| Lahemaa kultuuripärand EL 2011/05 |
 |
Rahvuspargis kaitstakse kultuuripärandit |
| Looduse kõrval on Lahemaal 40 aasta jooksul pööratud tähelepanu piirkonna ajaloo- ja kultuurikihistuste hoiule nii maastikus kui ka mälus. Lahemaa on kaitsealade seas ainulaadne oma inimasustuse tiheduse, järjepidevuse ning vanuse poolest. |
Kaardid kõnelevad maakasutuse ajaloost |
| Lahemaa on tänapäeval metsane maa. Aga see pole alati nii olnud: ehkki sadakond aastat tagasi olid puistud samuti kõige levinum maakattetüüp, oli toonane maastik tunduvalt avatum kui praegu. |
Mõisakeskused on Lahemaa visiitkaardid |
Eesti rahvuslike kultuuriväärtuste kaitse ja restaureerimine kujunes rahvuspargi algusaastail keskkonnakaitse kõrval tähtsaks tegevusalaks. Eriti paelusid toona tähelepanu ajalooline arhitektuur ja selle seisund Lahemaa mõisakeskustes: Kolgas, Palmses, Sagadis ja Vihulas.
Lahemaa rahvuspargi asutamise peaalgataja Edgar Tõnuristi soovil koostasin ettepaneku, milles nägin igale mõisakeskusele rahvuspargi eesmärkidest lähtuva ülesande: luua vastava eluvaldkonna arenduskeskus. |
Palmse alleed – ajaloolised maastikuruumid |
| Eesti maastikes jäävad paljudes kohtades silma maalilised alleed, mis põldude vahelt juhivad teekäija silmapiiril rohelise oaasina paistvasse mõisasüdamesse. Vanad puud koolutavad tee kohale oma kroonid, milles vahel üksikute hallide juustena turritavad kuivanud oksad, moodustades meeleolukad võlvkäigud, mille all rohekas valguses teepinnal helgivad päikeselaigud. |
Lahemaa kui ikoon |
| Lahemaa on sümbol. Ikoon. |
Ajalooline keskkond on rannaküla identiteedi ja arengu alus |
| Eestimaa külade miljöö ja arhitektuuripärand on väga haavatavad. Ohtu kujutavad nii teadmatusest tulenevad valed renoveerimisvõtted kui ka stiihiline arendustegevus. |
Lahemaa hiites on loodust kaitstud muinasajast alates |
| Hiied, pühad allikad, kivid ja teised ajaloolised looduslikud pühapaigad kuuluvad lahutamatult Lahemaa loodus- ja kultuuripärandi hulka. Rahvuspargi maa-alal asuvates hiites ja vähemates pühapaikades on loodust hoitud juba aastasadu, kui mitte kauemgi. |
Maastikes minevikku otsimas |
| Kuigi meie tänapäevased maastikud erinevad suuresti muinasaegsetest, on neis siiski palju ühist: maastiku suured põhielemendid, näiteks jõed, järved ja klindiserv, on üldjoontes samad, ehkki rannajoon ja jõesängid võivad olla veidi muutunud. Seega ühendab maastik meid minevikuinimestega. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
