2011/09



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2011/09
Mistatuslik eluvorm tammelehel

Olen Eesti Loodusest huviga lugenud Marko Prousi ja Raik-Hiio Mikelsaare artikleid eluslooduse sugulussuhete ehk flogeneesi kohta. Parasjagu neil teemadel mtiskledes jalutasin Tartus Thtvere pargis, kui silma torkasid kummalised vrvilised olevused mahalangenud tammelehtedel. Millisesse eluslooduse neljast riigist need kuuluvad: kas tegu on taimede, loomade, seente vi protistidega?

Leelo Sillaots

Entomoloog Mrt Kruus mras olevuse pahklaseks Cynips longiventris. Kommenteerib entomoloog Eve Veromann:

Pahklased on vaid mne millimeetri pikkused silmatorkamatud kiletiivalised putukad, kahe paari kilejate tiibade, pikkade tundlate ja pikliku tumeda (enamasti musta vrvi) kehaga. Nad munevad taimede arenevatesse pungadesse, lehtedesse vi teistesse taimekudedesse. Selle tagajrjel hakkavad seal taimekoed vohama ning kujunevad iseloomulikud moodustised, mida kutsutakse pahkadeks. Pahkade sees arenevad pahklaste vastsed, toitudes selle eriti toitvast koest.
Eri liiki pahklaste tekitatud pahkade kuju ja vlimus on erisugune, mne liigi puhul on need silmatorkavad ja vga hsti tuntud. Niteks vga laialt levinud pahklase Cynips quercusfolii (pildid all) vastsed arenevad ilusates unataolistes pahkades tammelehtedel. Eriti vastuvtlikud pahklaste rnnakutele ongi just tammed: Suurbritannias ja Phja-Euroopas on neilt leitud vhemalt sada liiki. Kige rohkem pahklaseliike leidub aga Phja-Ameerikas, eriti Mehhikos: Nearktilises regioonis on kirjeldatud le 700 liigi.
Kuigi pahad on tihti silmapaistvad ja suured, ei phjusta nad taimedele tavaliselt tsiseid kahjustusi. Paljudel pahklastel on keerukas elutskkel, milles vahelduvad suguliselt ja suguta sigivad plvkonnad, kes tekitavad erisuguseid pahkasid, tihti sama peremeestaime eri osadele.
Pildil olev liik, Cynips longiventris, tekitab ilusaid kergesti ratuntavaid iseloomuliku mustriga maraid pahku ja on tavaline kogu Euroopas. Samamoodi kui teistel pahklastel vahelduvad temalgi sugulised plvkonnad partenogeneetiliste plvkondadega.



Leelo Sillaots, Eve Veromann
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet