POODI KALALE. EPP MIHKELS. TOIMETANUD VELVE SAAR, KUJUNDANUD IRINA TAMMIS. AS AJAKIRJADE KIRJASTUS, 2010. 200 LK.

Kalavalik poelettidel on viimastel aastatel muutunud tuntavalt mitmekesisemaks, ent väidetavalt ei taha eestlased sellest hoolimata rohkem kala süüa, kui nad harjunud on. Aga võiks, sest esiteks on kala igapidi tervislik ja teiseks valmivad kalaroad väga kiiresti, sobides hästi just tänapäevase kiirustava pere argiõhtusöögiks.
Kokaraamatus on retseptid liigendatud liikide kaupa; kokku on retsepte paarikümne kalaliigi jaoks. Hästi tuntud ja koduste liikide kõrval pakutakse ideid ka võõramaist päritolu kalade valmistamiseks. Nii mõnigi liik on üsna hirmuäratava ja koleda välimusega, näiteks merihunt, merikurat, aga samuti merikukk ja ogahai. Neist merekoletistest valminud road näevad aga igati isuäratavad välja.
Ainsa puudusena võiks mainida asjaolu, et võõramaistel ja meie jaoks uutel kalaliikidel puuduvad ladina- ja ingliskeelsed nimetused, mistõttu pole raamatust abi muude riikide poodides-turgudel või välismaistest allikatest retseptide otsimisel. Rahvusvahelisem kontekst oleks kindlasti andnud raamatule lisaväärtust.

UURIMUSI LAHEMAA AJALOOLISTEST MAASTIKEST. TEADUSARTIKLID KULTUURIPÄRANDIST. KOOSTANUD AVE PAULUS, TOIMETANUD EGLE KAUR, KUJUNDANUD TRIIN SAKS. HUMA, 2010. 192 LK.

Väärika välimuse ja sisuga kogumikus on kolmteist teadusartiklit Lahemaa ajaloost, vaimsest ja materiaalsest kultuuripärandist. 1971. aastal asutatud Lahemaa rahvuspargi 40 aasta juubeli künnisel ilmunud raamatus saavad sõna ajaloolased, arheoloogid, folkloristid, arhitektid ja teised teadlased, kes aitavad lahti mõtestada selle piirkonna kultuuripärandit oma eriala vaatevinklist. Juttu on piirkonna kultuuriloost ja selle kaitsest, esiajaloolistest maastikest ja rahvapärimusest, külade kujunemisest, ehituskunstist ja miljööväärtustest, samuti ajaloolistest teedest, militaarpärandist, veealusest pärandist ja keelemaastikest.