2011/04



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Seened EL 2011/04
MÜRKSEENED JA SEENEMÜRGISTUSED I. Güromitriinimürgistus

Kevad äratab ka seeneriigi, paraku võivad ebateadlikud seenestajad saada aasta seenehooaja esimese, nimelt güromitriinimürgistuse.

Güromitriinimürgistuse põhjustavad peamiselt kolm liiki: punakaspruuni ajutaoliselt käärulis-voldilise kübaraga kevadkogrits (Gyromitra esculenta) liivastes männikutes; ookerkollase ebakorrapäraselt lainjas-voldilise kübaraga hiidkogrits ehk vanema nimega hiid-kogritsliudik (Gyromitra gigas; sün. Discina gigas, Neogyromitra gigas) kuusikutes ja kuuse-segametsades; tubakapruuni ebakorrapäraselt liudja ülaküljel lainjas-voldilise viljakehaga ketas-kogritsliudik ehk vanema nimega liudkogrits (Discina ancilis; sün. Discina perlata, Gyromitra perlata) okas- ja segametsades, peamiselt kuusikutes pinnasel ja kõdupuidul: vanadel kändudel, tormiheite kuuskede juuremätastes, kõdunenud juurtel.
Ülalnimetatud kolme Eestis sagedase liigi viljakehasid leitakse aprillist juunini, põhiliselt mai keskpaigas, toomingate õitsemise ajal [1, 2, 3]. Kõik nad on mürgised ainult värskelt sööduna; kupatatult ja kuivatatult aga ohutud söögiseened.

Toimeaine: güromitriin ehk varasem helvellahape, hävib seente kupatamisel ja kuivatamisel.
Peiteaeg: kaheosaline, vahepealse näilise paranemisega, (2–)6 kuni 12(–25) tundi.
Sümptomid: iiveldus, kõhuvalu ja -lahtisus, oksendamine, täiskõhutunne; peavalu; minestamine, teadvusekadu, rahutus, deliirium; hemolüüs, maksakahjustused, kollatõbi, neerupuudulikkus, krambid; võib järgneda surm.
Sarnased liigid: kevadkogritsa ja hiidkogritsaga võib segi ajada ookerkollase kuni kollakaspruuni, korrapäratult kärjelise munaja kübaraga, värskelt söögiseenena hinnatud ümarmürklit (Morchella esculenta), kes kasvab aedades, parkides, metsatukkades, puisniitudel ja lookadastikes eriti Põhja- ja Lääne-Eestis ning meie saartel ja laidudel; ketas-kogritsliudiku teisik on temaga üldjoontes sama nägu ja samasugustel kasvukohtadel kasvav, samuti värskelt söödav mürkelliudik (Disciotis venosa). Omavahel saab neid eristada ainult mikroskoopiliselt [1, 2, 3].

Mürgised kevadised kogritsad on Eestis õnneks põhjustanud vähe mürgistusjuhtumeid, neid ei saa ligilähedaseltki võrrelda suure mürgistuste hulgaga Lääne-Euroopas. Möödunud sajandil on teateid kolme kogritsamürgistuse juhtumi kohta alates 1980. aastatest Valgamaal Karula vallas. Sel sajandil on olnud samuti vaid üksikuid mürgistusjuhtumeid. Surmaga lõppenud kogritsamürgistusi ja ketas-kogritsliudiku mürgistusi Eestis pole teada. 1998. aastal Karulas aset leidnud mürgistus oli seotud kevadkogritsate toiduks valmistamisega mikrolaineahjus. Seega hoiatus kõigile: mikrolaineahi ei asenda seente kupatamist keevas vees!

1. Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello 2010. 400 Eesti seent. Loodusfoto, Tartu.
2. Raitviir, Ain 1972. Kevadseened. Valgus, Tallinn.
3. Raitviir, Ain 2005. Väike mürkseente raamat. Maalehe Raamat, Tallinn.

Kuulo Kalamees on Tartu ülikooli mükoloogia emeriitprofessor, kes on üle poole sajandi söögiseente uurimise kõrval tegelnud ka mürkseente ja seenemürgistuste probleemidega Eestis.



Kuulo Kalamees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012