Kas meie lindudel läheb hästi ja on meil põhjust rahul olla? Vares ju kraaksub ning valge-toonekurg klõbistab lõbusalt nokka. Kuldnokad saabuvad ikka ja jälle igal kevadel. Kuid üldlevinud maismaalindude seireanalüüs näitab viimasel neljal aastal märkimisväärset nii põllu- kui ka metsalindude arvukuse langust.
Eesti ornitoloogiaühing on pidevalt panustanud meie linnustiku elurikkuse kaitsesse: määranud Eestis kindlaks 64 rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA) ning 66 Natura 2000 linnuala (SPA), koostanud ja ellu viinud kaitsekorraldus- ning tegevuskavasid, üsna ulatuslikult taastanud ja hooldanud ranna- ja luhaniite, teinud ettepanekuid võtta avamere madalaid kaitse alla.
Lähiaastal valmivad meie uus haudelindude levikuatlas ja uued liikide tegevuskavad, jätkatakse fenoloogiliste vaatluste kogumist nüüdisaegses arvutikeskkonnas, linnukaitse valdkonnas võetakse tööle uus inimene, et jõudsamalt seista lindude kaitse eest, analüüsitakse kaitsekorra tegelikku mõju meie linnustiku käekäigule kaitsealadel jms.
Looduse muutusi võimaldavad hinnata vaid pikaajalised seireprojektid, meie ühingus näiteks maismaa haudelindude seire (punktloendus), kesktalvine vee- ja maismaalindude loendus jpt. Aga veelgi olulisem: tuleb tagada ka loendajate järjepidevus ja nende motiveeritus. Viimasel ajal on mõneti raugenud kevadiste rändlindude saabumise registreerimine, kuid varasematest andmetest on saanud kullaauk kliimamuutusi ning nende mõju uurivatele teadlastele. Sama käib ka lindude pesitsemist registreeriva ja kirjeldava pesakaardiprojekti kohta. Need tegevused on jõukohased ka algajale linnuvaatlejale.
Sügavama linnuhuviga noori lisandub järjest vähem. Seda näeme ühingu liikmeskonna hulgas, seda kurdavad kõrgkoolide õppejõud. Samas on nõudlus elusloodust tundvate ja seda analüüsida suutvate inimeste järele üha suurem. Peame suutma koolitada huvilisi maast-madalast ning pakkuma tuge edasijõudnutele, innustama neid oma hobi ja oskusi arendama. Teadmiste täiendamist oleme kogu aeg oluliseks pidanud. Vahepeal pisut soikunud tegevusele püüab tuult tiibadesse puhuda ühingu loodav haridustoimkond.
Ornitoloogiaühingu jõud seisneb tema aktiivsetes liikmetes. Ilma nendeta poleks meil andmebaase, mida teadlased saavad kasutada aastakümneid hiljemgi. Teadjate ega teadmisteta pole võimalik jääda enesele kindlaks, väidelda argumenteeritult, kaitsta lindude huve.
Lõpetuseks: Eesti ornitoloogiaühing soovitab enne hommikul välja minekut võtta kindlasti linnupetet, enne kui pole hilja.