|
 |
Eesti Loodus 2011/05 | SISUKORD
| Toimetaja veerg EL 2011/05 |
|
Kossuga Lahemaal |
| Neli aastakümmet tagasi tähendas Lahemaa rahvuspargi erinumber meile kõigepealt avastusretki. Ehkki artiklid sai tellitud toonastelt Lahemaa parimatelt tundjatelt, oli nende kokkupõimimiseks vaja luua ka endale ettekujutus rahvuspargi loodusest ja neist inimestest, kes seal põlvest põlve on elanud. |
|
| Lahemaa matkarajad EL 2011/05 |
|
Loodusrajad matkaja teenistuses |
| Õpperadadele, kus Lahemaa loodust tutvustada, on mõeldud rahvuspargi loomisest peale. Radade rajamise põhimõtetest kirjutas Jaan Eilart 1972. |
|
| Ajalugu EL 2011/05 |
|
Eesti Loodus |
75 aastat tagasi
1922. või 1923. |
|
| Kroonika EL 2011/05 |
|
Aprill: lund ja suvesooja |
| Paastukuu pärandas jürikuule paksu lumekorra. Aga üsna kohe sai külma valitsusaeg otsa ja juba mõne päeva pärast oli ülemvõim läinud lumelt üleujutuste kätte. |
Looduse aasta fotograafiks tunnistati Sven Zaèek |
| 24. aprillil jagati Estonia kontserdisaalis Tantsivaid Hunte. |
Aasta linnu projekti kajastab koduleht |
Koos esimese suitsupääsukese saabumisega Eestisse 23. aprillil avati ka aasta linnu kodulehekülg http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/.
Sealt leiab teavet nii rahvuslinnu kui ka meie teiste pääsukeste kohta ning juhised, kuidas neid abistada. |
Koolinoorte südamed võitnud teaduslaager tuleb jälle |
Ka tänavu suvel ootavad Tartu ülikool ja Eesti füüsika selts teadushuvilisi poisse ja tüdrukuid Kloogarannale teaduslaagrisse, mis seekord toimub kahes vahetuses.
Esimene vahetus (5.–7. |
Emajõe suurvesi jäi mullusest madalamaks |
| Suurim arv, mida sõnumitoimetajal Tartu kesklinna detsembris püstitatud „ilmasambal” pildistada õnnestus, oli 314 cm üle vaatlusjaama nulli, mis püsis 20.–23. aprillil. |
Õpilased uurisid usinasti keskkonda |
Tartus, haridus- ja teadusministeeriumis peetud üle-eestilisel õpilaste keskkonna-uurimistööde konverentsil anti teada sellele eelnenud võistluse tulemused.
Nende põhjal lähevad Eestit rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olümpiaadil INEPO esindama Paide neiu Anni Männil ning tartlanna Kristiina Kurg.
Konverentsil tutvustasid oma töid viieliikmelise þürii (Janika Ruusmaa, Terje Tuisk, Ana Valdmann, Liina Saar ja Ivar Puura) välja valitud kahekümne parema töö autorid.
5.–7. |
Algas hiite fotovõistlus |
Maavalla koda kuulutas välja fotovõistluse „Maavalla hiied 10224”.
Neljandat korda peetava võistlusega soovitakse jäädvustada looduslike pühapaikade ilu ja valu ning ühtlasi suunata inimesi märkama esivanemate väekohtade väärtusi.
Võistlema on oodatud kõik inimesed sõltumata vanusest. |
Viimane aeg liituda „Kevad ärkab” vaatlustega |
Meenutame, et selgi aastal vaatlevad Euroopa ja Aafrika lapsed BirdLife’i projekti „Spring Alive” („Kevad ärkab”) raames lindude kevadist saabumist.
Projekti koduleht on aadressil www.springalive.net (eestikeelne osa www.springalive.net/et-ee). Nagu ikka, on vaatluse all valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu ja piiritaja; tänavu ka meil üliharuldane eksikülaline, Lõuna-Euroopas aga tavaline, oma ülikireva sulestikuga lihtsasti märgatav mesilasenäpp.
Mullu tehti programmi raames 100 000 vaatlust.
|
Avatud on uus linnuvaatluste andmebaas |
14. aprillist on kõigile linnusõpradele kasutamiseks ja oma vaatluste talletamiseks avatud Tartu ülikooli loodusmuuseumi juures arendatava eElurikkuse andmebaasi linnustiku osa.
See avaneb aadressilt elurikkus.ut.ee viite „Vaatlused” kaudu. |
|
| Lahemaa kultuuripärand EL 2011/05 |
|
Rahvuspargis kaitstakse kultuuripärandit |
| Looduse kõrval on Lahemaal 40 aasta jooksul pööratud tähelepanu piirkonna ajaloo- ja kultuurikihistuste hoiule nii maastikus kui ka mälus. Lahemaa on kaitsealade seas ainulaadne oma inimasustuse tiheduse, järjepidevuse ning vanuse poolest. |
Kaardid kõnelevad maakasutuse ajaloost |
| Lahemaa on tänapäeval metsane maa. Aga see pole alati nii olnud: ehkki sadakond aastat tagasi olid puistud samuti kõige levinum maakattetüüp, oli toonane maastik tunduvalt avatum kui praegu. |
Mõisakeskused on Lahemaa visiitkaardid |
Eesti rahvuslike kultuuriväärtuste kaitse ja restaureerimine kujunes rahvuspargi algusaastail keskkonnakaitse kõrval tähtsaks tegevusalaks. Eriti paelusid toona tähelepanu ajalooline arhitektuur ja selle seisund Lahemaa mõisakeskustes: Kolgas, Palmses, Sagadis ja Vihulas.
Lahemaa rahvuspargi asutamise peaalgataja Edgar Tõnuristi soovil koostasin ettepaneku, milles nägin igale mõisakeskusele rahvuspargi eesmärkidest lähtuva ülesande: luua vastava eluvaldkonna arenduskeskus. |
Palmse alleed – ajaloolised maastikuruumid |
| Eesti maastikes jäävad paljudes kohtades silma maalilised alleed, mis põldude vahelt juhivad teekäija silmapiiril rohelise oaasina paistvasse mõisasüdamesse. Vanad puud koolutavad tee kohale oma kroonid, milles vahel üksikute hallide juustena turritavad kuivanud oksad, moodustades meeleolukad võlvkäigud, mille all rohekas valguses teepinnal helgivad päikeselaigud. |
Lahemaa kui ikoon |
| Lahemaa on sümbol. Ikoon. |
Ajalooline keskkond on rannaküla identiteedi ja arengu alus |
| Eestimaa külade miljöö ja arhitektuuripärand on väga haavatavad. Ohtu kujutavad nii teadmatusest tulenevad valed renoveerimisvõtted kui ka stiihiline arendustegevus. |
Lahemaa hiites on loodust kaitstud muinasajast alates |
| Hiied, pühad allikad, kivid ja teised ajaloolised looduslikud pühapaigad kuuluvad lahutamatult Lahemaa loodus- ja kultuuripärandi hulka. Rahvuspargi maa-alal asuvates hiites ja vähemates pühapaikades on loodust hoitud juba aastasadu, kui mitte kauemgi. |
Maastikes minevikku otsimas |
| Kuigi meie tänapäevased maastikud erinevad suuresti muinasaegsetest, on neis siiski palju ühist: maastiku suured põhielemendid, näiteks jõed, järved ja klindiserv, on üldjoontes samad, ehkki rannajoon ja jõesängid võivad olla veidi muutunud. Seega ühendab maastik meid minevikuinimestega. |
|
| Lahemaa loodus EL 2011/05 |
|
Kivihiidude maa |
| Mitu miljonit ruutkilomeetrit hõlmaval Põhja-Euroopa jäätumisalal on kokku loetud ligikaudu 130 hiidrahnu, neist 120 asub ligi poolesaja tuhande ruutkilomeetri suuruses Eestis. Ligi veerandsada neist kivimürakaist on oma koha leidnud Lahemaa rahvuspargi umbes poolel tuhandel ruutkilomeetril. |
Väike, kuid väärtuslik pärand |
| Lahemaa rahvuspark seostub paljudel eestlastel eelkõige ilusate metsade, mererandade ja kivikülvidega. Palju vähem on räägitud siinsetest poollooduslikest ehk pärandkooslustest, mis on kujunenud aastasadade vältel inimtegevuse tulemusena. |
Limatünnikust lakkvaabikuni |
Lahemaa seeni inventeeriti põhjalikult 2008–2010 keskkonnaameti tellimusel, Lääne-Virumaa haruldaste seente inventuuri käigus. Artiklis tutvustame Lahemaa rahvuspargile omaseid seenharuldusi.
Lahemaal tegid mükoloogid üksikuid uurimisretki juba 1950. |
Samblike erakordne liigirikkus |
| Eesti kaitsealadest on kõige paremini uuritud Lahemaa rahvuspargi samblikke. Esimesed andmed pärinevad juba 1932. |
Samblavaip ja samblasokid |
Lahemaa rahvuspark, eriti Käsmu poolsaar, on samblateadlastele ja -huvilistele olnud üks köitvamaid kohti läbi aegade. Viimaste aastate töö tulemusena on Lahemaalt teada 307 liiki samblaid, kellest paljud on kaitsealused või ohustatud.
Lahemaa piirkonna sammalde kohta on vanimad andmed teada juba 19. |
Siberi piimikas ja teised kaitstavad taimed |
| Lahemaa on ilus, rikas ja väärt paik ka taimharulduste poolest: siit on teada 44 kaitsealust soontaimeliiki, üks esimesest, 12 teisest ja 31 kolmandast kaitsekategooriast. Osa sellest rikkusest ootab veel avastamist või taasleidmist. |
Mida teame Lahemaa selgrootute kohta? |
| Lahemaa rahvuspark asub suuremate pinnavormideta lauskmaal. Mitmekesine mererand, kitsad jõesängid, rabad ning teised maastikuelemendid pakuvad ometi ohtralt elupaiku lugematutele loomaliikidele. |
Häirekell soolindudelt |
| Lahemaa rahvuspargis leidub looduslähedases seisundis sooelupaiku üsna palju: veidi üle 3000 hektari, 6–7% maismaapindalast. Linnukaitse vaatenurgast on olulisimad Laukasoo ja Hara raba, esimene neist sobiks lausa soolindude seire etalonalaks. |
Eesti põdraseire tugipunkt |
| Kui Lahemaa rahvuspark asutati, oli põder siinmail elanud juba palju aastatuhandeid. Ise jõudsin Lahemaale 1967. |
|
| Lahemaa looduskaitse EL 2011/05 |
|
Kultuuri võti asub rahvusparkides |
| Meie esimese, Lahemaa rahvuspargi loomisel 40 aastat tagasi peeti silmas Eesti kultuuri hoiu väikest mudelit. Rahvuspargi asutajad üritasid korraldada meie rahvuslikku kultuuri ja meie vabadust tol ajal võimalikes piirides: käsikäes loodus- ja muinsuskaitsega. |
Kaitsekord ja piirangud |
| Lahemaa rahvuspark kui Eesti suurim kaitseala jääb kahe maakonna territooriumile. Rahvuspargi lääneosa asub Harjumaal Kuusalu vallas ja idaosa Lääne-Virumaal peamiselt Vihula, aga vähesel määral ka Kadrina vallas. |
|
| Sõnumid EL 2011/05 |
|
Looduskaitse kuldmärgid kahele akadeemikule |
Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) ja TA looduskaitse komisjon ühisel kevadkoosolekul 19. aprillil Tartus anti kätte kaks looduskaitse kuldmärki.
Nende saajad olid Eerik Kumari looduskaitsepreemia 2008. |
Tartu tähetorn avas uksed muuseumina |
| Eesti Looduse jaanuarinumbris kirjutasime Tartu ülikooli tähetorni 200. sünnipäeva põgusast tähistusest jõulueelsel õhtul; siis sai ka märgitud, et tähtpäeva kulminatsioon on 27.–29. |
Tartu Supilinn pidas kümnendat korda linnaosa päevi |
| Aprilli viimase nädalavahetuse lausa suvesoe ilm soosis igati traditsioonilisi Tartu Supilinna päevi. Need toimusid juba kümnendat korda ja kõigi korraldajaks – välja arvatud päris esimesel korral – on olnud Supilinna selts, mis loodi just pärast esimesi päevi 2002. |
Trükistenäitus Lahemaal |
Näitus „Lahemaa Rahvuspark 40 – trükiseid Lahemaast” on Palmses Lahemaa looduskeskuses lahti tänavu maist septembrini.
Välja on pandud raamatuid, broðüüre, õpperadade voldikuid, kaarte, postkaarte, Lahemaa ajalehti, plakateid, meeneid, plaate ja muid esemeid. Eksponaadid pärinevad Lahemaa raamatukogust ja arhiivist ning erakogudest; neil on juures koostajate kommentaarid.
Näiteks tegid tuntud kunstnikud igal aastal Lahemaa motiive kasutades rahvuspargile uusaastakaardid. |
Maastikupõlenguteta oleks elu parem |
Erametsakeskus (EMK) teatas 21. aprillil, et koostöös päästeametiga korraldatava projekti Life+ FFPE koosolekutel on selgunud, et pahatihti ei ole metsa- ega maaomanikud teadlikud, et kulu põletamine on keelatud aasta ringi.
Paljud inimesed ei tunne ei tuleohutuse seaduse ega muude tuleohutust reguleerivate seaduste ega määruste sisu. |
Millist linnatransporti tahavad eurooplased |
Värske Eurobarometer’ uuring kinnitab, et enamik Euroopa elanikke on valmis tegema kompromisse oma auto hinna ja omaduste kohta, kui see aitab kahandada kahjulikke heitmeid.
Nii on neljast inimesest kolm valmis puhtama keskkonna nimel vähendama lubatud liikumiskiirust, üle poole aga nõustuks võimalike automaksudega, mis oleneksid tegelikust autokasutusest. Ligi kolmveerand autoomanikest oleks nõus rohkem kasutama ühissõidukeid, kui üks ja sama pilet kehtiks kõigis ühissõidukites.
Uuring tehti Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi tellimusel.
Täpsemaid tulemusi saab uurida võrgupaigast http://ec.euroap.eu/public_opinion/flash/fl_312_en.pdf.
|
Estonian Cell vähendab energiasõltuvust |
Võtnud aluseks Euroopa energiaressursi tõhustamise poliitika, on aktsiaselts Estonian Cell investeerinud kulutõhususse 2,7 miljonit eurot.
Kui 2006. |
Ilmunud on kolm loodusemarki |
Aprillis lisandusid loodusmargisõprade albumeisse nii aasta linnu suitsupääsukese mark kui ka tänavused Euroopa margid. Viimaste puhul oli selle aasta teemaks valitud „Mets” ning Eesti markidel on põder ja palgivirn.
Kõik kolm marki on kujundanud Vladimir Taiger. |
Kultuuripealinnade staatus võib muutuda |
| Ligi pooltsada Euroopa suuremat linna kokku 30 riigist ühendav koostöövõrgustik Eurocities tegi aprilli lõpus Euroopa Komisjonile ettepaneku liita pärast 2019. aastat Euroopa kultuuripealinnade skeemis kultuurile veel teisigi inimtegevuse valdkondi. |
Hiinas saadi kätte hiiglaslik kogus illegaalset elevandiluud |
| Eelmises Eesti Looduses kirjutasime, kuidas Tðaadis tabati elevante tapnud salakütid. Paraku on illegaalse elevandijahi ulatus tohutu. |
|
| Lahemaa loodusharidus EL 2011/05 |
|
Hea paik loodusõppeks |
Looduse ja kultuuripärandi kaitse kõrval on rahvusparkide oluline ülesanne tutvustada kaitstavaid väärtusi ning edendada selle kaudu keskkonnateadlikkust. Elurikkust ja looduses valitsevaid seoseid tundes mõistame iseenda sidet loodusega ja loodushoiu vajalikkust.
Et keskkonnaharidust tõhusalt jagada, on vaja koostööd. |
|
| Essee EL 2011/05 |
|
Laukasool |
| Läinud sajandi kuuekümnendate lõpul põles Narva jõe ääres Permiskülas ühel suvel mets. Et seal kandis veel palju sõjast jäänud mürske ja miine maas vedeles, tuli asja ulatust uurida ülevalt. |
|
| EL küsib EL 2011/05 |
|
Miks EKO soovib tagasi rahvusparkide juhtkondi? |
| Eesti looduskaitse on viimastel aastatel läbi teinud hulganisti struktuurimuutusi, mis suuresti pole kaasa toonud loodetud lahendusi. Endiselt arenevad rahvuspargid igaüks omasoodu ja puudub omavaheline koordineerimine. |
|
| Intervjuu EL 2011/05 |
|
Lahemaa rahvuspargi üle tunneme uhkust |
| Anne Kurepalu on sündinud 1946. aastal tollases Märjamaa rajoonis Haimres. |
|
| Lahemaa ajalugu EL 2011/05 |
|
Rohkem kui neli aastakümmet |
| 1. märtsil 1872, kui USA kongress asutas maailma esimese rahvuspargi, Yellowstone’i, ning president Ulysses S. |
Mees, kes ajas eesti asja |
„Rahvuspargi loomine toetas tollal väga oluliselt meie eneseteadvust. See oli üks esimesi rahvuslikku aadet ja koduarmastust koondavaid ettevõtmisi sügaval stagnaajal – midagi sellist, mida praegu nimetatakse eesti asja ajamiseks.”
Nii meenutas Lahemaa rahvuspargi loomist oma eluõhtul Edgar Tõnurist – mees, kelleta poleks me seda rahvusparki 40 aastat tagasi saanud [2]. |
|
| Veebivalvur EL 2011/05 |
|
„Ajapaikaja” pakub harivat ajaviidet |
Vahur Puik mittetulundusühingust Eesti Fotopärand on koos kaaslastega võrku riputanud fotode kaardistamise ja ülepildistamise veebirakenduse „Ajapaikaja”, selle aadress on www.ajapaik.ee.
Ligi 500 fotole sajanditagusest Tallinnast saab kaardil pakkuda ülesvõtte tegemise asukohta. Kui mängija on tõestanud, et ta pilte kaardil õigesti asetab, hakatakse talle kuvama ka neid vanu fotosid, mille asukohaandmed ei ole veel teada. |
Populaarseima vaalalise Keiko mälestuseks |
Kuulsa mõõkdelfiini, populaarse filmi „Free Willy” (1993) peategelase Keiko elu viimasest kümnest aastast jutustava dokumentaalfilmi „Keiko, kõnelemata lugu” veebileht on aadressil www.keikotheuntoldstory.com.
Väidetavasti on Keiko ainus vangistuses elanud mõõkdelfiin, kes on vabadusse tagasi saanud. |
Tartu ülikooli vaatamisväärsustest on valminud virtuaaltuur |
Tartu ülikool on valmis saanud uuendusliku 360-kraadise vaatega panoraamfotode virtuaalse jalutuskäigu, mis tutvustab alma mater’i kuulsaid ajaloolisi hooneid, muuseume ja muid huviväärsusi. Virtuaaltuur on nii eesti kui ka inglise keeles ja seda saab näha aadressil www.ut.ee/virtuaaltuur.
Virtuaalne jalutuskäik viib külastaja ülikooli peahoonesse ja seal asuvasse kunstimuuseumisse, ülikooli ajaloo muuseumisse ja loodusmuuseumisse, botaanikaaeda ning ülikooli raamatukokku. |
Ministeeriumi olulisemad aprillikuised keskkonnauudised |
Keskkonnaministeeriumi järjekordne, aprillikuu elektrooniline uudiskiri on aadressil www.envir.ee/1166662.
Seekordses uudiskirjas tutvustatakse uut ministrit Keit Pentust, vahendatakse tähtsamaid keskkonnauudiseid, kirjutatakse keskkonnamärgistest, kuulutatakse välja otsingud Kumari preemia ja looduskaitsemärkide kandidaatide leidmiseks jne.
Kõik keskkonnaministeeriumi e-uudiskirjad asuvad aadressil www.envir.ee/1128931.
|
Lahemaa veebis |
Mõistagi pole mingit raskust leida tervet hulka võrgupaiku, kust saab rohkem või vähem põhjalikku teavet meie vanima rahvuspargi kohta.
Võrguaadressilt www.lahemaa.ee suunatakse teid keskkonnaameti veebilehe Lahemaa-küljele www.keskkonnaamet.ee/?lang=lahe. Aadressi www.lahemaa.info taga peitub aga Loobus asuv Lahemaa matkakeskus. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
