| Artikkel EL 2010/11 |
 |
Richard Maack ja tema päritolu |
| Richard Maacki sünnist möödub tänavu 185 aastat. Viimati on Eesti Looduses temast pikemalt kirjutanud Endel Varep 35 aastat tagasi [4]. |
Richard Maack − mutrike Vene imperiaalse ekspansiooni masinavärgis? |
| Richard Maacki ekspeditsioonid Amuurimaale (1855) ja Ussuuri jõe orgu (1859) illustreerivad tollele perioodile iseloomulikku seost imperialistliku ekspansiooni ja teaduslike uurimisreiside vahel. Pole juhuslik, et Amuuri- ja Ussuurimaa liideti Vene impeeriumiga varsti pärast seda, kui Maack oli neis piirkondades rännanud. |
Saimaa hülged ja nende klubi |
| Tänavu juuni keskel leidis tee Eestisse Saimaa hülgeklubi. Tuldi peamiselt selleks, et heita pilk hüljestele Lääne-Eesti saartel. |
Miti kruusakarjäärid rikuvad Otepää kõrgustiku loodusmaastikku |
Vahetult Otepää looduspargi külje all, Palupera vallas laiutavad Miti kruusakarjäärid, kahjustades oluliselt siinset loodusmaastikku. Kohalikke elanikke ja looduses viibijaid häirib tolm ja pidev müra, samuti on kaevandusala heakorrastamata.
Ent siiasamasse, Otepää kõrgustiku põhja- ja loodenõlvadele, on kavas rajada uusi, veelgi suuremaid kruusakarjääre. |
Kust pärineb sõna puisniit? |
| Puisniit on kahtlemata üks Eesti looduse visiitkaarte. Puisniite uurivad paljud ökoloogid ja maastikuteadlased. |
Kauge ja hinnaline eksoot meie pähklivalikus |
| Eesti pähklilettidelt leiab nii väikseid kui ka suuri, odavamaid ja kallimaid, tuntud ja vähem tuntud saadusi. Mitmes mõttes omapärane nende hulgas on makadaamia – kauge külaline Austraaliast. |
Eesti esimene geopark asub Loode-Eestis |
Möödunud on ligi pool aastat Baltimaade esimese geopargi asutamisest Loode-Eestis. Unikaalne geopark hõlmab tosin kaitseala ja kogu Balti klindi osa Harkust Haapsaluni.
MTÜ Pakri looduskeskuse üldkoosolekul 2. |
Kiviaiad − kultuuripärand ja elupaik |
| Kiviaiad on iidne kultuuripärand Eesti maastikes. Peale esteetilise väärtuse ja silmailu pakuvad nad väga häid elupaiku mitut liiki taimedele, putukatele ja lindudele. |
Endel Varep taas Pärnus koolis |
| Tänavu 3. septembril möödus 95 aastat mitmekülgse teadlase, tuntud looduskaitsja ja hinnatud õpetaja geograafiaprofessor Endel Varepi sünnist. |
Mükoloog Valter Pärtelpoeg 110 |
| Möödunud sajandi 60. aastatel paelus hilissügisel Tartus Toomemäel kõndijate tähelepanu mees, kes roobitses midagi rehaga Vana Anatoomikumi ees kasvavatelt lehtpuudelt. |
Heino Toomingale mõeldes |
| 22. oktoobril oleks bioloogiadoktor Heino Tooming saanud 80-aastaseks. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
