2011/05



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa ajalugu EL 2011/05
Mees, kes ajas eesti asja

Rahvuspargi loomine toetas tollal vga oluliselt meie eneseteadvust. See oli ks esimesi rahvuslikku aadet ja koduarmastust koondavaid ettevtmisi sgaval stagnaajal midagi sellist, mida praegu nimetatakse eesti asja ajamiseks.
Nii meenutas Lahemaa rahvuspargi loomist oma eluhtul Edgar Tnurist mees, kelleta poleks me seda rahvusparki 40 aastat tagasi saanud [2]. Lahemaa rahvuspargi vastuoluline snd oli ks uue rkamisaja eelaimusi.
National park, rahvuspark, национальный парк. Rahvusparkide snnimaal Ameerika hendriikides ei seostata mistet national park mitte mingilgi mral mistega rahvus. Nnda nimetatakse seal riiklikke looduskaitsealasid, seda juba alates 1872. aastast, mil loodi maailma esimene Yellowstonei rahvuspark.
Otsetlkes eesti ja vene keelde omandas see miste aga hoopis uue thendusvarjundi. Meile tundus see toona 40 aastat tagasi midagi mrksa olulisemat, ihaldatumat kui lihtsalt looduskaitseala, samas aga nukoguliku mttelaadi kandjaile midagi vga kahtlast ja ehk ohtlikkugi. Kui kellegi kohta eldi natsionalist, siis oli see vga karm sdistus.

Just sellistes oludes me ikkagi tahtsime endale rahvusparki. Selle loomise oli sihiks seadnud tollane ENSV ministrite nukogu esimehe esimene asetitja Edgar Tnurist. Tal oli olnud vimalus oma silmaga nha rahvusparke Kanadas ja ta oli kiindunud Lahemaa vga mitmepalgelisse loodusesse: .. kujutlus Lahemaast kui hest omaprasest ja inimtegevusest vhe mjutatud alast oli mul tunduvalt varem, ammu enne seda, kui sai teoks NSV Liidu esimese rahvuspargi ametlik vormistamine [5].
1960. aastate esimesel poolel alustas Tnurist jalgrattaretki Muuksist Vainupeani. Iga matk avas justkui uue leheklje: suured looalad Muuksis, Viru ja Laukasoo raba lugematute veesilmadega; Phja-Eesti klint ja klindialune liigirohke mets; Nmmeveski kanjon, kus paljandub aegade raamat; poolsaarte phjamaiselt karm loodus; kiviklvid ja suured rndrahnud; peaaegu kik Eesti metsatbid; Phja-Eestis ebatavaline liigestatud pinnamood kik see paelus thelepanu juba siis [5].
Kike seda olid mrganud teisedki, ent sinna meldi rajada eesktt midagi paremaid puhkevimalusi pakkuvat. Tnurist ei jtnud jonni.

Mis mees ta ieti oli? Kirjasna tema kohta on napp. Lisada saan vaid kilde, mis on mllu talletunud kunagistest vestlustest.
Entsklopeediad nitavad snnikohta Venemaal, viitamata juurtele: isa Gustav oli prit Ida-Virumaalt Metaguselt, ema Loviise (Liisa) Soomest. Edgar Tnuristi snul kinud isa Gustav Soomes vanaisa kasvatatud kartuleid mmas ning leidnud sealt endale nooriku.
Edgar sndis 12. jaanuaril 1920 Venemaal Simbirski kubermangus, kuhu ta isa oli koos perega linud .. nii nagu Oskar Lutsu loomingust tuntud Toots ja judnud seal sna heale jrjele. Prast Vabadussja lppu tuli pere tagasi kodumaale Edgar hllis, mille nsaks puuritud sammastes le piiri toodud kuldmndid aitasid alustada siin uut elu.
Poiss ji sna varases eas orvuks, sest vanemad, nagu ka osa lastest (kokku oli neid neli de ja kuus venda) surid tuberkuloosi. Enda elupstjaks pidas ta Taagepera sanatooriumi toonast arsti, kes lubas mul tuppa tulla ainult sma ja magama, kogu lejnud aja pidin veetma vrskes hus. Nnda lonkis mehehakatis pevad lbi mda metsi, tervis taastus vhehaaval.
Hiljem, pisut suurema poisina, teenis ta elatist muuhulgas isegi piiritusevedajaid abistades (kasuks tuli hea ujumisoskus ja sorav soome keel) ning teismelise noorukina Eestimaa kirikute torne vrvides.
Haridustee kohta mrgivad entsklopeediad krgemat parteikooli Moskvas, ent jtavad mainimata Eesti Vabariigi aegse konsulendihariduse Vimelast ja Kuremaalt.
Sja puhkedes sattus sdurieas noor mees Eesti laskurkorpusesse, kust rahu saabudes viis tee juba nukogude riigiaparaati: alustades Tartumaa TSN titevkomitee esimehe ametist ja judes ENSV ministrite nukogu esimehe esimese asetitja ehk tnapevases thenduses asepeaministri toolini. Niisiis, ndisaja retoorikat kasutades lbi ja lhki punavimu teener. Aga tegelikult?
Vhehaaval pudeneb andmeid Moskvale okupatsiooniaastail tugevat vastupanu osutanud Eesti eliidi kohta, kelle tollaseid valikuid tnapeval ei suudeta vi ei taheta mista. Nemad ei jtnud kirjalikku tendusmaterjali oma kavatsuste ja programmide kujul: tarkade inimestena teadsid nad, et see oleks seadnud ohtu eesmrgi, mille nimel tegutseti. Peaksime ppima tol ajal tegutsenud inimesi hindama siiski neis raames, mida nad oma snniaasta tttu said ja visid ra teha, tdeb Jaak Allik [1].
ks selle vastupanu vtmekujusid oli Edgar Tnurist, kes Jaak Alliku snul on aastakmnete jooksul teinud Eesti maaelu alalhoidmiseks tepoolest palju rohkem kui vanal ja uuel iseseisvusajal parteiliste kokkulepete tulemusena juhuslikult ministrikohale sattunud isikud vi ka kindlasti austust vriv pllutminister eksiilvalitsuses.
Vga veenvad on Siim Kallase meenutused kohtumisest Tnuristiga 1960. aastate lpul Tartu likooli majandussuhete klubis. Klaline rkis tudengitele majandusest kolm tundi jutti ja vahetas seejrel viie-kuue huvilisega mtteid veel paar tundi.
Siim Kallas: Vidan, et Nukogude ajal ei enne ega prast pole ma kuulnud sstemaatilisemat esitust Eesti majandusest. Peale selle rkis ta vga elavalt ja ka vga ausalt. Meie rndasime teda mitme strateegilise valiku prast, [---] kritiseerisime pllumajanduse doteerimist ja ksisime, miks peab nii suur osa vabariigi eelarvest minema liha- ja piimahindade vahe katteks. Tema vastas: aga kui sinna ei lheks, arendataks sellega suurtstust ja kaevandusi ning te saate ometi aru, mis see thendaks; nd ehitame selle raha eest vhemalt maal kultuurimaju ja koole [4].
Toonased tudengid meenutavad, et Tnurist, kes siiralt pdis Eesti majanduse eest seista, ja oskas ka rkida sellest, mis oli tepoolest oluline, andis neile mne tunniga rohkem, kui hulk muid lektoreid aastaga. Siim Kallas: Elu lpuni jb meelde, kuidas ks eelmise ssteemi tippmees meie vikeses ja hsti haakuvas auditooriumis elas vlja selle, mis teda vaevas.
Tegelikult ei suutnud Tnurist hingel pakitsevat varjata ka suuremate auditooriumite ees: maarahva ritustel, Lahemaa rahva keskel, looduskaitse seltsi kokkutulekutel ja mujalgi, kus talle tundus, et kuulajaskond seda vrib. Tema avameelsetest snavttudest rgiti tookord kui Tnuristi isamaaknedest.
Paraku sai avameelsus mehele saatuslikuks, sest kuulajaskonna seas oli alati ka valvsaid krvu: Moskva jlgis natsionalistliku grupeeringu teket Eesti juhtkonnas thelepanelikult, ja erinevalt neist, kes Eesti elu Mnchenis jlgisid, eristas kaasajooksikuid vastupanu organiseerijatest hsti [3]. 1979. aastal sunniti Tnurist Toompealt lahkuma.

Kas vi lbi halli kivi. Rahvuspark kujunes Tnuristile heks kinnisideedest, mida ellu viies ta justkui maandas igapevaelu nrvipinget. Saatuse tahtel oli see ainus tema saavutustest, mida rahvas juba siis thele pani ja tunnustas. Aga seegi ei tulnud kergelt. Mneti kumavad raskused lbi ka tema kirjadest toimetajale seoses Lahemaa materjalide avaldamisega Eesti Looduses rahvuspargi algaastail.
Mis puutub minu kirjutamisse, siis ka kige parema tahtmise juures ma lihtsalt pole praegu suuteline kirjutama seda, mida tahan. (Jaanuar, 1972)
Moskva tinovnikutega asju ajada ei olnud lihtne.
.. Liidu Pllumajanduse Ministeeriumi juures olev pika nimega peavalitsus ei tahtnud kuidagi nustuda rahvuspargi termini sissetoomisega kaitsealade loetellu. [---] Pean kinnitama, et seoses sellega ngin kvasti vaeva, mis lppkokkuvttes siiski lahendas ksimuse nd lplikult. [---]
Nrdima pani seejuures asjaolu, et Tartus ttav eesti looduskaitse isa oli judnud saata tsiselt argumenteeritud kirja testamaks, et tegemist on he kahtlase ja tugevalt natsionalismi jrgi lhnava ettevtmisega riigitril oleva samast lehkavast ilmingust lbiimbunud tegelase poolt. [---] minu elulng muutus jllegi pisut hapramaks. (Oktoober, 1974)
Loodud rahvusparki oli vaja lal pidada ja arendada. helt poolt ssta intensiivsest majandamisest rahvuspargi metsi metsamajandeil olid ju raieplaanid! ning hoida umbe kasvamast lookadastikke ja teisi prandkooslusi, teisalt taastada hvinud vi hvimisohus kultuurivrtusi. Plaani tuli vtta uurimistd.
Tegemist on testi esmakordse, tiesti uutel alustel funktsioneeriva vga suure kaitsealaga, mistttu arusaamades tiesti loomulikult esineb erinevaid lhenemisi. Ilmselt on see tingitud meie ldisest hdast hooga mingi ala kuulutada keelualaks ning siis nautida rahulolu, vi aeg-ajalt nidata npuga ja jagada korraldusi. (Oktoober, 1974).
Et Lahemaaga sama ei juhtuks, oli muu hulgas vaja ka raha. Siin liitus Tnuristi missiooniga toonane rahandusminister Alber Norak: loodi Lahemaa fond, kuhu oodati annetusi eesktt sel ajal sna jukatelt pllu- ja metsamajanditelt, aga ka teistelt asutustelt ja organisatsioonidelt. Ja raha tuli.
Sellal kui fond sndis, ei olnud tal konkurente ja annetajad on olnud lahtise kega. Aastate jooksul on laekunud le viie miljoni rubla, parematel aastatel le 400 000 rubla aastas. Niteks Pimedate hing ksi on kandnud rahvuspargi arvele 200 000 rubla [2]. Vrdluseks: minu, krgharidusega toimetaja toonane palganumber oli 130 rubla kuus.
Annetajaile meldes kriibib hinge asjaolu, et sna otseses mttes eesti rahva rahaga les ehitatud Palmse mis on nd suletud territoorium: kepael tuleb osta mitte ainult hooneisse sisenemiseks (mis on mistetav), vaid ka selleks, et misauel ja tiigikaldail jalutada. Tnurist ei andestaks.
Aga tema plaanid olid omal ajal suured, haare kndis vljapoole juba loodud rahvuspargi alasid. .. kavatseme Krvemaa kaitseala, milline hiljuti sai ametliku eksisteerimisloa, allutada Lahemaa direktsioonile kaugema eesmrgiga ehk nnestub kunagi need mlemad koos eriotstarbelise maaga (toona sjavepolgooni all olnud Phja-Krvemaaga A. M.) hendada heks teliselt suureks rahvuspargiks. (Aprill, 1972) See plaan ei teostunud.

Unustus. Prast seda, kui olime end vabaks laulnud, lks kiku isamaalik luud: plats phiti puhtaks. Krvale heideti ka need inimesed, kes olid okupatsiooni aastakmnetel vabadusest unistamise ja otsesnu rkimise asemel tegutsenud selle nimel, et maa ja rahvas toonase rmusliku surve all psima jksid.
Edgar Tnurist suri unustatuna 16. augustil 1992. Ta puhkab Ilume kabeliaias Lahemaal. 20. sajandi ajalugu on veel liiga noor, et mletada kike ja kiki. Ent igahe tegeliku suhte Eestimaaga peab selgitama aeg.

1. Allik, Jaak 2007. Plvili vi psti? Sirp, 10. august.
2. Kas olete tehtuga rahul? 1991. Toimetuse ksimustele vastab Edgar Tnurist. Eesti Loodus 42 (6): 364367.
3. Ruutsoo, Rein 2006. Vastupanu mitu ngu. Maaleht, 20. aprill.
4. ank, Ester 2001. Peategelane: Siim Kallase rollid. Tallinn.
5. Toimetuse ksimustele vastavad 1986. Edgar Tnurist, Lahemaa Rahvuspargi Nukogu esimees. Eesti Loodus 37 (6): 347349.
6. Tnurist, Edgar 1972. Lahemaa rahvuspark. Eesti Loodus 23 (11): 641648.
7. Tnurist, Edgar 1981. Lahemaa, tpiline ja kordumatu. Eesti Loodus 32 (6): 354359.

Ann Marvet (1939) on Eesti Looduse endine kauaaegne toimetaja.



Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet