|
 |
Eesti Loodus 2011/09 | SISUKORD
| Habeloomad EL 2011/09 |
|
Mis on saanud habeloomadest? |
| Habeloomad on alla 60 aasta tagasi avastatud süvamere loomade hõimkond, kelle kehaehituses ja eluviisis on palju üllatavat. Nad ei neela toitu ega vaja ka päikesevalgust, vaid saavad vajaliku orgaanilise aine ning energia keha sees sümbiontidena elavatelt kemotroofsetelt bakteritelt. |
|
| Natura 2000 EL 2011/09 |
|
Kiiret taastamist vajab 6000 hektarit Eesti loopealseid |
| Alustame kurva tõdemusega: üks Eesti looduse pärle, loopealsed ehk alvarid, on väga halvas seisus. Kui lähiaastatel midagi märgatavalt ei muutu, on see kooslusetüüp kümne aasta pärast Eesti maastikust hävinud. |
|
| Sõnumid EL 2011/09 |
|
Eesti tänas Islandit |
21. augustil ütles Eesti aitäh Islandi riigile vapruse eest aastal 1991 Eesti taasiseseisvumist esimesena tunnustada.
Kaugest saareriigist saabunud suure delegatsiooni hulgas olid eriti arvukalt esindatud muusikud, kes andsid Tallinna eri paigus hulga eri muusikažanreis ja -stiilides kontserte.
Tõsine tööpäev oli kahe riigi välisministritel Össur Skarphéðinssonil ja Urmas Paetil, kel tuli aina rutata ühe ürituse avamiselt teisele. |
Keskkonnainspektsioonist saab uurimisasutus |
Keskkonnaminister Keit Pentus allkirjastas määruse, millega keskkonnainspektsioon saab alates 1. septembrist uurimisasutuse volituse.
Praegu on inspektsioonil õigus menetleda keskkonnaväärtegusid, uurimisasutuse staatus võimaldab aga ka keskkonnakuritegusid menetleda. |
Ärge toitke veelinde, laske neil ära lennata |
Keskkonnaamet, Eestimaa loomakaitse liit ja Lasnamäe linnaosa valitsus avaldasid 23. augustil pressiteate, milles soovitavad inimestel tungivalt veelinde mitte toita.
Septembri alguses lennuvõimestuvad kühmnokk-luikede pojad. |
Kuidas ökosüsteemid kohanevad keskkonnastressiga |
| Eesti maaülikool (EMÜ) teatas 19. augustil, et EMÜ juurde luuakse keskkonnamuutustega kohanemise tippkeskus (ENVIRON), mis uurib taimede ja ökosüsteemide kohanemist keskkonnastressi ning globaalse kliimamuutusega. |
Lillefestivali parimad aiad olid eestlaste loodud |
27. augustil lõpetati pidulikult järjekorras kolmas rahvusvaheline Tallinna lillefestival ning kuulutati välja þürii parimaks tunnistatud aiad; aukirja pälvis ka lillefestivali külastajate lemmikaed.
Kategoorias „Rannaküla aed” tunnistas þürii parimaks Eesti vabaõhumuuseumi kujundatud aia „Rannarahva rajad”. |
Osalege pääsukeste fotovõistlusel! |
| Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) ja MTÜ Fotokeskkond kutsuvad kõiki fotohuvilisi üles osalema fotovõistlusel, kuhu oodatakse pilte tänavusest aasta linnust suitsupääsukesest, räästa- ja kaldapääsukesest ning piiritajast. Fotod saab üles laadida EOÜ veebilehe kaudu (http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/konkurss) kuni 15. |
Ameerikal on viimane aeg hoolitseda oma e-rämpsu eest |
Ameerika Ühendriigid tekitavad aastas kolm miljonit tonni elektroonikajäätmeid. Rohkem suudab vaid Hiina, kus teatavasti lõpeb suure osa tööstusriikides välja visatud arvutite tee.
Ameerika keskkonnakaitse agentuur EPA on nüüd koostanud valitsusasutustele soovitused, mis peaksid olema eeskujuks teistele arvutikasutajatele. |
Uus lauamäng õpetab tundma kalu |
Tartu ülikooli loodusmuuseum esitles 23. augustil õpetlikku lauamängu „Kalad Eesti rannikuvetes ja meres”.
Mängukomplekt koosneb 24 kalaliigi fotodest, infolehtedest ning mängureeglitest. |
Sulav Arktika jää mürgitab maailma |
Neist hirmudest, kuidas üha kiiremini sulav Arktika jää kord maailma uputab, oleme lugenud aastaid. Nüüd lisandub veel üks: pikkade saastehooleta aastakümnete jooksul on jää sidunud hulgaliselt keskkonnamürke, mis nüüd taas atmosfääri jõuavad.
Raskesti lagunevad halogeenorgaanilised ühendid, mida on tohututes hulkades kasutatud pestitsiididena, ringlevad looduses ka aastakümneid pärast nende kasutuse üleüldist keeldu. |
Kas vetikad põhjustasid metssigade surma? |
| Loode-Prantsusmaalt Bretagne’i rannikul asuvast Morieux’st, üsna Côtes-d’Armôri turismipaikade lähedalt, leiti 32 surnud metssiga. Arvatakse, et surma põhjustasid vetikad, mille vohamises süüdistatakse omakorda kohalikke loomakasvatajaid, kes ei pea piiri mineraalväetiste kasutuses. |
75 aastat loodushariduslaagreid |
| Augusti lõpus tähistas esmatoimumise 75. aastapäeva üks Ameerika Ühendriikide edukamaid loodushariduse sariüritusi, Auduboni Hogi saare looduslaager. |
|
| Ajalugu EL 2011/09 |
|
Eesti Loodus |
75 aastat tagasi
Esmakordselt sattusin kõre leiule 1932. a. |
|
| Raamat EL 2011/09 |
|
Darwini ohtlik idee. Evolutsioon ja elu paljumõttelisus |
| Daniel C. Dennett. |
Vene teadusloolaste suursaavutus |
| Биология в Санкт-Петербурге. 1703–2008. |
Raamatud |
SIIN- JA SEALPOOL MAANTEED. TALLINN-NARVA
Raul Vaiksoo. |
|
| Seened EL 2011/09 |
|
Uudis kevakogritsa söödavuse kohta |
| Aastakümneid seeneraamatutes kirjutatud teave selle kohta, et kevadseen kevadkogrits (Gyromitra esculenta) on kuivatatuna sama ohutult söödav nagu kupatatuna (vt. ka autori artiklit Eesti Looduses nr. |
Mürkseened ja seenemürgistused IV. Orellaniinimürgistus |
| Orellaniinimürgistus toob samamoodi surma nagu amanitiinimürgistuski juhul, kui kohe sümptomite avaldumise järel ei saada tõhusat arstiabi. Surmaohtu suurendab veelgi mürgistuse erakordselt pikk peiteaeg: päevadest nädalateni. |
Tðernobõl ja seened |
| Tänavu möödus 25 aastat Tðernobõli tuumaelektrijaama katastroofist Ukrainas. Üsna kohe pärast õnnetust asusid Eesti teadlased selgitama meie seente radioaktiivset saastatust. |
Rohekas kaviinia, tuhkatriinu iluseente seas |
Ükssada üksteist aastat tagasi leidis prantsuse farmatseut ja seeneteadlane Narcisse Théophile Patouillard esimest korda, et eoslavaseente klassifitseerimine nende viljakehade ehituse järgi on sageli ekslik.
Tumepruunide seenekübarate all rippuvate narmaste või torukeste kihiga või ka päris tasase allküljega liibunud viljakehad võivad kuuluda ligidaste sugulasliikide samasse rühma (tubaknahkiselised). Samas on puravikud ja torikulised eri päritoluga, hoolimata nende viljakehade samalaadsest torukestekihist. |
|
| Kaitsealad EL 2011/09 |
|
Pakri maastikukaitseala ja hoiuala |
| Pakri maastikukaitseala on Loode-Eestis geopargi tuumala. Ainulaadne geopark hõlmab tosin kaitseala ja kogu Balti klindi osa Harkust Haapsaluni. |
Mitu korda peab ühte kaitseala asutama? |
| Emajõe Suursoo ja Piirissaar ning nendevaheline veeala hakkavad peagi kuuluma ühe tervikliku kaitseala – Peipsiveere looduskaitseala koosseisu. Looduskaitse mõttes on selle ala ajalugu väga kirju: kaardipildis katab ala kümmekond kihti. |
|
| Paju-võrgendikoi EL 2011/09 |
|
„Hermeliinliblikad” hõbepajul |
Võrgendikoid on väikesed, kuni 15 mm pikkused valgete mustatäpiliste eestiibadega liblikad, kellele välimuse järgi on pandud ilus ingliskeelne nimi: ermine moths, hermeliinliblikad. Need tagasihoidlikult ilusad pisiliblikad jäävad ise enamasti üsna märkamatuks, kuid nende röövikute tegevusjäljed – hallid võrgendpesad puudel ja põõsastel – köidavad alati paljude inimeste tähelepanu.
Eesti seitsmest võrgendikoi liigist on kõige enam tähelepanu pälvinud toominga-võrgendikoi (Yponomeuta evonymella), kes mõneaastaste vaheaegade järel sigib hulgi, süües raagu ja mässides oma kilejasse võrgendisse terveid toomingapõõsaid. |
|
| Panin tähele EL 2011/09 |
|
Tammesikk elutoas |
| Elame Kalamajas ahiküttega korteris. Kui hakkasime neid sarvedega sitikaid leidma oma köök-elutoas, ei olnud me sugugi rõõmsad, sest nad olid kangesti prussaka moodi. |
Suurim eestist leitud jänesvaabik |
| Jänesvaabiku (Ganoderma applanatum) leidsid Aare Lepaste ja Ain Erik mullu maikuus Põlvamaalt Peri küla Koiosaare talu rohtaiast. Torikulise seenemüraka mõõdud olid 110 x 50 cm, tüvele kinnitumise poolel oli seen 25 cm paks. |
Mõistatuslik eluvorm tammelehel |
| Olen Eesti Loodusest huviga lugenud Marko Prousi ja Raik-Hiio Mikelsaare artikleid eluslooduse sugulussuhete ehk fülogeneesi kohta. Parasjagu neil teemadel mõtiskledes jalutasin Tartus Tähtvere pargis, kui silma torkasid kummalised värvilised olevused mahalangenud tammelehtedel. |
|
| EL küsib EL 2011/09 |
|
Kas tänavuse metsamarjasaagiga võib rahule jääda? |
| Minu arust oleks selle suve metsamarjasaagi üle küll patt nuriseda. Esimesena said valmis murakad, mida oli sel aastal üle paljude aastate eriti rohkesti. |
Kas paelussi kartusel peaks metsamarjade söömisest loobuma? |
| Parasiitide nakatavate staadiumitega, munade või vastsetega, võib looduses ja sealhulgas linnalooduses kokku puutuda peaaegu kõikjal. Seetõttu ei saa nakatumise võimalust kunagi täielikult välistada. |
|
| Veebivalvur EL 2011/09 |
|
Eesti on suurepärane kiili- ja liblikaturismi maa |
Blogipostitusest http://estoniannature.blogspot.com/2011/08/liblikad-ja-kiilid.html saab näha kenasid pilte ja lugeda detailset ülevaadet osaühingu Kumari Reisid (Estonian Nature Tours, ENT) augusti alul korraldatud reisist, kus tutvustati uut välisturule mõeldud reisi „Butterfly Holiday in Estonia”.
Eestis käisid liblika- ja kiilispetsialistid organisatsioonidest Butterfly Conservation (asutatud 1968, üle 16 000 liikme), BC European Interests Group (asutatud 2006) ja British Dragonfly Society (asutatud 1983, 1500 liiget). Tutvumisreisi raames vaadeldi liblikaid ja kiile Põlva-, Võru-, Pärnu-, Lääne- ja Hiiumaal. |
Avati keskkonnahoiu portaal lastele |
Aasta keskkonnateo võistlusel tunnustust leidnud JCI GO Koda on teinud veebikülje http://etendus.jci.ee/, mille abil saab lastele lõbusas stiilis õpetada loodushoidu.
Sealt võib leida nukuetenduse, laule, viktoriini, prügi sortimise õppevideo, taaskasutusnippe ning palju muid huvitavaid abivahendeid õpetajatele koolis, kodus ja lasteaias.
Nukuteater lõi koostöös Teeme Ära ja JCI GO Kojaga etenduse „Prügihunt ja Superjänes,” kus räägitakse ausalt ära, kuidas tekkis metsa prügi, mis seejärel juhtuma hakkas ning kes ja kuidas said meie metsade superkangelasteks.
Etendust sai sel kevadel vaadata 50 Eestimaa kooli ja lasteaeda. Huvi oli aga oodatust suurem: etendust ootas endale külla üle 400 kooli. |
|
| summary EL 2011/09 |
|
|
6000 hectars of Estonian alvars need to be restored fast
Aveliina Helm, Martin Zobel, Meelis Pärtel and Annely Reinloo give a warning that in 10 years the unique seminatural habitats – the alvars – might disappear from Europe. In 1930ies there were over 43,000 ha of alvars in Estonia. |
|
| Toimetaja veerg EL 2011/09 |
|
Õppida on mõnus! |
| Minu kunagise koolimaja saali akna all kasvas pihlapuu. Igal sügisel alustas direktor oma kõnet sõnadega: „Ja pihlakas meie koolimaja õuel on jälle punaseks läinud, mis tähendab, et lastel on aeg kooli tulla.” Sellest ajast peale seostuvad pihlamarjad minu jaoks kooli algusega. |
|
| Kroonika EL 2011/09 |
|
Parajalt soe ja sajune august |
| Sellise kokkuvõtte lubab lõikuskuust teha EMHI rehkendus: kuu keskmine temperatuur 17,0° oli üle kraadi pikaajalisest keskmisest (15,8°) kõrgem, mõneti rohkem – 91 mm 75 mm vastu – sadas ka vihma. Aga kuuma, mis sest et lõpuks mõnel poole hullusti uputanud heinakuu järel tundus august eriti alguses üsna jahedana. |
Eestlased tahavad Narva jõe koelmud taastada |
| 2.–3. augustil Pihkvas peetud Eesti-Vene piiriveekogude komisjoni 14. |
Eesti Loodus toetab teadusfoto võistlust |
| Vikipeedia eestvõttel algas 1. augustil fotovõistlus, mille eesmärk on populariseerida teadust ja ergutada teadlasi salvestama oma tegevust ka fotodele. |
Sibulaid ja mälestusi Kallastelt |
Augusti lõpp on mugulalaatade aeg; 27. augustil oli neid lausa mitu: Jõgeval IV küüslaugufestival, sibulalaadad aga Põlvamaal Lüübnitsas ja Tartumaal Kallastel.
Kallaste laadal olid kõige muu müüjad sibulakasvatajate suhtes ilmselges ülekaalus, aga muidu üsna unise linnakese äratas üritus ellu küll.
Rõõmustav oli kasutada võimalust astuda sisse aastaid suletud kutsekooli hoonesse, kuhu linnapea Viktor Nukka idee järgi on linna ajaloo toa loonud Kallaste rahvakultuuri selts ehk rühm Kallaste keskkooli õpetajaid. |
Merealade planeerimine saab paremad alused |
Keskkonnainvesteeringute keskus kaasrahastab projekti, mille tulemusel luuakse mudel, mis võimaldab senisest kiiremini ja täpsemalt merepõhja ruumiliselt kaardistada ja planeerida.
Keskkonnaminister Keit Pentus rõhutas, et mereala on „tundlik ja selle planeerimisse tuleb suhtuda sama vastutustundlikult kui maismaal ehituste kavandamisse”.
KIK-ilt kaasrahastuse saanud Tartu ülikooli projekt loob vajaliku metoodika ja annab andmed mitme käivitusala võtmeliikide ja elupaikade kohta. Tulevikus saab samu meetodeid rakendada juba suurematel aladel.
Rannikumere ökosüsteemid on kõikjal maailmas tõsiselt ohustatud. |
Käsmus oli seitsmes teaduskool |
| Portaali teadus.ee eestvedaja Tiit Kändler oli seekord suvekooli teemaks valinud „Elust elusalt”. Suvekool toimus nagu ikka augusti viimasel nädalavahetusel, 26.–28. |
Tormis ja tulekahjus hukkunud metsa taastamiseks saab toetust |
| Erametsakeskus teatas 23. augustil, et metsaomanikud, kelle mets on hukkunud tormis või tulekahjus, saavad küsida erametsakeskusest toetust metsa taastamiseks. |
Ilmuma hakkab eestikeelne National Geographic |
Septembri lõpus jõuab müügile National Geographicu, maailma ühe suurima mittetulundusliku teadus- ja haridusorganisatsiooni National Geographic Society ametliku ajakirja esimene eestikeelne number.
Eesti keel on juba kolmekümne kolmas keel, milles ajakirja peale inglise keele välja antakse. Eesti ajakirja kirjastatakse National Geographic Society litsentsi alusel ning see hakkab sisult lähtuma ingliskeelsest originaalist ja ilmuma ühingu täpsete reeglite järgi: samas formaadis ning samasuguses kollases raamis esikaanega, mille järgi legendaarset väljaannet kõikjal üle maailma tuntakse. |
|
| In memoriam EL 2011/09 |
|
Ants Paju |
| 10. september 1944 – 28. |
|
| Intervjuu EL 2011/09 |
|
Sportlik geograaf, kes armastab kaarte |
Viimasel ajal teatakse teid kui üht parimat Eesti kartograafia ajaloo spetsialisti. Ometi pole te ju ülikoolis kartograafiks õppinud?
Tõepoolest, ülikoolipäevil olid minu tööd valdavalt looduskaitsest. |
|
| Pööningukärbes EL 2011/09 |
|
Kärbsed toaaknal |
| Mõnikord tundub, et teame maailmast juba kõike. On endastmõistetav, et kevadel hakkavad eluruumidesse pugema toakärbsed, sügise saabudes aga puuviljakärbsed, kes iga vähegi kääriva vilja üles leiavad. |
|
| Hiiumaa loodus EL 2011/09 |
|
Tagasi Õunaku mäele |
| Eesti Looduse augustinumbris ilmus ühe maapealse laiu – Õunaku – looduskirjeldus [4]. On huvitav, et see varasem laid, nüüdne mägi on märgitud ka 1869. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
