| Lahemaa loodus EL 2011/05 |
 |
Kivihiidude maa |
| Mitu miljonit ruutkilomeetrit hõlmaval Põhja-Euroopa jäätumisalal on kokku loetud ligikaudu 130 hiidrahnu, neist 120 asub ligi poolesaja tuhande ruutkilomeetri suuruses Eestis. Ligi veerandsada neist kivimürakaist on oma koha leidnud Lahemaa rahvuspargi umbes poolel tuhandel ruutkilomeetril. |
Väike, kuid väärtuslik pärand |
| Lahemaa rahvuspark seostub paljudel eestlastel eelkõige ilusate metsade, mererandade ja kivikülvidega. Palju vähem on räägitud siinsetest poollooduslikest ehk pärandkooslustest, mis on kujunenud aastasadade vältel inimtegevuse tulemusena. |
Limatünnikust lakkvaabikuni |
Lahemaa seeni inventeeriti põhjalikult 2008–2010 keskkonnaameti tellimusel, Lääne-Virumaa haruldaste seente inventuuri käigus. Artiklis tutvustame Lahemaa rahvuspargile omaseid seenharuldusi.
Lahemaal tegid mükoloogid üksikuid uurimisretki juba 1950. |
Samblike erakordne liigirikkus |
| Eesti kaitsealadest on kõige paremini uuritud Lahemaa rahvuspargi samblikke. Esimesed andmed pärinevad juba 1932. |
Samblavaip ja samblasokid |
Lahemaa rahvuspark, eriti Käsmu poolsaar, on samblateadlastele ja -huvilistele olnud üks köitvamaid kohti läbi aegade. Viimaste aastate töö tulemusena on Lahemaalt teada 307 liiki samblaid, kellest paljud on kaitsealused või ohustatud.
Lahemaa piirkonna sammalde kohta on vanimad andmed teada juba 19. |
Siberi piimikas ja teised kaitstavad taimed |
| Lahemaa on ilus, rikas ja väärt paik ka taimharulduste poolest: siit on teada 44 kaitsealust soontaimeliiki, üks esimesest, 12 teisest ja 31 kolmandast kaitsekategooriast. Osa sellest rikkusest ootab veel avastamist või taasleidmist. |
Mida teame Lahemaa selgrootute kohta? |
| Lahemaa rahvuspark asub suuremate pinnavormideta lauskmaal. Mitmekesine mererand, kitsad jõesängid, rabad ning teised maastikuelemendid pakuvad ometi ohtralt elupaiku lugematutele loomaliikidele. |
Häirekell soolindudelt |
| Lahemaa rahvuspargis leidub looduslähedases seisundis sooelupaiku üsna palju: veidi üle 3000 hektari, 6–7% maismaapindalast. Linnukaitse vaatenurgast on olulisimad Laukasoo ja Hara raba, esimene neist sobiks lausa soolindude seire etalonalaks. |
Eesti põdraseire tugipunkt |
| Kui Lahemaa rahvuspark asutati, oli põder siinmail elanud juba palju aastatuhandeid. Ise jõudsin Lahemaale 1967. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
