2011/09



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Seened EL 2011/09
Rohekas kaviinia, tuhkatriinu iluseente seas

kssada ksteist aastat tagasi leidis prantsuse farmatseut ja seeneteadlane Narcisse Thophile Patouillard esimest korda, et eoslavaseente klassifitseerimine nende viljakehade ehituse jrgi on sageli ekslik.

Tumepruunide seenekbarate all rippuvate narmaste vi torukeste kihiga vi ka pris tasase allkljega liibunud viljakehad vivad kuuluda ligidaste sugulasliikide samasse rhma (tubaknahkiselised). Samas on puravikud ja torikulised eri pritoluga, hoolimata nende viljakehade samalaadsest torukestekihist.
Tnapeval on peale mikroskoobi lisandunud vimas suguluse uurimise vahend DNA vrdlev uurimine. Seeprast tasub ka Eesti punanimestikku ohustatuna kantud seeneliigiga tutvudes huvi tunda, kes on kelle sugulane. petlik on teada, et mni ksikult vaadeldav liik kuulub elusolendite ssteemi, kus sarnasus ja sugulus on nii mnigi kord hoopis eri asjad [1].

Rohekat kaviiniat (Kavinia alboviridis) on meil leitud kolm korda: Muraka looduskaitseala Heinassaarelt, Kurisoo kaitsealalt Aravetest kagus ja Ruhnu lunaosa vriselupaigast. Ohustatuna on ta punanimestikus Eestis ja veel kuues Euroopa riigis, vljasurnuna on ta teada Poolast ja Tehhiast.
Rohekale kaviiniale on tunnuslikud kbarata viljakeha rohekad toonid, rnad narmad vi ogad ning nende piirdel valkjad seenevdid. Mikroskoopiliselt on iseloomulikud suured kvja kujuga eosed, mille rakuseina kbrud vrvuvad piimhappes lahustatud puuvillasinist sisaldavas reaktiivis siniseks.
Nii selle kui ka teiste siin ksitletud seente teaduslikult tpseid kirjeldusi ja lisapilte saate vaadata internetiaadressilt www.mycobank.org/mycotaxo.aspx, kirjutades otsingukasti seene ladinakeelse nimetuse.

Vrdluseks esitame teisel fotol tumeneva vammiku (Phlebia fuscoatra), mis samuti kasvab kdupuidul. Varasemate teadlaste ksituses oli see kaheksakmmend aastat kaviiniaga samas perekonnas (Hydnum), kuulub aga vaieldamatult hoopis seente teise seltsi (torikulaadsed).
Kaviinia ja Eesti Looduses hiljuti ksitletud puiduhariku [2] lhisugulane on DNA-andmete kohaselt keel-tlvharik (Clavariadelphus ligula). Selle viljakehad on pstised, nuiakujulised ja elavad metsakdul, meil peamiselt kuuskede all.
Eesti punasesse nimestikku kuulub ka vurrik ehk seakrv (Gomphus clavatus) eelmistega lhisuguluses olev seen, kes kuulub sama, vurrikulaadsete seltsi kolmandasse toitumistpi.
Puudega mkoriisat moodustav vurrik on paljudes vlismaistes seeneraamatutes kirjeldatud sdavana, meil on enamik kirjastajaid selle teabe asendanud hoiatusega: suur haruldus tuleks jtta metsa kasvama. Eesti punanimestikus on ta ohualdiste seas, peale selle on ta ohustatud vi haruldane punaraamatu liik veel 16 Euroopa maal; Poolas ja Suurbritannias on vurrik vlja surnud.
Lpuks kuulub samasse vurrikulaadsete seltsi ka perekond harik (Ramaria), millest Eestis on leitud 32, enamikus silmatorkavalt vrvunud liiki.
Siin vaadeldud seente seas ei ole rohekas kaviinia kll mitte kige ilusam, kuid haruldasim ja teadlastele huvi pakkuvaim. Et Euroopa punaraamatuis on teda vurrikust palju vhem mrgitud, tuleneb lihtsast tigast: paljudes maades ei olegi teda leitud.

1. Giachini, Admir J. et al. 2010. Phylogenetic relationships of the Gomphales based on nuc-25S-rDNA, mit-12S-rDNA, and mit-atp6-DNA combined sequences. Fungal Biology 114 (23): 224234.
2. Parmasto, Erast 2011. Vhe mrgatud seen: harkjas puiduharik. Eesti Loodus 62 (8): 11.

Erast Parmasto (1928) on mkoloog, Seenevana.



Erast Parmasto
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet