4. märtsil kinnitas riigikogu kalmistuseaduse, mis hakkab kehtima järgmise aasta 1. jaanuarist. Sellega kehtestatakse kogu Eestis kalmistutele ja matmisele ühtsed alused. Varem puudus üldine õigusakt kalmistute ja matmise kohta.
Seni on kalmistud kuulunud kohalike omavalitsuste haldusse, kuid piirkonniti on korraldus olnud erisugune. Kalmistuseadus tagab selguse ja kindluse nii kalmistute haldajatele kui ka inimestele ning lahendab olukorra, kus kalmistute korrashoid ja matmistavad olenesid ainult kalmistu kasutajast või haldajast. Uus seadus sätestab tähtajad ning tingimused, mis kehtivad ühtviisi kogu Eestis.
Matmiseks suletud kalmistute kasutusotstarvet või muuta 75 aasta möödudes. Kalmistu kasutusotstarbe muutmisel tuleb maetud ümber matta ja hauatähised ümber paigutada. Kalmistuseadusega saavutatakse suurem selgus kalmistute asutamise ja sulgemise kohta ja kehtestatakse ühtne pealematmise miinimumaeg: 20 aastat viimasest matmisest.
Seaduse nõudel tuleb hauaplatsid märgistada, enne kui need kuulutatakse hooldamata hauaplatsiks. Haua saab tunnistada hooldamata hauaplatsiks siis, kui see on olnud märgistatud vähemalt aasta ja seda ei ole selle aja jooksul korrastatud.
Uute kalmistute rajamisel ja seniste laiendamisel kehtestatakse kalmistu välispiirist 50 meetri laiune rahuvöönd, et korraldada kalmistu otstarbe, eesmärkide ja hea tavaga vastuolus olevat maakasutust.