Orellaniinimürgistus toob samamoodi surma nagu amanitiinimürgistuski juhul, kui kohe sümptomite avaldumise järel ei saada tõhusat arstiabi. Surmaohtu suurendab veelgi mürgistuse erakordselt pikk peiteaeg: päevadest nädalateni.

Orellaniinimürgistuse põhjustavad inimese neeruepiteeli pöördumatult kahjustavad mürkained. Ravina rakendatakse hemodialüüsi, lõpuks võib surmast päästa neeru siirdamine.
Orellaniinimürgistus sai tuntuks 1952. aastal Poolas aset leidnud kastanvöödiku (Cortinarius orellanus) massimürgistuse kaudu: 102-st mürgistatud inimesest suri 11 [5]. 1952–1957 sai Poolas sama seene tõttu mürgistuse 132 inimest, kellest 19 surid [10].

Orellaniinimürgistust põhjustavad ühe Euroopa levinuma ja arvukama seeneperekonna – vöödiku (Cortinarius) liigid. Ainuüksi Põhjamaades on vöödikuid praegu teada vähemalt 900 liiki [9]. Äärmiselt vormiküllase perekonna liike on ääretult raske eristada.
Vöödikuid iseloomustavad vähemalt noortel viljakehadel selgelt nähtavad loorid: 1) ämblikuvõrkjas kiudloor, mis ühendab kübaraserva jalaga ja võib hiljem jääda kiudrõngana jala ülaossa, 2) kübaralt jala aluseni ulatuv üldloor, mis hiljem jääb tavaliselt vöötidena jala alaossa ja mugulja jalaaluse ülaserva (sellest ongi tulnud nimetus „vöödik”).
Päris vanadel viljakehadel võivad siiski igasugused loorijäänused täiesti kaduda. Muidugi tuleb arvestada, et kiudloor on veel mõnel teiselgi lehikseente hulka kuuluva perekonna liigil, nii et see pole ainuomane vöödikutele. Mikroskoopiliselt on vöödikutele tunnuslikud pruunid sidrunjad või mandeljad näsalised eosed.

Orellaniinimürgistust põhjustavad tänapäeval kindlatel andmetel kolm surmavat liiki: kühmvöödik (Cortinarius rubellus), kastanvöödik (C. orellanus) ja erekollane vöödik (C. splendens) [9, 11]. Valge ja rohelise kärbseseene kõrval kuuluvad need kahtlemata Euroopa mürgiseimate seente hulka. Neile võib lisanduda veel mõningaid lähedasi mürgisuse kahtlusega liike [5, 11]. Ennekõike peab mainima Meinhardi vöödikut (C. meinhardii) [4, 14]. Mõned autorid peavad tema mürgisust siiski väärarusaamaks [13].
Perekonna vähese uurituse tõttu võib uusi mürgiseid liike edaspidi juurde tulla, kas või maailmas igal aastal kirjeldatavate kümnete teadusele uute liikide seast, keda pole mürgisuse seisukohalt uuritud.

Kühmvöödik (C. rubellus; sünonüümid C. orellanoides ja tore vöödik, C. speciosissimus) on kogu Eestis kuusikute ja kuuse-segametsade sage seen augustist kuni oktoobrini. Ta kasvab paljudes kasvukohatüüpides, nii kuivemates kui ka märgades paikades.
Viljakeha on noorelt hästi nähtava kahvatukollase kiudlooriga, vanemalt jääb jalale üldloorist mitu kollakat loorivööti; kübar oranþikas- kuni punakaspruun, kuiv, peenesoomuseline, noorelt koonusjas, hiljem kumer- kuni lame-kühmjas, vahel üsna terava kühmuga, kuni 8 cm lai; jalg kübara värvi, kuni 8 × 1,5 cm. Eoslehekesed on särav-pruunikasoranþid, hõredalt asetunud, laiad, kõhtjad ja ümardunult jala külge kasvanud; seeneliha õhuke, kollane, jala alusel kollakaspruun, rõikalõhnaga [8].
Juhttunnused on enamasti koonusjas kuni kühmjas kuiv pruun kübar, eriti mitme kahvatukollase loorivöödiga kuiv jalg. Rikkalik kühmvöödiku aasta Eestis oli 2010 [2].

Kastanvöödik (C. orellanus) on laialehiste metsade liik, levinud peamiselt Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestist ei ole teda usaldusväärsetel andmetel seni leitud, tõendusmaterjal fungaariumis puudub. Meie kirjanduses [6, 8, 12] on see liik ilmselt esitatud mõne teise lähedase vöödikuliigi pähe. Haruldusena võiks kastanvöödik hilissuvel ja sügisel kasvada Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal tammede, pärnade ja sarapuude all.
Kastanvöödiku viljakeha on üleni ja läbinisti sama värvi ja sama suur kui kühmvöödikul, kuid erineb sellest poolkeraja lame-kumera kühmuta kübara ja loorivöötideta jala poolest, selgemad erinevused on mikroskoopilised, eoste laiuses [9].

Erekollane vöödik (C. splendens; sünonüüm erekollase vöödiku tüüpalamliik, C. splendens ssp. splendens) on lubjalembene seen, kasvab laialehistes metsades Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Eestist ei ole teda seni leitud. Põhimõtteliselt võib erekollast vöödikut haruldusena leida tammede ja pärnade alt Põhja- ja Lääne-Eestist ning saartelt.
Tema viljakeha on vöödikutele iseloomuliku kiudlooriga, üleni ja läbinisti ere-sidrunkollane; kübar keskpaigas vanemalt oranþikas- kuni punakaspruun, kumer, limane, kuni 7 cm lai; jalg alusel jämeda, teravalt servatud äärismugulaga, kuiv, kuni 7 × 1,5 cm; lõhnata [9].

Meinhardi vöödik (C. meinhardii; sünonüümid erekollase vöödiku Meinhardi alamliik, C. splendens ssp. meinhardii, ja kroomvöödik, C. vitellinus) on lubjalembene seen, kes kasvab sügisel, eriti oktoobris kohati sageli Põhja- ja Kesk-Eestis ning Saaremaal, võimalikult ka Lääne-Eestis loo kuuse- ja kuuse-segametsades [8, 12]. Meinhardi vöödikut on meil kirjanduses nimetatud ka erekollaseks vöödikuks, sest varem oli ta tuntud erekollase vöödiku Meinhardi alamliigina [8].
Tema viljakeha on noorelt kollase üldlooriga, üsna erekollase vöödiku nägu, kuid mõnevõrra lihakam ja suurem; kübar keskelt punakaspruun ja liibuvate looriebemetega, servaosas ere-oliivkollane ja punapruunide loorijäänustega, limane, kuni 12 cm lai. Tema jalg on sidrunkollane, alusel samuti teravalt servatud äärismugulaga, mille servale jäävad vanemalt tumepruuniks muutunud loorijäänused, kuni 10 × 3 cm. Eoslehekesed on ereoliiv- kuni sinepikollased; seeneliha kogu viljakehas sidrunkollane, ebameeldiva lõhnaga. (8; 12 – kroomvöödiku nime all).

Orellaniinimürgistuse toimeained on orellaniin ja kortinariinid; need ei hävi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte ühelgi muul seente kulinaarse töötlemise ega hoidistamise viisil.
Peiteaeg: 2–17 päeva, mis on üks pikimaid seenemürgistuste puhul!
Sümptomid: vahel kerged mao- ja soolte ärritusnähud, tavaliselt need üldse puuduvad; päevadega tekib hiilivalt väsimus, isutus, janu, peavalu, iiveldus, külmatunne, lihase- ja liigesevalud; lõpuks avalduvad rasked neerukahjustused, verikusesus, kusiveresus, kooma ja surm.

Sarnased liigid: söögiseente hulgast on raske esile tuua kühm- ja kastanvöödikuga sarnaseid seeni. Õnneks ei ole mainitud vöödikuliigid oma võdlemisi ebameeldiva välimuse ja üleni pruunide värvitoonide poolest seenestajate tähelepanu eriti köitnudki.
Hoopis teine lugu on erekollase vöödiku ja Meinhardi vöödikuga, keda võidakse segi ajada kollast värvi heinikutega, eeskätt hobuheinikuga (Tricholoma equestre) [6, 8, 12], kuid ka viimasel ajal kirjeldatud uute liikidega, kroom- ja Ulvineni heinikuga (T. frondosae ja T. ulvinenii) [7].
Hobuheinik ja Ulvineni heinik kasvavad meil kuivades liivastes nõmme- ja palumännikutes. Erekollast värvi hobuheinik on üks tavalisemaid hilissügisesi seeni Eestis [6, 8]. Soomest autori kirjeldatud Ulvineni heinik seevastu on kahvatukollane ja teda leidub Eestis harva. Samuti autori osalusel Eestist kirjeldatud uus liik – eredat kroomkollast värvi kroomheinik on levinud niiskemates lehtmetsades, eriti haabade läheduses, ja on Eestis sage [7].
Hobuheinikut on läbi aegade peetud üheks paremaks ja ohutuks söögiseeneks. Kuid 1993. aastast on Prantsusmaalt ja järgmisest aastakümnest Poolast teada juhtumeid, mil suures koguses hobuheiniku söömine kutsus esile ohtliku mürgistuse – rabdomüolüüsi, mis on seotud lihaste komplikatsioonidega, sealhulgas müokardiidi tekkega. Seepärast on hobuheinik nüüd tunnistatud eluohtlikult mürgiseks seeneks [3], muidugi mitte orellaniinimürgistuse tõttu.
Ülejäänud kahe uue liigi puhul pole andmeid mürgisuse kohta. Seega: korjates söögiks hobuheinikuid, tuleb olla äärmiselt teadlik ja ettevaatlik, muu hulgas seetõttu, et neid võib segi ajada kollast värvi vöödikutega.
Kõige paremini saab heinikuid vöödikutest eristada mikroskoobi abil: heinikutel on sileda kestaga hüaliinsed eosed. Väliselt pole hobuheinikul ega nimetatud kahel lähedasel liigil kiudloori, jala alus ei ole teravalt servatud jämeda äärismugulaga, seeneliha on valge või kahvatukollakas; tavaliselt on nad jahulõhnaga [7, 8].

Orellaniinimürgistuse juhtumeid on Eestis viimastel aastakümnetel siiski olnud [6], kuid ilmselt mitte kuigi palju ja surmaga pole seni ükski lõppenud [2]. Ka mürgistusteabe keskuse peaspetsialisti Mare Odra sõnul juhtub meil sagedasemate rohelise ja valge kärbseseene põhjustatud mürgistuste kõrval pisut vähem õnnetusi vöödikutega [1].
Autorile on teada üks raske mürgistus Tallinnas 1998. aastal [6]. Mürgistatute väitel korjasid ja sõid nad oma arvates hobuheinikut. Autorile saadeti mürgistatute maosisu ja kupatatud seened. Kollast värvi hobuheinikute pähe korjatud seentes ja maosisus leiduvad pruunid näsalised eosed viitasid mürgistuse põhjustajana kas Meinhardi või erekollasele vöödikule. Täpset liiki ei õnnestunud seeneeoste suure sarnasuse tõttu neil kahel liigil määrata, ka polnud täpselt teada seeneleiu kasvukoht ja seos puuliikidega.
Ja lõpetuseks veel manitsus: tohutu liigirikkas ja vormiküllases vöödiku perekonnas on igasuguseid liike alates headest söögiseentest ja lõpetades surmavalt mürgistega. Kuna neid on äärmiselt raske eristada, ei tasu vöödikuid söögiseente korvi üldse korjata, et vältida traagilisi tagajärgi.

1. Aotäht, Aivar 2010a. Seenehooaeg peidab endas eluohtlikke riske. – Sakala, 22.09.
2. Aotäht, Aivar 2010b. Mööduv seeneaasta jätab endast erilise mälestuse. – Sakala, 13.10.
3. Beug, Michel W. 2009. Worldwide mushroom poisoning. Diagnosis and treatment. Comments on some of the recent research. – Fungi 2.
4. Brandrud, Tor Erik et al. 1989–1994. Cortinarius. – Flora photographica 1–3. Cortinarius HB. Matfors.
5. Bresinsky, Andreas; Besl, Helmut 1985. Giftpilze. Wissenschaftliche Verlagsgesellschaft mbH, Stuttgart.
6. Kalamees, Kuulo (toim.) 2000. Eesti seenestik. CD. Tartu.
7. Kalamees, Kuulo 2001. Taxonomy and ecology of the species of the Tricholoma equestre group in the Nordic and Baltic countries. –Folia Cryptog. Estonica 38. Tartu.
8. Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello 2010. 400 Eesti seent. Loodusfoto, Tartu.
9. Knudsen, Henning; Vesterholt, Jan 2008 (eds.). Funga Nordica. Nordsvamp. Copenhagen.
10. Michael, Edmund et al. 1978. Handbuch für Pilzfreunde 1. Dritte, neu bearbeitete Auflage. VEB Gustav Fischer Verlag. Jena.
11. Michelot, Didier; Tebbett, Ian 1990. Poisoning by members of the genus Cortinarius – a review. – Mycol. Res. 94 (3).
12. Raitviir, Ain 2005. Väike mürkseente raamat. Maalehe raamat. Tallinn.
13. Salo, Pertti; Niemelä, Tuomo; Salo, Ulla 2007. Põhjala seeneraamat. Sinisukk.
14. Soop, Karl 2001. Cortinarius in Sweden. Seventh revised edition. Scientrix.

Kuulo Kalamees (1934) on Tartu ülikooli mükoloogia emeriitprofessor, kes on käsitlenud ka Eesti mürgiseimaid seeni ja nende põhjustatud mürgistusi.