Биология в Санкт-Петербурге. 1703–2008. Энциклопедический словарь. Санкт-Петербург: Нестор-История 2011. 568 lk.

Pika nimega teadusasutuse – Sergei Vavilovi Venemaa teaduste akadeemia teaduse ja tehnoloogia instituudi Peterburi filiaali eesvõttel on ilmunud entsüklopeediline teatmeteos, mida võib vaieldamatult pidada vene teadusloolaste suursaavutuseks. Väljaanne on ilmunud nii soliidses nahkköites raamatu kui ka tänapäevasemalt kasutatava CD-ROM-ina.
Väljaande peatoimetaja on professor Eduard I. Koltðinski ning tegevtoimetaja Anastasia A. Fedotova. Märksõnaliste artiklite autoritena oli kaasatud ühtekokku 156 ajaloolast ja eluteaduste asjatundjat nii Venemaalt kui ka väljastpoolt, näiteks Eestist kaasautori ja konsultandina Erki Tammiksaar.
Kapitaalne teos sisaldab üle 1650 põhjaliku, olulisemate allikate bibliograafia ja vastutusandmetega artikli, mis on keskendunud peamiselt Peterburiga seotud teadlastele, kes on jätnud teaduse arengusse püsivama jälje; käsitletud on ka teadusinstitutsioone, seltse, teadusajakirju, koguteoseid, teaduspreemiaid ja teaduse arengule kaasa aidanud isikuid.
Entsüklopeedias ei ole käsitletud mitte üksnes biolooge, vaid ka mullateadlasi, paleontolooge, meedikuid, põllumajandus-, veterinaaria- ja metsandusteadlasi jne., mistõttu väljaande täpsem pealkiri oleks võinud olla pigem „Eluteadused Peterburis”. Peale selle on kaasatud ka paljud enamasti baltisaksa päritolu Vene meresõitjad ja maadeavastajad (Adam Johann von Krusenstern, Fabian Gottlieb von Bellingshausen jt.).

Seesuguse väljaande puhul on enamasti tegemist publitseeritud allikate alusel kokku seatud artiklitega. Kuid üllatavalt tihti olid autorid sunnitud pöörduma täiesti originaalse uurimistöö poole, mida saatis nii mõnigi suurem või väiksem avastuslik moment. Tegevtoimetaja Fedotova on sel puhul märkinud, et teinekord tekkis koostamisel ka justkui omalaadne väike ahelreaktsioon: ühest isikust kirjutamine tõi päevavalgele vajaduse kirjutada kellestki teisest, see omakorda viis mõne unustatud väljaande või teadusühenduseni.
Tartu ülikoolil on kogu aeg olnud tihedad suhted Peterburi teaduslike organisatsioonidega. Seetõttu pole midagi üllatavat asjaolus, et entsüklopeedias on küllalt palju Eestiga seotud teadlasi. Ühelt poolt on Peterburis tegutsenud baltisakslased Karl Ernst von Baer, Alexander Theodor von Middendorff, Carl Friedrich von Ledebour, Alexander Gustav von Schrenck, Alexander von Keyserling, Alexander von Bunge, Gregor von Helmersen jne., teiselt poolt on Tartu ülikoolis õpetanud või õppinud paljud olulised Vene teadlased, nagu Konstantin Saint-Hilaire, Franz Loewinson-Lessing, Nikolai Andrussov, Nikolai Pirogov jne. Eestlastest on entsüklopeedias leidnud koha näiteks Ludvig Puusepp ja Johan Eichfeldt.

Samas on seda tüüpi entsüklopeedia puhul ilmselt möödapääsmatu, et mitte kõik teaduse ajaloos väärikat rolli etendanud isikud pole pääsenud teatmeteosesse. Seda on sunnitud eessõnas möönma ka peatoimetaja Koltðinski. Nii oleks väärinud kajastamist ka Richard Maack, Peter Leopold Schrenck, Johann Anton Weinmann või nii mõnigi teine teadlane või maadeuurija. Siit ei leia me ka näiteks entomoloogiasse püsivama jälje jätnud, Soome marssali vanaisa Carl Gustaf Mannerheimi, kes oli Peterburi TA akadeemik.
Samas on kajastatud ka ilmseid teaduslikus mõttes marginaalseid isikuid, teinekord üsna põnevaidki. Üks sääraseid on ilmselt eesti juurtega Läti „punane arst”, 1938. aasta algul maha lastud Rudolf Ennovitð Jakson (Jaakson?).
Nii või teisiti on puudused ja mõned vead säärase kapitaalse teatmeteose puhul möödapääsmatud. Eks teatmeteoseid endidki tuleks pigem vaadelda kui teatavaid vaheetappe teadusloolise uurimistöö tervikkontekstis.