Saaremaal Mustjala valla rannikumeres Küdema lahes asuv Laidu saar võeti kaitse alla juba 1965. aastal ornitoloogilise keelualana merelindude, sealhulgas haha pesitsusala kaitseks.

Saareke on vaid 18,7 hektari suurune ning paikneb Küdema lahe keskel, umbes poolteise kilomeetri kaugusel rannikust. 2004. aastal rajati siia looduskaitseala, et kaitsta Laidu saarel pesitsevaid ja läbirändavaid veelinde, samuti saare geoloogilisi väärtusi ja taimekooslusi.
Laidu saare looduskaitseala välispiir on Laidu saare rannajoon. Kaitseala ümbritseb Küdema lahe hoiuala ning koos moodustavad need kaitsealad ühtse terviku.
Saare pikkus on umbes 800 meetrit ja laius 350 meetrit, saare absoluutne kõrgus ulatub kuni kolme meetrini. Laidu saarest lõuna pool on merepõhi liivane; sealsele paikkonnale on tunnuslik pidev settimine. Saarest ida ja kirde pool on meri väga madal. Saare loode- ja idaosas ulatub merre mitu neemikut.
Laidu saar on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Küdema lahe linnu- ja loodusala koosseisus.

Elupaigatüübid. Elupaigatüüpidest on Laidu saarele omased loopealsed ja rannaniidud. Alates 1999. aastast on MTÜ Võhma Kivikülv enam-vähem järjepidevalt, mõneaastase vahega karjatanud saarel umbes viiekümnepealist lambakarja, et taastada ja hooldada poollooduslikke kooslusi. Ehkki lambaid on sinna raske viia, toimetatakse suvel loomad saarele ja sügisel jälle saarelt tagasi. Ühtlasi on plaanis saarel kadastikku harvendada.

Haudelindude arv väheneb. Laidu saar on tähtsaim lindude pesitsusala Küdema lahes. Saarest ida pool asub veel üksteist laidu, kus samuti linnud pesitsevad. Laidu saare haudelinnustikku on põhjalikult uuritud. Aastail 1994–2009 on registreeritud 50 haudelinnuliiki kolmest seltsist: hanelised, kurvitsalised ja värvulised. Haudepaaride koguarv on olnud 131–1590. Arvukamad liigid on olnud hahk ja hõbekajakas (kuni 700 paari) ning merikajakas (kuni 200 paari).
1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses kuulus Laidu saar Eesti viie olulisema valgepõsk-lagle pesitsusala hulka. Kevadrändel on Laidu saarel loendatud 120–700 peatuvat valgepõsk-laglet. Väga arvukalt pesitses saarel tollal ka hahk.

Laidu saare haudelinnustik on ajavahemikul 1994–2009 suuresti muutunud. Mõnevõrra on lisandunud saarel pesitsevaid liike, põhiliselt värvulisi. Haudepaaride koguarv on vähenenud ligi kümme korda. Tunduvalt on kahanenud vee- ja rannikulindude, sh. hahkade ja valgepõsk-laglede arvukus.
2010. aastal loendati Laidu saarel pesitsemas 79 paari linde 24 liigist. Üldarvukus oli konkurentsitult kogu vaatlusrea (1994–2009) väikseim. Pesitsevate liikide arv on jäänud vaatlusrea keskmisele tasemele, s.o. 24 liiki. Kõige enam pesitses saarel merikajakaid, põldlõokesi, randtiire ja meriskeid.
Mullu lisandusid pesitsejatena kaks uut liiki: punaselg-õgija ja talvike. Kõige rohkem on vähenenud hahkade, hõbekajakate ja merikajakate arvukus. Haudepaaride koguarv on Laidu saarel seireperioodi jooksul vähenenud 20 korda: 1996. aastal pesitses saarekesel 1590 paari, nüüd vaid 79 paari.
Arvukuse muutuste põhjused ei ole täpselt teada. Üheks peapõhjuseks on peetud kisklust. Peamised kiskjad on talvel üle jää saarele sattuvad rebased, kuid ka merikotkad ja varesed. Tõenäoliselt on arvukuse muutused seotud ka loomulike liigisiseste populatsioonilainete ja liikidevaheliste suhetega [1; 2].

Kaitsekord. Majandustegevuse piiramise astme ja kaitsekorra eripära järgi kuulub kaitseala ühte sihtkaitsevööndisse. Inimestel on keelatud kaitsealal viibida 1. aprillist 30. juunini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teaduslikel välitöödel. Liikumispiirang on seotud lindude pesitsemisega.

1. Kuus, Andrus jt. 2010. Saaremaa sadama Küdema lahe linnustiku seire. Aruanne. Eesti ornitoloogiaühing, Tartu.
2. Küdema lahe hoiuala ja Laidu saare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011–2020 eelnõu.
3. Laidu saare looduskaitseala kaitse-eeskiri 2004. – Riigi Teataja I 2004, 41, 281.


Kadri Paomees (1983) on keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regiooni kaitse planeerimise spetsialist.