|
 |
Eesti Loodus 2011/04 | SISUKORD
| Loodusfoto EL 2011/04 |
|
Vereta linnujahi varjuküljed |
Loomi pildistades seadkem end alati mõttes ka teisele poole kaamerasilma, kus ei kenitle mitte kutseline modell, vaid on oma elu eest väljas inimest pahatihti röövloomana tajuv olevus. Tahtmatult võime neile halba teha, aga nende jaoks on vististi ükspuha, kas kuri tegu sündis kogemata või meelega.
Eelmise aasta kevadel, mahedal aprillilõpu laupäevahommikul jäin puhuks silmitsema idüllilist vaatepilti maanteeäärsel heinamaal: päikesepaistes sillerdav lumeveesilm lageda keskel oli meelitanud rännupuhkust pidama hanede parve. |
Kas looduselamus või kuritegu? |
| Istun vaikselt varjes, pilk läbi fotoobjektiivi pesale suunatud. Olen peaaegu veerand tundi liikumatult oodanud. |
|
| EL küsib EL 2011/04 |
|
Kas on linnukesel muret? |
| Kas meie lindudel läheb hästi ja on meil põhjust rahul olla? Vares ju kraaksub ning valge-toonekurg klõbistab lõbusalt nokka. |
Mida annab lindude vaatlemine? |
| Kindlasti on lendamine olnud üks inimeste unistusi juba mõne miljoni aasta jooksul. Järelikult teeb lindude vaatlemine inimesi eelkõige kadedaks. |
|
| Kaitseala EL 2011/04 |
|
Laidu saare looduskaitseala: saareke keset lahte |
| Saaremaal Mustjala valla rannikumeres Küdema lahes asuv Laidu saar võeti kaitse alla juba 1965. aastal ornitoloogilise keelualana merelindude, sealhulgas haha pesitsusala kaitseks. |
|
| Juubelilugu EL 2011/04 |
|
Pidupäevane tagasivaade ornitoloogiaühingu algusaastatesse |
| Eesti ornitoloogid valisid 1962. aastal kohaliku loodus- ja linnukaitse sümboliks – rahvuslinnuks – suitsupääsukese. |
|
| Veebivalvur EL 2011/04 |
|
Jaapani looduskatastroof aerofotodel |
Milliseid tagajärgi tõi Kirde-Jaapanile 11. märtsi maavärin magnituudiga 9 ja sellele järgnenud hiidlaine ehk tsunami, saab vaadata taevafotodelt, mis tehtud veerandsajas paigas.
Andrew Kesperi kokku seatud pildirea leiate võrgupaigast www.abc.net.au/news/events/japan-quake-2011/beforeafter.htm. |
Kaugel saarel päästetakse pingviine ja ollakse valmis püüdma rotte |
Märtsi keskel juhtus äärmiselt loodusohtlik laevaõnnetus Tristan da Cunha saartel, mida on nimetatud mandreist kõige kaugemal asuvaks asustatud arhipelaagiks.
Nimelt jooksis inimasustuseta linnusaare Nightingale Island’i (eesti keeles Ööbikusaar) juures 16. märtsil arusaamatutel põhjustel madalikule ja murdus 18. |
Linnalind kassikakk |
| Võrgupaigast www.youtube.com/watch?v=h84E67yuum4 leiate kena uudisloo Helsingi kesklinnas pesitsevast kassikakust. Kassikakku nähti sel talvel väidetavasti ka Tallinnas. |
Kuidas elab Läänemere kormoran? |
Sel kevadel, mil linnusõpru on kihisema pannud keskkonnaameti otsus alustada kormoranimunade õlitust, tasub HELCOM-i kodulehelt uurida sakslase Christoff Hermanni taas uuendanud kokkuvõtet Läänemere kormoraniasurkonna arengu ja seisundi kohta (www.helcom.fi/BSAP_assessment/ifs/ifs2010/en_GB/Cormorant/).
Linnuhuviliste arvutipostiloendist on olnud lugeda, milliseid küsimusi on seetõttu tekkinud linnukaitsjatel. Nii on esile toodud, et kuigi europarlament soovitas hästi organiseeritud kalurite ja õngitsejate pealekäimisel (mäletatavasti oli aktiivse lobija rollis ka Marianne Mikko) oma 2008. |
|
| Toimetaja veerg EL 2011/04 |
|
Ornitoloogide ja linnuhuviliste sünnipäev |
| Seekord teeme pikemalt juttu Eesti ornitoloogiaühingust (EOÜ) ja lindudest, sest meie ühel suuremal ja elujõulisemal keskkonnaühingul jõuab mai alguses kätte 90. sünnipäev. |
|
| Ajalugu EL 2011/04 |
|
Eesti Loodus |
75 aastat tagasi
3. juulil 1926. |
|
| Aasta puu EL 2011/04 |
|
Jalakad pakuvad meile ka kehakinnitust |
Peale väärtusliku puidu ja puude väliskujust lähtuva silmailu saavad inimesed jalakalt mitmesugust toidupoolist.
Toidulisa viljadest. Vast kõige ootuspärasem on jalaka viljade söömine, ja mitte üksnes näljaajal. |
|
| Linnupesad EL 2011/04 |
|
Lindude intiimelu kartongil |
| Lindude eluavaldusi on uuritud juba ammust aega. Mõnel juhul on seda kandnud siiras uudishimu, teisel väga praktilised kaalutlused. |
|
| Matkarada EL 2011/04 |
|
Kevad Läänemaa linnuradadel |
| Kell on viis hommikul. Maikuu esimestel nädalatel tähistab see meie jaoks päikesetõusu aega. |
|
| Intervjuu EL 2011/04 |
|
Kajakakeel saab selgeks aastatega |
Tänavu kevadel tähistate omalaadset juubelit: Kakrarahu kalakajaka kolooniat on teaduslikult jälgitud ja uuritud juba pool sajandit. Kui ainulaadne säärane uuring maailmas on?
Pika elueaga linnuliike, keda mitu põlvkonda järjest on uuritud, võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. |
|
| Linnuvaatlused EL 2011/04 |
|
Kesktalvised veelinnud Eestis |
| Veelindude pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalad enamasti ei kattu ning seetõttu enamjagu veelinnuliike rändab. Talvitavaid veelinde on pikka aega loendatud nii maailmas kui ka Eestis. |
|
| Aasta lind EL 2011/04 |
|
Suitsupääsuke, muutuva maailma ja muutuva rahvuse tunnistaja |
| Nagu tavaks, on Eesti ornitoloogiaühing tänavugi valinud aasta linnu. Teist korda kannab seda tiitlit suitsupääsuke, kes oli ka 2000. |
Suitsupääsuke, see armas lind |
Olgu jutuks suitsupääsukese koht rahvafenoloogias, tema tuntus endelinnuna, päritoluseletused või laulutõlgitsused, annab rahvatraditsiooni rikkalikkus tunnistust selle linnuliigi populaarsusest nii meil kui ka teiste ümberkaudsete rahvaste folklooris. Eelduseks oli vaja, et linnud aastasadu jagaksid inimestega ühist ulualust.
Nimetus pääsuke on soome-ugri algupära, suitsupääsuke näikse olevat tõlkelaen saksa keelest (vrd. |
Aasta linnud rändavad ka kirjadel |
| Pole kahtlust, et aasta lindu valisid esimesena sakslased. Kõik märgid näitavad aga, et aasta linnu margi mõtlesime välja meie siin Eestis! |
|
| Sõnumid EL 2011/04 |
|
Eesti noorteadlane pälvis tulevikutalendi tiitli |
Tartu ja Helsingi ülikooli teadlane Triin Vahisalu pälvis L’Oreali kontserni ja UNESCO korraldatava maineka rahvusvahelise konkursi „Naised teaduses” tulevikutalendi tiitli. Sellega tunnistati Vahisalu üheks kolmest parimast noorteadlasest Euroopa ja Põhja-Ameerika regioonis.
L’Oreali-UNESCO rahvusvaheline konkurss „Naised teaduses” kroonib igal aastal ühe silmapaistva naisteadlase igalt kontinendilt ning selgitab igast piirkonnast kolm tulevikutalenti. |
Elektroonikajäätmete direktiiv uueneb |
Märtsi keskel Brüsselis peetud EL keskkonnanõukogu istungil saavutati poliitiline kokkulepe Euroopa Parlamendi ja nõukogu elektroonikaromusid käsitleva direktiivi uuenduste kohta.
Eesistuja esitas nõukogule kompromisspaketi, millega liikmesriigid, sealhulgas Eesti, pärast pikki arutelusid poliitilise kokkuleppe nimel nõustusid. Eesti jaoks on oluline, et direktiivis oleksid esitatud kõik elektri- ja elektroonikaseadmed ning et erandid oleksid kirjas omaette loetelus. |
Järgmisest aastast on meie kalmistutel ühtne kord |
| 4. märtsil kinnitas riigikogu kalmistuseaduse, mis hakkab kehtima järgmise aasta 1. |
Kunstnik tahab Kamfers Dami flamingodele teenida miljon randi |
| 23. märtsil avati Londoni Saatchi galeriis Jeremy Houghtoni maalide näitus. |
Oulus on tervis au sees |
Ülesoomeline programm „Kunnossa kaiken ikää” (KKI) innustab üle 40-aastasi inimesi olema igapäevategudes kehaliselt aktiivsed. Programmi kaudu rahastab haridusministeerium ja sotsiaalministeerium üle 700 projekti ja jagab paremini toime tulnud omavalitsustele auhindu.
Hilistalvel välja kuulutatud 2010. |
Toetust sai neli kalapääsude rajamise projekti |
| Keskkonnainvesteeringute keskus teatas 21. mail, et vooluveekogude seisundi parandamise projektitaotlustest sai rahastusotsuse neli projekti kogusummas 2,55 miljonit eurot. |
Biokütuse süsinikujälg on diislikütuse omast kuus korda suurem |
Ühendkuningriigi ja Kenya loodukaitseorganisatsioonide ühisuuringust selgub, et oleks lausa kuritegelik rajada Kenya Dakatcha metsa jatrofaistandused, nagu praegu on plaanis.
Jatrofat, mõnedel andmetel näiteks maisist kuni kümme ja sojast kuni neli korda tõhusamat biokütusetaime tahetakse Kenyas kasvatada esmajoones Euroopa biokütusejanustele. Teatavasti nõuab EL taastuvenergia direktiiv RED, et aastal 2020 peab kümnendik transpordikütusest pärinema taastuvallikaist. |
Elevandid vajavad salaküttide vastu kogu maailma toetust |
Loomakaitseorganisatsioon IFAW (International Fund for Animal Welfare) teatas 17. märtsil, et Tðaadi valitsusametnikud on tabanud Congo jõgikonnas viimase kuu jooksul vähemalt 20 elevanti tapnud salakütid: kaks meest vahistati, kaks said tulevahetuses valitsusjõududega surma.
IFAW andmeil on loomasalakaubandus maailmas mahult kolmas relva- ja ravimiäri järel. |
Polaaruurijad trotsivad 40 miinuskraadi |
| 13. märtsil algas põhjalikult ette valmistatud kahekuuline Artika-ekspeditsioon „Catlin Arctic Survey” Kanada kaug-Arktikasse, mille põhirühmas osalevad Tyler Fish USA-st, Adrian McCallum Austraaliast ning britid Ann Daniels ja Phil Coates. |
Uuel margil on pojeng |
| Eesti Post andis 24. märtsil välja uue lillemargi. |
Loodusmehest kirjanik ootab linnulugusid |
Koostöös BirdLife’iga on Britist kirjanik ja looduskaitsja Mark Cocker olnud kolm aastat tegev projekti „Linnud ja inimesed” kallal, et luua võimalikult üldine pilt sellest, kui tähtsad on linnud inimestele, kuidas nad täidavad meie elu positiivsete emotsioonidega.
Cocker on kogunud lugusid inimestelt kogu maailmast; praeguseks on oma panuse andnud juba üle 420 isiku 60 riigist „Paraguayst Portugalini, Indiast Austraaliani, Asebaidþaanist Bahamani”. Neist lugudest panebki Cocker kokku raamatu „Linnud ja inimesed”. |
|
| summary EL 2011/04 |
|
|
Bird of the Year: Barn swallow, a witness of the changing world and changing nation
Mati Kose takes a glance at the dangerous life of the Bird of the Year. If barn swallow is in trouble, the humankind should also watch out for its own good. |
|
| Kroonika EL 2011/04 |
|
Märts: kevad jäi talvele alla |
| Paastukuu ilm pakkus nii päikest kui ka tuisku ja tormi, suurt sula ja paksu värsket lumekorda. Eriti tujukas oli ilm 24.–25. |
LIFE+ programmist saab küsida toetust loodushoiuprojektidele |
Taas on alanud LIFE+ programmi keskkonnaprojektide rahastamise üleeuroopaline taotlusvoor. Programmi eesmärk on tõhustada nii otsest looduskaitsetegevust kui ka välja töötada ja rakendada keskkonnapoliitikat.
Taotlusi võivad esitada mittetulundusühingud, omavalitsused, riigiasutused ja äriühingud. |
Selgunud on aialinnuvaatluse lõplikud tulemused |
| Eesti ornitoloogiaühingu 29. ja 30. |
Appi, upume! :) |
Järjekordse toreda algatuse kuulutas Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) välja märtsi alul: Tartu linna ja maakonna 12–16-aastased noored on oodatud osalema fotojahil „Appi, upume! :)”.
Kevadist üleujutust saab Emajõe, Anne kanali või mõne kraavi ääres jahtida 24. |
TÜ botaanikaaias sai imetleda orhideenäitust |
Märtsi esimesel poolel oli Tartu ülikooli botaanikaaias näitus „Orhideed – värvide sümfoonia”, kus oli välja pandud üle 70 just sel ajal õitsenud orhideeliigi ja -sordi. Näituse tegi eriti põnevaks see, et orhideed olid paigutatud suurde kasvuhoonesse teiste taimede vahele.
Peale tuttavate kuukingade, katleiade ja tsümbiidiumide olid esimest korda eksponeeritud mudikäpa, laeelia ja ontsiidiumi uued liigid. |
Loodusfotohuvi aina kasvab |
| Looduse Omnibuss teatas 15. märtsil, et võistlusele „Looduse aasta foto 2011” saabus pilte 1850 autorilt. |
Toomemäel tuleb üht-teist maha raiuda |
| Teatavasti ehitatakse Tartu Toomemäel 155 aastat naistehaiglana talitlenud hoone ümber TÜ sotsiaalteaduskonna õppehooneks. Üksiti on TÜ maja tellinud haljastusprojekti, millele linnavalitsus andis 17. |
Pildistage Emajõge! |
RMK Emajõe-Suursoo looduskeskus on kuulutanud välja fotovõistluse „Emajõe neli palet”, kuhu on oodatud igas vanuses loodushuviliste pildid aastaaegade vaheldumisest Emajõel.
Võistlustööd tuleb esitada digitaalkujul JPG-vormingus. Võistlusele on oodatud töötlemata fotod mõõtmetega vähemalt 1800 x 2400 pikslit ja resolutsiooniga 300 dpi. |
|
| Seened EL 2011/04 |
|
MÜRKSEENED JA SEENEMÜRGISTUSED I. Güromitriinimürgistus |
Kevad äratab ka seeneriigi, paraku võivad ebateadlikud seenestajad saada aasta seenehooaja esimese, nimelt güromitriinimürgistuse.
Güromitriinimürgistuse põhjustavad peamiselt kolm liiki: punakaspruuni ajutaoliselt käärulis-voldilise kübaraga kevadkogrits (Gyromitra esculenta) liivastes männikutes; ookerkollase ebakorrapäraselt lainjas-voldilise kübaraga hiidkogrits ehk vanema nimega hiid-kogritsliudik (Gyromitra gigas; sün. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
