2011/09



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamat EL 2011/09
Vene teadusloolaste suursaavutus

Биология в Санкт-Петербурге. 17032008. Энциклопедический словарь. Санкт-Петербург: Нестор-История 2011. 568 lk.

Pika nimega teadusasutuse Sergei Vavilovi Venemaa teaduste akadeemia teaduse ja tehnoloogia instituudi Peterburi filiaali eesvttel on ilmunud entsklopeediline teatmeteos, mida vib vaieldamatult pidada vene teadusloolaste suursaavutuseks. Vljaanne on ilmunud nii soliidses nahkkites raamatu kui ka tnapevasemalt kasutatava CD-ROM-ina.
Vljaande peatoimetaja on professor Eduard I. Koltinski ning tegevtoimetaja Anastasia A. Fedotova. Mrksnaliste artiklite autoritena oli kaasatud htekokku 156 ajaloolast ja eluteaduste asjatundjat nii Venemaalt kui ka vljastpoolt, niteks Eestist kaasautori ja konsultandina Erki Tammiksaar.
Kapitaalne teos sisaldab le 1650 phjaliku, olulisemate allikate bibliograafia ja vastutusandmetega artikli, mis on keskendunud peamiselt Peterburiga seotud teadlastele, kes on jtnud teaduse arengusse psivama jlje; ksitletud on ka teadusinstitutsioone, seltse, teadusajakirju, koguteoseid, teaduspreemiaid ja teaduse arengule kaasa aidanud isikuid.
Entsklopeedias ei ole ksitletud mitte ksnes biolooge, vaid ka mullateadlasi, paleontolooge, meedikuid, pllumajandus-, veterinaaria- ja metsandusteadlasi jne., mistttu vljaande tpsem pealkiri oleks vinud olla pigem Eluteadused Peterburis. Peale selle on kaasatud ka paljud enamasti baltisaksa pritolu Vene meresitjad ja maadeavastajad (Adam Johann von Krusenstern, Fabian Gottlieb von Bellingshausen jt.).

Seesuguse vljaande puhul on enamasti tegemist publitseeritud allikate alusel kokku seatud artiklitega. Kuid llatavalt tihti olid autorid sunnitud prduma tiesti originaalse uurimist poole, mida saatis nii mnigi suurem vi viksem avastuslik moment. Tegevtoimetaja Fedotova on sel puhul mrkinud, et teinekord tekkis koostamisel ka justkui omalaadne vike ahelreaktsioon: hest isikust kirjutamine ti pevavalgele vajaduse kirjutada kellestki teisest, see omakorda viis mne unustatud vljaande vi teadushenduseni.
Tartu likoolil on kogu aeg olnud tihedad suhted Peterburi teaduslike organisatsioonidega. Seetttu pole midagi llatavat asjaolus, et entsklopeedias on kllalt palju Eestiga seotud teadlasi. helt poolt on Peterburis tegutsenud baltisakslased Karl Ernst von Baer, Alexander Theodor von Middendorff, Carl Friedrich von Ledebour, Alexander Gustav von Schrenck, Alexander von Keyserling, Alexander von Bunge, Gregor von Helmersen jne., teiselt poolt on Tartu likoolis petanud vi ppinud paljud olulised Vene teadlased, nagu Konstantin Saint-Hilaire, Franz Loewinson-Lessing, Nikolai Andrussov, Nikolai Pirogov jne. Eestlastest on entsklopeedias leidnud koha niteks Ludvig Puusepp ja Johan Eichfeldt.

Samas on seda tpi entsklopeedia puhul ilmselt mdapsmatu, et mitte kik teaduse ajaloos vrikat rolli etendanud isikud pole psenud teatmeteosesse. Seda on sunnitud eessnas mnma ka peatoimetaja Koltinski. Nii oleks vrinud kajastamist ka Richard Maack, Peter Leopold Schrenck, Johann Anton Weinmann vi nii mnigi teine teadlane vi maadeuurija. Siit ei leia me ka niteks entomoloogiasse psivama jlje jtnud, Soome marssali vanaisa Carl Gustaf Mannerheimi, kes oli Peterburi TA akadeemik.
Samas on kajastatud ka ilmseid teaduslikus mttes marginaalseid isikuid, teinekord sna pnevaidki. ks sraseid on ilmselt eesti juurtega Lti punane arst, 1938. aasta algul maha lastud Rudolf Ennovit Jakson (Jaakson?).
Nii vi teisiti on puudused ja mned vead srase kapitaalse teatmeteose puhul mdapsmatud. Eks teatmeteoseid endidki tuleks pigem vaadelda kui teatavaid vaheetappe teadusloolise uurimist tervikkontekstis.



Mait Talts
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet