2011/09



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Seened EL 2011/09
Mrkseened ja seenemrgistused IV. Orellaniinimrgistus

Orellaniinimrgistus toob samamoodi surma nagu amanitiinimrgistuski juhul, kui kohe smptomite avaldumise jrel ei saada thusat arstiabi. Surmaohtu suurendab veelgi mrgistuse erakordselt pikk peiteaeg: pevadest ndalateni.

Orellaniinimrgistuse phjustavad inimese neeruepiteeli prdumatult kahjustavad mrkained. Ravina rakendatakse hemodialsi, lpuks vib surmast psta neeru siirdamine.
Orellaniinimrgistus sai tuntuks 1952. aastal Poolas aset leidnud kastanvdiku (Cortinarius orellanus) massimrgistuse kaudu: 102-st mrgistatud inimesest suri 11 [5]. 19521957 sai Poolas sama seene tttu mrgistuse 132 inimest, kellest 19 surid [10].

Orellaniinimrgistust phjustavad he Euroopa levinuma ja arvukama seeneperekonna vdiku (Cortinarius) liigid. Ainuksi Phjamaades on vdikuid praegu teada vhemalt 900 liiki [9]. rmiselt vormikllase perekonna liike on retult raske eristada.
Vdikuid iseloomustavad vhemalt noortel viljakehadel selgelt nhtavad loorid: 1) mblikuvrkjas kiudloor, mis hendab kbaraserva jalaga ja vib hiljem jda kiudrngana jala laossa, 2) kbaralt jala aluseni ulatuv ldloor, mis hiljem jb tavaliselt vtidena jala alaossa ja mugulja jalaaluse laserva (sellest ongi tulnud nimetus vdik).
Pris vanadel viljakehadel vivad siiski igasugused loorijnused tiesti kaduda. Muidugi tuleb arvestada, et kiudloor on veel mnel teiselgi lehikseente hulka kuuluva perekonna liigil, nii et see pole ainuomane vdikutele. Mikroskoopiliselt on vdikutele tunnuslikud pruunid sidrunjad vi mandeljad nsalised eosed.

Orellaniinimrgistust phjustavad tnapeval kindlatel andmetel kolm surmavat liiki: khmvdik (Cortinarius rubellus), kastanvdik (C. orellanus) ja erekollane vdik (C. splendens) [9, 11]. Valge ja rohelise krbseseene krval kuuluvad need kahtlemata Euroopa mrgiseimate seente hulka. Neile vib lisanduda veel mningaid lhedasi mrgisuse kahtlusega liike [5, 11]. Ennekike peab mainima Meinhardi vdikut (C. meinhardii) [4, 14]. Mned autorid peavad tema mrgisust siiski vrarusaamaks [13].
Perekonna vhese uurituse tttu vib uusi mrgiseid liike edaspidi juurde tulla, kas vi maailmas igal aastal kirjeldatavate kmnete teadusele uute liikide seast, keda pole mrgisuse seisukohalt uuritud.

Khmvdik (C. rubellus; snonmid C. orellanoides ja tore vdik, C. speciosissimus) on kogu Eestis kuusikute ja kuuse-segametsade sage seen augustist kuni oktoobrini. Ta kasvab paljudes kasvukohatpides, nii kuivemates kui ka mrgades paikades.
Viljakeha on noorelt hsti nhtava kahvatukollase kiudlooriga, vanemalt jb jalale ldloorist mitu kollakat loorivti; kbar oranikas- kuni punakaspruun, kuiv, peenesoomuseline, noorelt koonusjas, hiljem kumer- kuni lame-khmjas, vahel sna terava khmuga, kuni 8 cm lai; jalg kbara vrvi, kuni 8 1,5 cm. Eoslehekesed on srav-pruunikasoranid, hredalt asetunud, laiad, khtjad ja mardunult jala klge kasvanud; seeneliha huke, kollane, jala alusel kollakaspruun, rikalhnaga [8].
Juhttunnused on enamasti koonusjas kuni khmjas kuiv pruun kbar, eriti mitme kahvatukollase loorivdiga kuiv jalg. Rikkalik khmvdiku aasta Eestis oli 2010 [2].

Kastanvdik (C. orellanus) on laialehiste metsade liik, levinud peamiselt Kesk- ja Luna-Euroopas. Eestist ei ole teda usaldusvrsetel andmetel seni leitud, tendusmaterjal fungaariumis puudub. Meie kirjanduses [6, 8, 12] on see liik ilmselt esitatud mne teise lhedase vdikuliigi phe. Haruldusena viks kastanvdik hilissuvel ja sgisel kasvada Lne- ja Phja-Eestis ning Saaremaal tammede, prnade ja sarapuude all.
Kastanvdiku viljakeha on leni ja lbinisti sama vrvi ja sama suur kui khmvdikul, kuid erineb sellest poolkeraja lame-kumera khmuta kbara ja loorivtideta jala poolest, selgemad erinevused on mikroskoopilised, eoste laiuses [9].

Erekollane vdik (C. splendens; snonm erekollase vdiku tpalamliik, C. splendens ssp. splendens) on lubjalembene seen, kasvab laialehistes metsades Lne- ja Luna-Euroopas. Eestist ei ole teda seni leitud. Phimtteliselt vib erekollast vdikut haruldusena leida tammede ja prnade alt Phja- ja Lne-Eestist ning saartelt.
Tema viljakeha on vdikutele iseloomuliku kiudlooriga, leni ja lbinisti ere-sidrunkollane; kbar keskpaigas vanemalt oranikas- kuni punakaspruun, kumer, limane, kuni 7 cm lai; jalg alusel jmeda, teravalt servatud rismugulaga, kuiv, kuni 7 1,5 cm; lhnata [9].

Meinhardi vdik (C. meinhardii; snonmid erekollase vdiku Meinhardi alamliik, C. splendens ssp. meinhardii, ja kroomvdik, C. vitellinus) on lubjalembene seen, kes kasvab sgisel, eriti oktoobris kohati sageli Phja- ja Kesk-Eestis ning Saaremaal, vimalikult ka Lne-Eestis loo kuuse- ja kuuse-segametsades [8, 12]. Meinhardi vdikut on meil kirjanduses nimetatud ka erekollaseks vdikuks, sest varem oli ta tuntud erekollase vdiku Meinhardi alamliigina [8].
Tema viljakeha on noorelt kollase ldlooriga, sna erekollase vdiku ngu, kuid mnevrra lihakam ja suurem; kbar keskelt punakaspruun ja liibuvate looriebemetega, servaosas ere-oliivkollane ja punapruunide loorijnustega, limane, kuni 12 cm lai. Tema jalg on sidrunkollane, alusel samuti teravalt servatud rismugulaga, mille servale jvad vanemalt tumepruuniks muutunud loorijnused, kuni 10 3 cm. Eoslehekesed on ereoliiv- kuni sinepikollased; seeneliha kogu viljakehas sidrunkollane, ebameeldiva lhnaga. (8; 12 kroomvdiku nime all).

Orellaniinimrgistuse toimeained on orellaniin ja kortinariinid; need ei hvi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte helgi muul seente kulinaarse ttlemise ega hoidistamise viisil.
Peiteaeg: 217 peva, mis on ks pikimaid seenemrgistuste puhul!
Smptomid: vahel kerged mao- ja soolte rritusnhud, tavaliselt need ldse puuduvad; pevadega tekib hiilivalt vsimus, isutus, janu, peavalu, iiveldus, klmatunne, lihase- ja liigesevalud; lpuks avalduvad rasked neerukahjustused, verikusesus, kusiveresus, kooma ja surm.

Sarnased liigid: sgiseente hulgast on raske esile tuua khm- ja kastanvdikuga sarnaseid seeni. nneks ei ole mainitud vdikuliigid oma vdlemisi ebameeldiva vlimuse ja leni pruunide vrvitoonide poolest seenestajate thelepanu eriti kitnudki.
Hoopis teine lugu on erekollase vdiku ja Meinhardi vdikuga, keda vidakse segi ajada kollast vrvi heinikutega, eesktt hobuheinikuga (Tricholoma equestre) [6, 8, 12], kuid ka viimasel ajal kirjeldatud uute liikidega, kroom- ja Ulvineni heinikuga (T. frondosae ja T. ulvinenii) [7].
Hobuheinik ja Ulvineni heinik kasvavad meil kuivades liivastes nmme- ja palumnnikutes. Erekollast vrvi hobuheinik on ks tavalisemaid hilissgisesi seeni Eestis [6, 8]. Soomest autori kirjeldatud Ulvineni heinik seevastu on kahvatukollane ja teda leidub Eestis harva. Samuti autori osalusel Eestist kirjeldatud uus liik eredat kroomkollast vrvi kroomheinik on levinud niiskemates lehtmetsades, eriti haabade lheduses, ja on Eestis sage [7].
Hobuheinikut on lbi aegade peetud heks paremaks ja ohutuks sgiseeneks. Kuid 1993. aastast on Prantsusmaalt ja jrgmisest aastakmnest Poolast teada juhtumeid, mil suures koguses hobuheiniku smine kutsus esile ohtliku mrgistuse rabdomolsi, mis on seotud lihaste komplikatsioonidega, sealhulgas mokardiidi tekkega. Seeprast on hobuheinik nd tunnistatud eluohtlikult mrgiseks seeneks [3], muidugi mitte orellaniinimrgistuse tttu.
lejnud kahe uue liigi puhul pole andmeid mrgisuse kohta. Seega: korjates sgiks hobuheinikuid, tuleb olla rmiselt teadlik ja ettevaatlik, muu hulgas seetttu, et neid vib segi ajada kollast vrvi vdikutega.
Kige paremini saab heinikuid vdikutest eristada mikroskoobi abil: heinikutel on sileda kestaga haliinsed eosed. Vliselt pole hobuheinikul ega nimetatud kahel lhedasel liigil kiudloori, jala alus ei ole teravalt servatud jmeda rismugulaga, seeneliha on valge vi kahvatukollakas; tavaliselt on nad jahulhnaga [7, 8].

Orellaniinimrgistuse juhtumeid on Eestis viimastel aastakmnetel siiski olnud [6], kuid ilmselt mitte kuigi palju ja surmaga pole seni kski lppenud [2]. Ka mrgistusteabe keskuse peaspetsialisti Mare Odra snul juhtub meil sagedasemate rohelise ja valge krbseseene phjustatud mrgistuste krval pisut vhem nnetusi vdikutega [1].
Autorile on teada ks raske mrgistus Tallinnas 1998. aastal [6]. Mrgistatute vitel korjasid ja sid nad oma arvates hobuheinikut. Autorile saadeti mrgistatute maosisu ja kupatatud seened. Kollast vrvi hobuheinikute phe korjatud seentes ja maosisus leiduvad pruunid nsalised eosed viitasid mrgistuse phjustajana kas Meinhardi vi erekollasele vdikule. Tpset liiki ei nnestunud seeneeoste suure sarnasuse tttu neil kahel liigil mrata, ka polnud tpselt teada seeneleiu kasvukoht ja seos puuliikidega.
Ja lpetuseks veel manitsus: tohutu liigirikkas ja vormikllases vdiku perekonnas on igasuguseid liike alates headest sgiseentest ja lpetades surmavalt mrgistega. Kuna neid on rmiselt raske eristada, ei tasu vdikuid sgiseente korvi ldse korjata, et vltida traagilisi tagajrgi.

1. Aotht, Aivar 2010a. Seenehooaeg peidab endas eluohtlikke riske. Sakala, 22.09.
2. Aotht, Aivar 2010b. Mduv seeneaasta jtab endast erilise mlestuse. Sakala, 13.10.
3. Beug, Michel W. 2009. Worldwide mushroom poisoning. Diagnosis and treatment. Comments on some of the recent research. Fungi 2.
4. Brandrud, Tor Erik et al. 19891994. Cortinarius. Flora photographica 13. Cortinarius HB. Matfors.
5. Bresinsky, Andreas; Besl, Helmut 1985. Giftpilze. Wissenschaftliche Verlagsgesellschaft mbH, Stuttgart.
6. Kalamees, Kuulo (toim.) 2000. Eesti seenestik. CD. Tartu.
7. Kalamees, Kuulo 2001. Taxonomy and ecology of the species of the Tricholoma equestre group in the Nordic and Baltic countries. Folia Cryptog. Estonica 38. Tartu.
8. Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello 2010. 400 Eesti seent. Loodusfoto, Tartu.
9. Knudsen, Henning; Vesterholt, Jan 2008 (eds.). Funga Nordica. Nordsvamp. Copenhagen.
10. Michael, Edmund et al. 1978. Handbuch fr Pilzfreunde 1. Dritte, neu bearbeitete Auflage. VEB Gustav Fischer Verlag. Jena.
11. Michelot, Didier; Tebbett, Ian 1990. Poisoning by members of the genus Cortinarius a review. Mycol. Res. 94 (3).
12. Raitviir, Ain 2005. Vike mrkseente raamat. Maalehe raamat. Tallinn.
13. Salo, Pertti; Niemel, Tuomo; Salo, Ulla 2007. Phjala seeneraamat. Sinisukk.
14. Soop, Karl 2001. Cortinarius in Sweden. Seventh revised edition. Scientrix.

Kuulo Kalamees (1934) on Tartu likooli mkoloogia emeriitprofessor, kes on ksitlenud ka Eesti mrgiseimaid seeni ja nende phjustatud mrgistusi.



Kuulo Kalamees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet