Looduse kõrval on Lahemaal 40 aasta jooksul pööratud tähelepanu piirkonna ajaloo- ja kultuurikihistuste hoiule nii maastikus kui ka mälus. Lahemaa on kaitsealade seas ainulaadne oma inimasustuse tiheduse, järjepidevuse ning vanuse poolest. Siin leidub kultuuriväärtusi esiajast tänapäevani.
Lahemaa kultuuripärand jaguneb vaimseks ja aineliseks. Siinsed muistsed maastikud, külamaastikud ja ehituspärand on kõige silmatorkavam osa rahvuspargi kultuurmaastikust. Vaimne pärand puudutab ainelise pärandiga seotud tavasid ja oskusi, maastikuga seotud teadmisi ja tõekspidamisi ning siit võrsunud rahvaloomingut.

Rahvuspargi kultuuripärandi kaitsekord lähtub looduskaitseseadusest ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjast. Kaitsereþiim rakendub eelkõige piiranguvööndi aladel, kus kaitstakse inimese ja looduse koosmõjul kujunenud traditsioonilisi maastikke koos loodus- ja kultuuriväärtuste ning neid alal hoidvate protsessidega. Rahvuspargi piiranguvööndis asuv kultuurmaastik hõlmab ligi kolmandiku Lahemaast.
Kultuuripärandi hoidmine oleneb teadmistest ja väärtustamisest. Rahvuspargi algusaastail uuriti ja kirjeldati arhitektuuri- ja rahvakultuuri, taastati mõisaansambleid ja taluhoonestust, määrati kindlaks külade kaitsekord.
Keskkonnaamet ja tema eellased on viimastel aastatel tellinud eri valdkondi hõlmavaid kaitsekorralduskava alusuuringuid, mis analüüsivad senist kaitsekorda ning annavad aluse täpsustada Lahemaa kultuuripärandi kaitsereþiimi. Koostatud on ettepanekud esiajalooliste maastike, looduslike pühapaikade, Palmse–Ilumäe allee, militaarpärandi ja külamaastike kaitse kohta. Hiljutised analüüsid käsitlevad Lahemaa arhitektuuri, asustusstruktuuri ja ajaloolise maakasutuse väärtusi ja edasist kaitsekorda.

Lahemaa ainelise pärandi loetelu on pikk: muistsed maastikud, mõisad ja mõisapargid ja alleed, kõrtsikohad ja ajaloolised teed, veskid, kalmistud, kabelid ja looduslikud pühapaigad, kooli- ja seltsimajad, maakülad ja rannakülad, sadamakohad, lautrid ja laevaehitusplatsid, militaarpärand, laevavrakid jm. Muinsuskaitse all on neist 447 kinnispärandi objekti, enamik mõisaarhitektuuri- ja arheoloogiamälestised.
Siin on üle 70 küla. Paljudel neist on muinasaega ulatuv ajalugu ning hästi säilinud asustusmuster ja vanad, väärtuslikud hooned. Kõige enam teeb muret eraomandis oleva ehituspärandi lagunemine ja hävimine. Enamik sellest pole muinsuskaitse all. Kuna rahvuspargis seatakse kultuuripärandile selle hoiu tõttu kitsendusi, võiks olla ka toetusmeetmed selle hoidmiseks. Praegu neid pole.
Oleme viimastel aastatel projektipõhiselt, loodushoiutööde või talgute korras hooldanud mitmeid kultuuripärandiobjekte. Suure arhitektuuri- ja kultuuriloolise väärtusega taludes (nt Toomarahva, Kaarli, Hagumäe talud) oleme pidanud taluarhitektuuri koolitustalguid, et propageerida vanade hoonete hoidmist ning näidata, et ka vähese kuluga saab teha midagi selleks, et hoida väärtuslikku pärandit hävimast.
Koolituste kaudu tehtavast aga ei piisa. Ühe koolitusega suurt hoonet ei hoolda. Lagunevaid hooneid on aga palju. Lihtsam on nad ju lammutada. Nii aga oleme kaotamas ühte olulist kihti meie ajaloolisest maastikust.

Lahemaal hoitakse ka vaimset pärandit ja rahvakultuuri. Lahemaa on Eesti rikkamaid regivärsi- ning rahvatantsualasid. Eripärane rannikumurre on küll pöördumatult kadumas, ent selle piirkonnaga seotud vaimne pärand, käsitöö ja tavand kestab või seda saab uuesti kasutusele võtta.
Hiljuti kandis kirjandusmuuseum kaardile oma arhiivides talletatud Lahemaa kohapärimust – ainuüksi Kuusalu kihelkonna Lahemaa paikade kohta tuli ligi tuhat kohapärimuskildu. Selle põhjal tehtud interaktiivne kaardirakendus on veebilehel www.maastikud.ee. See teeb siinse mitmekesise vaimse pärandi huvilistele hõlpsamalt kättesaadavaks. Lugusid kasutusele võttes saame ära hoida stereotüüpseid turistile suunatud ühe looga pärandkeskkondi.
Järgmisel aastal avatakse rahvuspargi raamatukogu ja arhiiv, sealhulgas kultuurilooline arhiiv, kus on tallel 40 aasta jooksul tehtu – uuringud, käsikirjad, foto- ja filmikogu ning rahvuspargi algusaastatest pärinevad mahukad külade arhitektuuri, asustusajalugu ning külade majanduselu ja olmet, etnograafilisi esemeid, rahvaluulet, merendusajalugu ning käsitööd puudutavad kirjeldused. See on samuti osa siinsest mälust.
Piirkondlik pärand säilib selle kandja kaudu. Kultuuripärandi säilimine oleneb inimesest Lahemaal ja väärtustest maailmas. Õnneks on siin ikka olnud inimesi, kes hoiavad ja edendavad kultuuri. Viimastel aastatel on külaliikumiste kaudu palju korda saadetud. Lahemaa rahvuspargi koostöökogus kavandatakse samuti ühiseid tegevusi.
Siiski, riiklikult kaitstaval alal peaks riik looma võimalused pärandi hoiuks. Paraku sõltub pärandi kestmine ka suurematest ühiskondlikest teguritest kui ühe ala või ühe riigi poliitika. Aga see oleneb samavõrd igast üksikust inimesest. Ja Lahemaal inimesi on.

Ave Paulus (1973) töötab keskkonnaametis kultuuripärandi spetsialistina. Lahemaa rahvuspargis töötanud aastast 2003.