75 aastat tagasi

Et seda kultuurpagejat hiigellindu pesitsejana meil tulevikuks jäädvustada, astusime sidemesse filmiinspektor hr. A. Adson’i ja Eesti Kultuurfilmiga. Viimane teostas filmimise koos meiega ühel matkal 5. ja 6. VII hr. dir. A. Alver’i juhatusel. Poeg oli seks ajaks juba täies noorussulestikus, viibis meelsamini pesaveerel ega lasknud end meie tegevusest sugugi häirida. Valvates öö läbi varjendis nägime vanalinnu ilmumist alles teisel päeval kell 10.25. Vanalind (arvatavasti ♀) heitis pojale pessa tapetud siili. Filmiaparaadi surin kohutas otsemaid uuesti minema. Vana ilmudes häälitses ärevusse sattunud poeg pikalt viia(k), viia(k) ... taoliselt. Huvipakkuvalt leidus toidujätiseid nüüd pesa all vähe (ainult à 1 isend sookurge, metsist ja jänest). [Johannes Lepiksaar: Kaljukotka pesaleiud Lääne-Alutaga suvel 1935]

50 aastat tagasi

Et faasan muutuks õige pea meie jahifauna täieõiguslikuks liikmeks, on tarvis jahiorganisatsioonide suuremat tähelepanu faasani aklimatiseerimisele; on tarvis, et üritus üksikisikute initsiatiivist muutuks laiade jahimeeste hulkade südameasjaks. Faasani elupaigaks on peamiselt hõredavõitu, kuid tiheda alustaimestikuga metsad, kaldaäärsed tihnikud või põldudevahelised põõsastikud. Faasan võib asustada mitmesuguseid biotoope isegi linnade läheduses, kus kevadhommikut elustab tema hele kiremine ja kus ta ka linlast-loodusesõpra võib paeluda oma kiire „küünallennuga”. Seega oleks faasanil oma osa meie looduse muutmisel veelgi kaunimaks. [Jüri Kärner: Faasan Eestis, 1960]

25 aastat tagasi

Seepärast on otstarbekohane alustada praegu uute Kirde-Eesti fosforiidimaardlate kaevandamist maa all Kabala juures, kus fosforiidikiht on paks ja kilt peaaegu puudub. Ühtlasi aga on vaja pingsalt otsida kilda ratsionaalse kasutamise võimalusi ning kiirendada vastava tehnoloogia loomist. Alles siis, kui saab hakata diktüoneemaargilliiti kohe kompleksselt tööstuslikult kasutama, võib alustada lahtist kaevandamist Toolse fosforiidileiukohast. [Arno Pihlak: Põlevkivide süttimine, 1985]