Lahemaa rahvuspark kui Eesti suurim kaitseala jääb kahe maakonna territooriumile. Rahvuspargi lääneosa asub Harjumaal Kuusalu vallas ja idaosa Lääne-Virumaal peamiselt Vihula, aga vähesel määral ka Kadrina vallas.

Rahvuspargi pindala on 72 504 hektarit, millest 25 090 hektarit on mereala. Praeguse kaitse-eeskirja järgi loodi Lahemaa rahvuspark Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks (RT I 1997, 45, 728). Kogu Lahemaa rahvuspargi territoorium kuulub Natura 2000 võrgustikku nii linnu- kui ka loodusalana.

Väga väike osa, ainult 0,1% kogu rahvuspargi territooriumist, on tsoneeritud loodusreservaadi vööndisse. Lahemaa idaosas asuvates 33 hektari suuruses Esku loodusreservaadis ja 42-hektarises Remnispea loodusreservaadis leidub puutumatuid aru- ja soometsi ning madalsoid. Sel alal lastakse loodusel areneda omasoodu, mistõttu on loodusreservaadis keelatud igasugune inimtegevus, kaasa arvatud inimeste viibimine.
Kaitsealal on 22 sihtkaitsevööndit, mis hõlmavad 18% Lahemaa kogupindalast. Üldjuhul on sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk mittesekkumine looduslikesse protsessidesse. Poollooduslike koosluste alal on soovitatav hooldada rohumaid niitmise või loomade karjatamise teel.
Suurimad sihtkaitsevööndid on Lahemaa rahvuspargis vanade loodusmetsade rohkuse poolest väärtuslikud Juminda-Suurekõrve ja Koljaku–Oandu ning Loobu ja Valgejõe valgalale jäävate suurte rabalaamadega Valgejõe–Laukasoo. Loodusreservaatidest ja sihtkaitsevöönditest väljapoole jääv ala kuulub ühte Lahemaa piiranguvööndisse. Piiranguvööndis on lubatud kaitseala seisundit mittekahjustav majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.

Lahemaa rahvuspargi külastajatel tuleb meeles pidada, et telkida ja lõket teha tohib ainult selleks ette valmistatud ja tähistatud kohtades. Mootorsõidukitega on lubatud liigelda ainult teedel ning jalgratastega teedel ja radadel; keelatud on sõita maastikusõidukiga. Üle 50 osalejaga rahvaüritusi ei või korraldada väljaspool selleks ette nähtud kohti. Liikumispiirangud aitavad kaitsta ja säilitada rahvuspargi loodusväärtusi, sealhulgas väärtuslikke tallamisõrnu taimekooslusi ning inimpelglikke loomaliike.
Veelindude pesitsusperioodil 1. aprillist kuni 15. juulini on kehtestatud liikumispiirangud Eru lahe loodudel paiknevas Kasispea sihtkaitsevööndis ning Koolimäe lahes Ulkkari ja Älvi sihtkaitsevööndis.
Kaitsealal on lubatud korjata marju, seeni ja muid metsasaadusi (RT I 1997, 45, 728). See võib Kesk-Euroopast tulevale külalisele üllatav tunduda.
Kaitsealal kehtivad piirangud tulenevad looduskaitseseadusest ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjast. Praegu kehtib Lahemaal 1997. aastal kinnitatud kaitse-eeskiri. Keskkonnaamet on koostanud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja uue eelnõu, mille esimene avalik väljapanek oli 18. jaanuarist kuni 31. aprillini 2010. aastal. Avaliku väljapaneku käigus tehtud ettepanekud on läbi vaadatud ja parandused eelnõus tehtud. Teine kaitse-eeskirja avalik väljapanek on planeeritud 2011. aasta suve lõppu. Seejärel tuleb uus kaitse-eeskiri keskkonnaministeeriumis kinnitada.

Riina Kotter (1973) on keskkonnaameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialist.