2010/11



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/11
Mkoloog Valter Prtelpoeg 110

Mdunud sajandi 60. aastatel paelus hilissgisel Tartus Toomemel kndijate thelepanu mees, kes roobitses midagi rehaga Vana Anatoomikumi ees kasvavatelt lehtpuudelt. See mees oli sealsamas anatoomikumis ttav arstiteaduskonna anatoom-dotsent Valter Prtelpoeg. Iseranis marate roosade pskede tttu kutsusid lipilased teda Roosamannaks vi mugandatult hrra Mannaks. Tema snnist Peterburis mdus tnavu 3. novembril 110 aastat.

Lhemal vaatlemisel selgus, et mehel kaasas olev korv oli tis ilusaid mesikollase limase kbaraga lehikseeni. Need olid tema lemmikute hulka kuuluvad puidu-sametkrgesed (Flammulina velutipes; #). Seened olid maha tulnud elusate puude surnud oksaaukudest. Muidugi leidus neid ka mbruskonna lehtpuukndudel ja maas lamavatel okstel-tvedel. Vtsin kirjeldatud toimingust korduvalt osa ja alati oli hea seenesaak tagatud.

Valter Prtelpoja seenehuvi prines 1930. aastatest, mil ta juba lvis meie tolleaegsete seenekorfeedega arst Tnis Leisneriga Harku haiglast, professor Elmar Leppiku ja tema assistendi Nikolai Witkowskiga Tartu likoolist.
Isehakanud amatrmkoloogist kujunes juba sama aastakmne lpuks tsiselt vetav seeneteadlane. Selle parim testus on teadust 1938. aasta sgishooaja seentest Tartu ning Kiidjrve mbruses [6]. Aastatel 19331963 ilmus temalt artikleid peamiselt seente, kuid ka taimede kohta nii Tartu ja Kiidjrve kandis kui ka Saaremaal Audakul, kus Valter Prtelpoeg ttas aastatel 19331937 leprosooriumi juhatajana.

Valter Prtelpoja oluline seeneuurimise piirkond TartuElva kandi krval oli ValgemetsaKiidjrveTaevaskoja mbrus. Selle tingis tema suvila asukoht Valgemetsas. See on tnini vga seenerikas ala, kus hilissgisel kasvab hulgaliselt Valteri lemmikseeni hobu- ja triibulisi heinikuid (#).
Seenegurmaanina oskas ta oivaliselt valmistada seenetoite, lhtudes iga liigi iserasustest. Ta oli sstlik loodusehoidja, tema deviis oli: ra l seent ega htki teist loodusobjekti jalaga!
Valter Prtelpoja mkoloogiaharrastus svenes veelgi Teise maailmasja jrgsetel aastakmnetel. Allakirjutanut sidus temaga elav seenehuvi tudengipevist 1950. aastate teisest poolest kuni 1960. aasta lpuni TR taimesstemaatika ja geobotaanika kateedri aspirandina ja hiljem assistendina ttades. Kahjuks judis trkki vrdlemisi vhe Valteri seenekirjutisi [28], kuid temalt on silinud pikemaid avaldamata ksikirju.
Toona olid sagedased hised seeneretked ja -arutlused, millega tihti liitusid teised Tartu mkoloogid ja lipilased. Mttevahetusi peeti meie kodudes ning tookordsetes tpaikades: TR taimesstemaatika ja geobotaanika kateedris, EPA ftopatoloogia kateedris ning TA zooloogia ja botaanika instituudi botaanikasektoris.
Seeneretkedelt tiskorvidega naasnud Valter tuli oma saaki meile alati nitama. Valter Prtelpoja head seenetundmist ning mkoloogivaistu hindasid juba tollal krgelt TR kateedrijuhataja Hans Trass ning ZBI vanemteadur Erast Parmasto.

Seente uurimise krval oli Valter hea taimetundja ning herbariseerija [5]. Kuivatatud kogusid ta seentest siiski ei teinud, kuid valmistas mrgpreparaate haruldasematest seeneliikidest. Ta oli kunstnikuvaistuga joonistaja, millest annab tunnistust silinud vrvilisi skitse seentest [1].
Valter Prtelpoeg oli polglott: peale eesti keele valdas ta perfektselt ladina, prantsuse, saksa ja vene keelt, mis tuli suuresti kasuks tolleaegse snagi kasina seenekirjanduse kasutamisel. Seentest rkisime omavahel alati ladinakeelsete nimetustega.
Peale Eesti seeneteadlaste suhtles Valter Prtelpoeg laialt Lti, Leedu ja Venemaa mkoloogidega. Ta osales innukalt 1959. aastast Eestist algatuse saanud Balti mko- ja lihhenoloogide smpoosionidel, kuhu vahel olid kaasatud ka tolleaegse Leningradi mkoloogid. Sealsetest mkoloogidest kis meie ritustel ja hindas Valter Prtelpoja td mkoloogina vga krgelt Komarovi-nimelise botaanika instituudi vanemteadur Boris Vassilkov, juhtivaid vene agarikolooge.

Metsaskikude krval leidis Valter Prtelpoeg aega suhelda tavaliste seenekorjajatega, konsulteerides neid ning korraldades ja juhendades paljudes kohtades seenenitusi. Ta oli tuntud kui suureprane seente ja ldse looduse petaja noortele, nii kooli- kui ka lipilastele, ka allakirjutanu kuulub tema tnulike pilaste hulka.
Inimesena oli Valter Prtelpoeg erakordselt muhe, sbralik, kigiga arvestav, naljakilde pilduv ning asjakohaseid anekdoote rkiv mees, kellega ei hakanud kunagi igav.
Valter Prtelpoja omaprane mitmepalgeline elukik on jdvustatud hiljuti ilmunud raamatus, mille on koostanud tema lhisugulane Ago Prtelpoeg [1].
Valter Prtelpoja fanaatiline huvi seente vastu, orienteerumine tolleaegses mkoloogilises sstemaatikas ja lihea seenetundmine tegid temast seeneteadlase, kes jb igaveseks meie mkoloogide meeltesse ning kuulub psivana Eesti mkoloogia ajalukku.


1. Prtelpoeg, Ago (koost.). 2010. ks ja ainus hrra Manna. Valter Prtelpoeg anatoom ja mkoloog. Mlestused ja meenutused. O Greif.
2. Prtelpoeg, Valter 1933. Mningaid andmeid seente kohta. Loodusevaatleja 4 (4):127.
3. Prtelpoeg, Valter 1934a. Hilissgisene seentepere Viidumel. Eesti Loodus 2 (2): 43.
4. Prtelpoeg, Valter 1934b. Liblika tuppedel vegeteerivaist seenist. Loodusevaatleja 5 (2): 61.
5. Prtelpoeg, Valter 1939a. Floristilisi mrkmeid. Eesti Loodus 7 (1): 3637.
6. Prtelpoeg, Valter 1939b. Tartu mbruskonna krgemad seened 1938. a. oktoobrist detsembri keskpaigani. Eesti Loodus 7 (2/3): 8690.
7. Prtelpoeg, Valter 1940. Botaanilisi mrkmeid. Eesti Loodus 8 (2): 119.
8. Пяртельпоэг, Вальтер 1963. О росте некоторых грибов в зимний период 1960/61 гг. в юговосточной части Эстонской ССР. Материалы второго симпозиума по вопросам исследования мико- и лихенофлоры Прибалтийских республик. Вильнюс: 133138.

Kuulo Kalamees (1934) on mkoloog, Tartu likooli emeriitprofessor.



Kuulo Kalamees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet