2011/09



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamat EL 2011/09
Darwini ohtlik idee. Evolutsioon ja elu paljumttelisus

Daniel C. Dennett. Inglise keelest tlkinud Lauri Laanisto ja Marika Liivamgi, toimetanud Helje Heinoja. Roheline raamat. Varrak, 2011. 728 lk.

Suur idee juab inimkultuuri vaadetessteemi suurte raskustega. Charles Darwini evolutsiooniteooria muutustega plvnemine loodusliku valiku kaudu on ks suurimaid inimmtte vilju.
Olgu vrdluseks Koperniku idee vastuvtt. Kui ta teos uuest maailmaksitusest, kus Maa tiirleb mber Pikese, 1543. aastal avaldati, ei juhtunud ieti midagi. Suhteliselt valutult tungis see maailmavaade aegamda teadlaste arusaamadesse. Kui aga peaaegu sada aastat hiljem (1632) avaldas Galilei teose selle maailmassteemi kohta, tegi see idee roomakatoliku kirikus kogupaugu, mis klas le ilma, kuid sna kiiresti ja suurema krata juurdus see ksitus inimkonna ldisesse maailmapilti.
Darwini teose Liikide tekkimisest esmatrkist on mdunud le 150 aasta ja ikka veel tekitavad tema ideed vga vastakaid ja julisi reaktsioone, alates raevukast hukkamistust kuni ekstaatilise, religioosse phendumisega samavrse toetuseni.

Need vited ja vrdlused prinevad Daniel C. Dennetti 1996. a. avaldatud raamatu algusest. Ta rgib Darwini idee vimsusest. Tema teos mtestab lahti Darwini loodusliku valiku teooria olemust ja laiendab selle idee kehtivust muude teaduste, filosoofia ja kogu inimkultuuri saavutuste aladele. Selle raamatu arutlused on enamasti filosoofilise tooniga, paljusnalised, kuid selge, loogilise ja kujundliku snastusega, mis on silinud ka tlke suureprases teostuses.
Teos on mahukas: kolm osa kokku 18 peatkiga, ligikaudu 700 leheklge ehk siis mrksa rohkem kui Darwini Liikide tekkimisest. Teadus- ja kultuurihuvilisele lugejale, olgu usklikule vi uskmatule, pakub selle lugemine aga rohkelt naudingut ja llatusi. Autor mrgib, et raamat kneleb suuresti teadusest, ent ei ole iseenesest teaduslik teos.
Olgu mainitud, et Dennett on Darwini loodusliku valiku idee revolutsioonilist thtsust niivrd krgelt hinnanud, et kui ma saaksin anda auhinna parimale mttele, mis iial kellelegi phe on tulnud, siis annaksin selle Darwinile, mitte aga niteks Newtonile, Einsteinile vi kellelegi kolmandale.

Daniel Clement Dennett on Tuftsi likooli (USA) filosoofiaprofessor. Ta on alates 1969 kirjutanud mitu raamatut ja rohkesti artikleid teadusfilosoofiast, eriti arukuse ning teadvuse bioloogilise evolutsiooni kohta ning alati rhutatult ateistlikelt positsioonidelt. Ta on lneilmas tuntud vitleva ateistina, hena uus-ateismi neljast ratsanikust Richard Dawkinsi, Christopher Hitchensi ja Samuel Harrise krval. Need mehed nimetavad end oma publikatsioonides ateistideks ning kritiseerivad aktiivselt religiooni teaduse positsioonidelt.
Meie, eestlaste meelest vib selline aktiivsus thtsuseta olla, sest me oleme enamjaolt pigem teaduse kui religiooni usku. Ndses USA-s on aga snal ateist rngalt sdistav mratlus. Dawkins kirjutab (Luul Jumalast, 2011), et 1999. aastal Ameerikas tehtud ksitluse jrgi saaks ateistist kandidaat katoliiklase, juudi, mustanahalise, mormooni ja homoseksuaali jrel kige vhem (ja palju vhem) hli.
Nendest asjaoludest tingituna on Dennetti raamat suuresti, vhemalt esimeses osas, sihitud eelkige keskmisele ameerika lugejale, keda on lapse- ja koolieas kasvatatud kristlikus vaimus: Jumal on kige taga.
Raamatu esimene peatkk algab meenutusega lapseplve rmsameelsest laulukesest tle, miks. Selles oli hulk ksimusi taevasina, thtede ja vnleva viinapuu kohta ning kigile vastati: sest Jumalast ... See llas ratundmisrm ti lastele pisarad silma. Ja siis tuleb Darwin ning rikub kik ilusa ra. Kas miski pole siis pha?
Autor on judnud Darwini teooria tunnustamiseni, mille jrgi Jumalat pole vaja looduse asjadesse segada, loodus evolutsioneerub omaenese jul; liigid pole Jumala loodud, vaid on tekkinud eellastest muutustega plvnemise teel. Elu evolutsioon see on Darwini ohtlik idee: Jumalat kui liikide Loojat pole olnud. Just selles mttes suur osa inimkonnast Darwini teooriat mistabki. Evolutsioon on uute eluvormide tekkimine eellastest, lahknemine ja nende jrkjrguline tiustumine. Aga ksimusele miks? peab jrgnema kuidas?.
Looduslik valik see on Darwini vastus sellele ksimusele. Dennetti raamat ongi peamiselt (loodusliku) valiku olemuse, kehtivuspiiride ja toimeviiside seletamisele phendatud. Ta iseloomustab looduslikku valikut kui pimedat, arutut, mehhaanilist ja algoritmilist protsessi. Seda, et pime ja arutu mehhanism vib luua otstarbekalt korraldatud objekte ehk kohastunud liike, on prast Darwinit testanud ja seletanud paljud loodusteadlased (vt. niteks Dawkinsi The blind watchmaker, 1986).
Dennetti filosoofiline loodusliku valiku tlgendus kui algoritmiline protsess annab valikule juhuslike sndmuste hulgas erilise vime toimida kui universaalne hape aine, mis svitab kike, ka anumat, milles ta on tekitatud. See omadus viib valiku, olgu kas loodusliku vi kunstliku, teadliku vi ebateadliku, kikjale, kus toimub sihipratu areng lihtsamalt keerukamale, kohasemalt kohastatuma korralduse tasemele ehk uue informatsiooni loomine. Ma pean seda Dennetti teose aineksitlustest kige originaalsemaks Darwini ideestiku vaatluseks.



Mart Viikmaa
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet