| Sõnumid EL 2010/11 |
 |
Andres Metspalu valiti Tartu teerajajate sekka |
22. oktoobril võeti Tartu Tasku ärikeskuse kõrval kate Teerajajate allee neljalt esimeselt pronksi astutud jäljepaarilt.
Kolm astujat valis välja þürii rahvalt laekunud ettepanekute alusel, neljas selgus internetihääletusel Tartu Postimehe veebilehel. |
Rein Veskimäe pälvis teadusajakirjanduse elutööpreemia |
28.–29. oktoobril Tallinnas Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses peetud teadusmeedia konverentsil „Teadusrikkuse levialas” osales paarsada huvilist: teadlasi, ajakirjanikke, pressiesindajaid, üliõpilasi, õpetajaid.
Konverents oli järg kahe eelmise aasta konverentsidele, mis kandsid nimetusi „Teadus – tumm või tummine?” ja „Bermuda kolmnurk”. |
Selgunud on järjekordsed Nobeli preemiate saajad |
Oktoobri esimesel ja teisel nädalal said teatavaks nobelistid.
4. oktoobril teatati, et Karolinska instituudi Nobeli-komisjon on meditsiini alal seekord esile tõstnud 1925. |
Kus elavad suurimad haruldused |
Liigikaitseühendus Alliance for Zero Extinction (AZE) esitles 20. oktoobril Nagoyas elurikkuse konventsiooni konverentsil uuendatud andmekogu 587 paigast, kus elab 920 maailma enim ohustatud liiki.
AZE ühendab 68 liigikaitseorganisatsiooni 20 riigist. |
Kaugujuja küürvaal |
Ameerika bioloogi Peter Stevicki töörühm on ajakirjas Biology Letters kirjutanud imetajate kaugujumise „maailmarekordist”: emane küürvaal (Megaptera novaeangliae) ujus Brasiilia ranniku lähedalt Madagaskari vetesse ehk läbis 10 000 kilomeetrit.
Loom õnnestus kindlaks teha tänu eritunnustele, mille põhjal ta on kantud numbri 1363 all Antarktika küürvaalade kataloogi. Esmalt täheldati teda koos paarilisega Brasiilia ranniku lähedal, kaks aastat hiljem pildistati aga vaalavaatluslaevalt Madagaskari piirkonnas.
Küürvaalad on tuntud pikamaaujujad: rändel toitumis- ja sigimispaiga vahel läbivad nad regulaarselt 5000 kilomeetrit. |
Ilmunud on margid harivesilikuga |
| Kogu maailmas on pikki aastaid välja antud neljamargilisi maailma looduse fondi WWF pandaembleemi kandvaid marke kaitsealuste liikidega. Eestis on esimene selline sari, lendoravamargid, ilmunud 1994. |
Earthworks: metallitootjad on vastutustundetud |
| USA keskkonnaorganisatsioon Earthworks käsitleb maardlaarendustest inimestele ja keskkonnale tulenevaid ohte. 5. |
Kas on eetiline teha mammutikihvadest ehteid |
Rahvusvahelise looduskaitseliidu IUCN andmetel on mammutikihvade „kaevandamine” Venemaal kiiresti kasvav äri; Siberi tundrate mammuti massihaudadest rändavat igal aastal 60 tonni iidset luud Hiinasse, maailma suurima elevandiluuturuga riiki.
Mammutiluu on elevandiluust tublisti hinnalisem. Samas peetakse mammutiluukaubandust eetiliseks alternatiiviks illegaalsele elevandikihvaärile. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
