Sel kevadel, mil linnusõpru on kihisema pannud keskkonnaameti otsus alustada kormoranimunade õlitust, tasub HELCOM-i kodulehelt uurida sakslase Christoff Hermanni taas uuendanud kokkuvõtet Läänemere kormoraniasurkonna arengu ja seisundi kohta (www.helcom.fi/BSAP_assessment/ifs/ifs2010/en_GB/Cormorant/).
Linnuhuviliste arvutipostiloendist on olnud lugeda, milliseid küsimusi on seetõttu tekkinud linnukaitsjatel. Nii on esile toodud, et kuigi europarlament soovitas hästi organiseeritud kalurite ja õngitsejate pealekäimisel (mäletatavasti oli aktiivse lobija rollis ka Marianne Mikko) oma 2008. aasta resolutsiooniga koostada kormorani üleeuroopalise ohjamiskava, ei pea Euroopa Komisjon seda mõistlikuks. Rõhutatakse, et seda ei luba ka linnudirektiiv ja et liikmesriikide vahel pole võimalik saavutada üksmeelt. Järjest kasvab avalikkuse vastuseis tõrjemeetmetele.
Märgitakse samuti, et kuigi arvukuse piiramise lootuses lastakse Läänemere maades 10 000 – 20 000 kormorani aastas, ei avalda see ometi märgatavat mõju asurkonna suurusele. Millist mõju võiks siis loota meil 2600 kurna õlitamisest? Küll on linnusõbrad kindlad, et sellega tekitatakse korvamatut kahju samas pesitsevatele teistele linnuliikidele.