenzelii Maack 1907 nimetati see liik mber kandilise vesiroosi teisendiks N. tetragona Georgi var. wenzelii (Maack) F. Henkel et al. ja 1985 registreeriti sama taksoni uueks nimeks N. tetragona Georgi var. wenzelii (Maack) F. N. Voroschilov. Sama liigi snonmiks peetakse ka 1897. aastal kirjeldatud Soome liiki N. fennica Mela.

Ussuuri liigid. Ussuuri ekspeditsiooni taimekogu mranud botaanik Eduard von Regel pani Richard Maacki enamasti kirja kaasautorina, samal ajal kui Peterburi botaanikaaia direktor Ernst von Trautvetter esitas isegi ksnes Maacki kirjeldatud liike enda esmakirjeldatutena. Viga parandati 1883. aastal, kui Trautvetter oli juba vanaduspuhkusel, seeprast on nende liikide autoriks tihti mrgitud Maack ex Trautv.:
Aster meyendorfii (Reg. et Maack) Voss > Heteropappus hispidus (Thunb.) Less. var. meyendorfii (Reg. et Maack) Zdorovjeva − liik perekonnast aster;
Calamintha ussuriensis Reg. et Maack kivimndi perekonna liik;
Galatella meyendorffi Reg. et Maack liik eestikeelse nimetuseta perekonnast, korvieliste sugukonnast;
Glycine ussuriensis Reg. et Maack sojauba perekonna liik;
Monochoria korsakowii Reg. et Maack veetaim, keda kasutatakse akvaariumitaimena;
Potamogeton cristatus Reg. et Maack liik perekonnast penikeel;
Potamogeton serrulatus Reg. et Maack liik perekonnast penikeel;
Rubia chinensis Reg. et Maack hiina punavrvik. Kultiveeritakse ravimitstusele, lhedast vana ravimtaimeliiki R. tinctorum harilik punavrvik kasutatakse Trgi, Hollandi, Prantsuse jm. vrvitstuses;
Sedum selskianum Reg. et Maack Selski kukehari, tuntud iluaianduses nii Euroopas kui ka Ameerikas, palju sorte.


1. Erhardt, Walter et al. 2008. Zander − Handwrterbuch der Pflanzennamen 18.
2. Tammiksaar, Erki 1999. Maadeuurija Mikk ehk Mihkel Furman Baeri kirjades. Eesti Loodus 50 (2/3): 82.
3. Tiik, Leo 1977. Mihkel Furman ja tema osa Siberi uurimisel. Eesti Loodus 28 (1): 2934.
4. Varep, Endel 1975. 150 aastat Richard Maacki snnist. − Eesti Loodus 26 (9): 527−529.

Ekspeditsioonide pikad saksakeelsed kirjeldused (alates lk.162): http://books.google.ee/books?id=fu5AAAAAYAAJ&pg=PA163&dq=erman+maack&lr=&hl=ru&cd=19#v=onepage&q=&f=false
Ingliskeelsed kirjeldused leiab Ernest George Ravensteini raamatust Russians on the Amur (koos Richard Maacki joonistatud piltidega):
http://books.google.com/books?id=IHlpAAAAMAAJ&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false

Mati Laane (1946) on aednik, aiaarhitekt ja botaanik.



Mati Laane
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet