2011/09



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2011/09
Kas tnavuse metsamarjasaagiga vib rahule jda?

Minu arust oleks selle suve metsamarjasaagi le kll patt nuriseda. Esimesena said valmis murakad, mida oli sel aastal le paljude aastate eriti rohkesti. Ka metsmaasikaid vis agar marjakorjaja lausa moosiks korjata.
Kll aga ebannestus suurel osal Eestimaast vaarikasaak. Phjuseks viks pidada vaarika itsemise ajal olnud vihmu. Vaarikas vajab hea saagi jaoks vga ilusat itsemisaega ja palju kimalasi-mesilasi tolmeldajateks. Vga palju vaarikavarsi lamandus ja murdus lume raskuse all.
Kuigi lehest vis lugeda, et mustikasaak tuleb niru, ei vastanud see mitmel pool Eestis tele. Kagu-Eestis on siiani mustikad vartel ja saak oli pris ilus. Kllap oli ka kohti, kus testi kevadine klm isi npistas ja saak oli vike. Pohla on kohati palju ja ka hea jhvikasaak on paari ndala prast korjamiskps.

Kuigi Eesti on vga vikese pindalaga riik, tundub ajuti, et tegemist on justkui Venemaa-suuruse hiigelriigiga, sest ikka on nii, et hes kandis kuivatab ja teises uputab, hel pool on tugev klm, teisal seda pole. Marjasaak oleneb meil suuresti klmadest ja seetttu vib ka kige kehvemal marja-aastal leida mne kena metsaala, kus klm pole marjataimede itele liiga teinud ja saada ka midagi korvi.
Marjasaake ei prognoosi meil ametlikult keegi, erinevalt Soomest ja Rootsist, kus metsa krvalkasutusest saadav tulu on metsamajanduse kogutulust aastakmneid hlmanud 710%. Neis maades jlgitakse marjasaaki pidevalt: pole ju mtet tuua lennukitisi tailasi marjule, kui pole, mida korjata.
Meil katsuvad marjasaaki prognoosida marjade kokkuostjad, kes oma tulemusi laialt ei reklaami. Kokkuostjaile on see oluline, et kavandada marjaauto teekond. Olen ise vanast harjumusest kevaditi lahtiste silmadega metsas kinud, vaadanud marjataimede itsemise intensiivsust ning jlginud ilmaandmeid eri maakondades. Kui ajakirjandus on huvi tundnud, siis olen ka infot jaganud.

Marjasaagi iga-aastaseid, kogu Eestit haaravaid prognoose tegime tsisemalt viimati 19701990. See vajab pris suuri kogemusi ja mitme asjaoluga arvestamist. Paljudele inimestele on marjakorjamine ja mmine vga oluline sissetulekuallikas. Tuleohtlikul ajal hoiaks prognoos marjavaesel aastal ra inimeste sihitu metsas kondamise. Kui marju pole, ei tasu kuuma ilmaga asjatult metsas tampida.



Taimi Paal, Eesti maalikooli dotsent
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet